Obsah (8)

§ 1045§ 1043§ 1050§ 101§ 492§ 115§ 127§ 1054

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks 21.06.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tegemise aeg ja koht tsiviilkantselei Tsiviilasja number

§ 1045

lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega.

§ 1043

vastutab isik teisel isikule tekitatud kahju eest, kui ta on selles süüdi /

§ 1050/, va seaduses sätestatud juhtudel.

Lepingulise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist

§ 101lg 1 p 3, lg 2 II lause ja § 115 lg 1 järgi.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 02.06.2010 tegi OÜ L kostja korraldusel /ülesandeil külmaveetorupüstiku remonti XXX asuvas elamus. Tööde käigus läks katki WC potti ühendav toru, mille tõttu kahjustas väljavoolanud vesi korteri XXX asuva korteri nr 38 siseviimistlust ja selle tõttu saigi kahjustada MR kuuluva korteriomand nr XXX (registriosa väljavõte, XXX ) siseviimistlus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kahjuks on korteriomandi taastusremondi maksumus 908,90 eurot. Selle tõttu puudub vajadus anda hinnang ka kahju ulatuse kohta esitatud tõenditele (hageja esitatud fotod, akt, kahju avaldus, ehitise ülevaatuse aktile, hinnapakkumistele, eelkalkulatsioonile, garantiikirjale, lk 5-7, 10-14). Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidluses on tõendatud, et seoses korteriomandi nr kahjustumisega oli tegemist kannatanule omandi kahjustamisega

§ 1045lg 1 p 5 mõttes (kahju tekkimine õigusvastane).

Kohtule esitatud kodukindlustuse sertifikaadist nähtuvalt (lk 4) on hageja kindlustanud XXX asuva korteri perioodiga 02.12.2009-01.12.2010, kindlustatud vara omanik on M. R . Viidatud lepingust nähtuvalt on kindlustatud korter kindlustussummaga 369000 kr ning lisaks on kindlustutud ka vastutuskindlustus - 100000 kr. Seega on hageja tõendanud esitatud sertifikaadiga seda, et lisaks vastuskindlustusele oli hagejal sõlmitud M. R ka korteri kahjukindlustusleping. Eeltooduga on ümber lükatud kostja väide, et leping hõlmas vaid vastutuskindlustust. Kohtule esitatud maksekorraldusega 39814 21.09.2010 on hageja tõendanud, et on maksnud VE OÜ-le 14221,20 kr (lk 16), kes on teinud kannatanu korteris kahjustuste likvideerimiseks remonti. Seega on hageja tõendanud, et ta on kannatanule hüvitanud kahju, tasudes remondikulud ning talle on üle läinud kindlustuslepingu lepingu alusel kannatanule kuuluv kahju hüvitamise nõue

§ 492lg 1 järgi.

Vaidlus puudus ka selles, et XXX asuvate korteriomandite hooldamiseks on moodustatud ühistu – kostja, kes keeldub kahju vabatahtlikult hüvitamist. Vaidlus tekkis selle üle, kas kostja on oma kohustusi kannatanu ees rikkunud ja kas ta on vastutav tekkinud kahju eest. Kannatanu ja ühistu vahelisi suhe on eelkõige lepinguline e. käsundilaadne suhe, kuna KOS § 8 lg 1 tulenevalt on korteriomandi omanikud XXX, majas moodustanud mõtteliste osade hooldamiseks ühistu, kelleks on kostja. Viimane majandab vastavalt KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelisi osi. Seega ajab ühistu ehk kostja sisuliselt korteriomandite omanike, kes on ühistu liikmeiks, asju, saades oma ülesanded liikmetelt vastavalt põhikirjale ja seadusele. Seega saab kohtu arvates rääkida eelkõige lepingulisest suhtest kannatanu ja kostja vahel ja kuna kannatanud nõue on üle läinud hagejale, siis saab kahju hüvitamist nõuda väidetava ühistupoolse kohustuse rikkumise korral lepingulisel alusel (

§ 115lg 1, § 101 lg 1 p 3, lg 2).

Märgitud käsundilaadse suhte sisu (õigused, kohustused) on sätestatud ka korteriühistu seaduses. 3

§ 101

lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta.

§ 127

lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, va kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Järgnevalt vaatleb kohus, kas ja milline kohustus oli kostjal kannatanu, kelle nõue on hagejale üle läinud, ees ja kas ta on oma kohustust rikkunud. Korteriühistul on KÜS § 2 lg 1 tulenev kohustus korteriomandi eseme mõttelisi osi ühiselt majandada: korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide ning nende osade korrashoidmine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS §-de 15 ja § 15.1 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 15.1 lg-le 1 korteriühistu vajalikud ja nende pinna osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks § 15.1 lg 2 kohaselt on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ning eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu veetorustiku hooldamine või remontimine korteriomandite mõtteliste osade hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu, antud juhul kostja majandustegevusest tulenev kohustus. Hageja arvates oli vee lekkimine korterisse 38 (korteriomandi nr XXX reaalosale) ja kahju tekkimine oli tingitud sellest, et kostja pole korrektselt teostanud külmaveepüstiku remonti ega teostanud nende tööde üle kontrolli. Kostja juhatuse liikme KK ja kolmanda isiku juhatuse liikme AH seletustest (tõendiks lihtmenetluses, vt protokoll 12.11.2012, TsMS § 405, protokoll saadetud ka hagejale, lk 62-64) nähtuvalt oli vaja teha majasisestes püstikutes remonti, sest esines veeleke. Viimast kinnitavad ka kostja poolt kohtule esitatud fotod, millest nähtuvalt on maja seinad märgunud (lk 67-68, fotod 3-5). Seega asus kostja teostama KÜS § 15.

1. lg 2 tulenevaid kohustusi. Seletustest nähtult teostati neid töid kannatanu korteris. Veel nähtub seletustest, et kannatanu korteris WC- potti ühendav toru, mis läks katki, oli kohas, kus teda ei saanud olla ja kus ta poleks tohtinud olla ning seletuste kohaselt ei olnud võimalik nende asukohta/olemasolu ka tuvastada, kuna tegemist oli plastmasstoruga, mitte metallist toruga, mille asukohta ja olemasolu on võimalik vastavate mõtteriistadega tuvastada. Kohtul puudub alus kahelda AS-i L kui spetsilasti arvamuses, et plastmasstorude olemasolu ning asukoha tuvastamiseks pole võimalik kasutada mõtteriista. Kostja esitatud elamu XXX ning kannatanu korteri veevarustuse ja kanalisatsioonitorustiku projektist (lk 69, OÜ AP) nähtuvad vastavate torustike ja püstikute asukohad ning kohas, kus nö tööde käigus sein avati, ei ole ühtegi veetoru (joonisel tähistatud roosa joonega, so koht, kus asus toru, mis sai kahjustada ja mida tegelikult joonise järgi ei eksisteeri). Hageja esitatud tunnistaja ehk kannatanu M. R ütlustest (lk 99) nähtuvalt ei teadnud tema, kus selline toru asetseb, mis tööde käigus sai vigastusi, millega on tõendatud hageja väide, et kannatanu ei saanud ega võinud teada võimalike torude asukohta. Eeltoodud kostja ja kolmanda isiku seletusi ja esitatud joonist hinnates leiab kohus, et mõistlikult 4 võttes puudus kostjal, kes korraldas remonttöid KÜS § 2 lg 1, § 15, 15.1 lg 1,2 järgi, et tema kohustuste täitmisel võiks tekkida üldse kahju. Seega olid nii kannatanu kui kostja ühesuguses situatsioonis kui remonttöid tehti, st nii kannatanu kui kostja ei saanud ette näha, et tekib remonttööde käigus tekib kahju. Kohtu arvates on hageja väide, mille kohaselt peab ühistu selgeks tegema, kus asuvad elamus, mida ühistu hooldab, veetorud, ebatäpne. Nimelt on tõesti remonttööde tegemise eelduseks ja vajalikuks hoolsuskohustuseks selline tegevus, mille käigus selgitatakse välja, kus tehnosüsteemid ehitises asuvad, et teada, kuidas neid hooldada. Selline tulenev ülalviidatud ühistuseaduse sätetest aga ka ühitu põhikirja p 3 (lk 79-83) ja mille hageja esitas, Küll aga ei sa eeldada ühistult seda, et ühistu peaks eeldama tehnosüsteemide, antud juhul WC-poti veetoru, sellist paigutust ning kindlaks tegema sellise projektivälise lahenduse/paigutuse olemasolu olukorras, kus see ei ole visuaalselt ega ka joonistelt-projektidelt nähtav või mõõteriistadega tuvastav /ei olnud metallist toru/. Käesoleval juhul asetses toru seina taga ning see ei olnud kostjale ja kanntanule teada ja nende asukohta polnud võimalik kostjal ka plaanide/projektide ega mõõteriistadega tuvastada (leidnud kinnitust kostja, kolmanda isiku seletuse ja esitatud projektiga). Kuivõrd märgitud toru paigutus ei vastanud projektile, on võimalik, et tegemist on ehitusliku veaga, mis ilmnes alles vaidlusaluse juhtumi käigus. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool väitnud, et ühistu oleks vaidlusaluse elamu ehitanud, seda viimast on ühistu ka eitanud (11.04.
2. lk 101-106). Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja poolt kohustuse täitmisel (remondikohustuse täitmine ja järelevalve teostamine remonditööde tegemise üle) kahju tekkimine ei olnud ega saanud olla mõistlikult võttes ning kostja poolt käibes vajalikku hoolt jälgides

§ 127lg 3 mõtte kohaselt ette näha.

See, et ühistu oleks tahtlikult soovinud kannatanule kahju teha või oleks jätnud käibes hoole olulises määral jälgimata, ei ole kohtu arvates aset leidnud. Olukorras, kus remonditööde tegemiseks ehk kohustuse täitmisel on vajalik avada sein, kus ei saa olla ühtegi püstikutoru vastavalt projektidele ning mille olemasolu ei ole võimalik ka mõõteriistadega tuvastada ega välisel vaatlusel tuvastada, on tööde tegemine toimunud käibes vajalikku hoolt jälgides. Kuna kostja on tõendanud, et kahju tekkimine tema poolse kohustuse täitmisel (KÜS § 2, lg 1, § 15, § 15.1 lg 1, 2) ei olnud ega saanud olla ette nähtav, siis on kostja vastutus

§ 115lg 1, 127 lg 3 ja § 101 lg 1 p 3, lg 2 II lause alusel kannatanu ees välistatud.

Eelpool tuvastas kohus, et mõistlikult võttes ei saanud kostja ega kolmas isik ette näha kahju tekkimist ning et tõendatud on et sein kannatanu korteris avati sealt, kus ei saanud olla ühtegi veetoru ja mille olemasolu ja sealset asukohta polnud võimalik tuvastada ei visuaalsel vaatlusel ega mõõteriista ega projekti alusel. Seega on kolmas isik näidanud üles käibes vajalikku hoolt remonttööde käigus kahju tekkimise vältimiseks ehk välistatud on tema süü

§ 1050järgi kahju tekkimisel kannatanule.

Eeltoodu tõttu ei saa kostja vastuta ka

§ 1054

lg 2 (teise isiku eest vastutus) kolmanda isiku poolt tekitatud kahju eest

§ 1043ja 1045 lg 1 p 5 järgi kannatanu ees.

Eeltoodu tõttu ei saa hageja nõua ka

§ 492lg 1alusel kahju hüvitamist kostjalt. Hagi jääb seetõttu rahuldamata. Menetluskulud, hind Ts

MS § 162 lg 1, 2, § 167 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjus on otsus tehtud. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad hageja ja kostja ja kolmanda isiku menetluskulud hageja 5 kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmäämise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Asja hind on hagetava nõude väärtus 908,90 eurot. /digitaalne allkiri/ Kohtunik 6