KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-4639 D B.V. hagi BGAS-i vastu kaubamärgi

§ 1

lg-st 1 ei ole kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas, mistõttu kohus vähendas kostja poolt taotletavat lepingulise esindaja kulu kohtumenetluses 1600 euroni. 1.4. Kostja ei nõustu kohtu 23.05.2013 kohtumääruses tooduga selles, et käesoleval juhul on kohaldatav Vabariigi Valitsuse 04.09.

§ 1

lg 1, mis sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et D B.V. hagi BGAS vastu kaubamärgi BAUHOF õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks puhul oli tegemist mittevaralise nõudega tsiviilasjaga (kuna tuvastushagi hinda ei ole võimalik antud juhul kindlaks määrata, tuleb lugeda haginõue mittevaraliseks tulenevalt TsMS §-st 125). Seega tuleb käesoleval juhul kohaldada Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 §-i 2, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Sellisel juhul ei ületaks kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud summas 5322,01 eurot TsMS § 175 lg 2 alusel kehtestatud piirmäära. Lähtudes eeltoodust palub kostja: 2

1. a)Tühistada Harju Maakohtu 23.05.2013 kohtumäärus osas, mille kohaselt leiti, et kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud on suuremad TsMS § 175 lg 4 ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1 alusel kehtestatud piirmäärast, mistõttu jäeti rahuldamata BGAS-i avaldus 3056,67 euro väljamõistmise osas ja
2. b)teha uus kohtumäärus, millega mõistetaks välja D B.V.-lt BGAS-i kasuks menetluskulud kokku summas 5322,01 eurot (viis tuhat kolmsada kakskümmend kaks eurot ja 1 sent). Hageja vastuväited määruskaebusele Hageja D B.V. esitas 25.06.2013 oma vastuväited BGAS määruskaebusele. 1. Hageja märgib, et D on isik, kellel on seaduslik varaline huvi tsiviilasja nr 2-12-4639 aluseks olnud registreeritud kaubamärkide suhtes. Tuvastushagi, mille aluseks on hageja varaline huvi, on käsitatav varalise hagina. Tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral (TsMS § 125). Kostja kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise nõue saab olla varaliselt hinnatav. Samas on tsiviilasja hinna nimetamise õigus on hagejal (TsMS § 135) ja kohtul (TsMS § 136). Kuigi D ei nimetatud tsiviilasja hinda 31.01.2012 hagiavalduses, vaid selle nimetas kohus TsMS § 136 lg 1 alusel, siis on Vabariigi Valitsuse 04.09.

§ 1lg 1 kohaldamine põhjendatud.

Bauhof ei ole määruskaebuses ka vastupidist tõendanud.

1. D leiab, et Bauhofi menetluskulud ei ole täielikult põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 regulatsioonist, mõistab kohus välja menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-43-10 avaldatud seisukohale, tuleb kohtul viidatud sätte raames hinnata õigusabi osutamise töömahtu. Esindaja töömahtu on võimalik hinnata selle järgi, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad.
2. D on seisukohal, et Bauhofile väidetavalt osutatud õigusabi töömaht on põhjendamatult suur. D juhib tähelepanu, et Bauhof on oma vastustes hagiavaldusele ja apellatsioonkaebusele sisuliselt korranud Bauhofi poolt Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni menetluses esitatud menetlusdokumendi väiteid.
3. Samuti nähtub avaldusele lisatud 28.09.2012 arvest nr 7293 (arve read 2/529 ja 5/529), et ringkonnakohtu menetluses antud tsiviilasja raames on avaldaja esindaja kasutanud Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ õigusteenust kogusummas 1400 eurot (sisaldab käibemaksu). Jääb arusaamatuks, miks oli vajalik apellatsioonkaebuse menetluses kaasata täiendav esindaja. Samuti ei ole selge, mis õigusabi on Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ avaldajale osutanud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.
4. D on seisukohal, et Patendibüroo Käosaar & Co OÜ ja Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ tegevused on olnud dubleeritud ja kattuvad ning arvestades, et apellatsioonkaebuse menetlus oli keerukuselt samaväärne tsiviilasja menetlusega esimeses astmes, siis on ilmne, et faktiline õigusabi maht oli oluliselt väiksem ja tegelikult puudus vajadus kahe esindaja poolt õigusabi osutamiseks. D on tulenevalt TsMS § 175 lg 1 regulatsioonist võimalik välja mõista vaid põhjendatud ja vajalikud kulud.
5. Lisaks nähtub avaldusele lisatud 08.06.2012 arvest nr 7179 ning 28.09.2012 arvest nr 7293, et maakohtu menetluses on avaldaja esindaja antud tsiviilasja raames esindanud avaldajat kohtuistungil 2 tundi ja 30 minutit ja ringkonnakohtu menetluses kohtuistungil vastavalt 50 min. 3 Samas nähtub vastavate kohtuistungite protokollidest, et kohtuistung maakohtus kestis 2 tundi ja 6 minutit ja ringkonnakohtus 45 min. D on seisukohal, et esitatud ulatuses ei ole Bauhofi kulud põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust, palub hageja jätta rahuldamata BGAS 07.06.2013 määruskaebus Harju Maakohtu 23.05.2013 kohtumääruse peale tsiviilasjas nr 2-12-
6. Kohtu põhjendused TsMS § 663 lg 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et antud juhul on BGAS määruskaebus põhjendatud ja kohus rahuldab selle ise määrusega. Kohus kontrollib Harju Maakohtu 23.05.2013 tsiviilasjas nr 2-12-4639 tehtud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1, § 659). Kostja on vaidlustanud Harju Maakohtu 23.05.2013 põhjusel, et kostja ei nõustu kohtu 23.05.2013 kohtumääruses tooduga selles, et käesoleval juhul on kohaldatav Vabariigi Valitsuse 04.09.

§ 1

lg 1, mis sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et D B.V. hagi BGAS vastu kaubamärgi BAUHOF õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks puhul oli tegemist mittevaralise nõudega tsiviilasjaga (kuna tuvastushagi hinda ei ole võimalik antud juhul kindlaks määrata, tuleb lugeda haginõue mittevaraliseks tulenevalt TsMS §-st 125). Seega tuleb käesoleval juhul kohaldada Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 §-i 2, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Sellisel juhul ei ületaks kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud summas 5322,01 eurot TsMS § 175 lg 2 alusel kehtestatud piirmäära. Kohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et käesoleval juhul oli põhivaidluses tegemist mittevaralise nõudega tsiviilasjaga (millele viitab ka TsMS § 132 lg 1 alusel määratud hagihind (II kd, tl 309). Seega tulnuks kostja lepingulise esindaja kulude piirmäära osas arvestada Vabariigi Valitsuse 04.09.

§ 2

, mille kohaselt mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Arvestades nimetatud piirmäära, ei ületa kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud seda piirmäära ja seega puudub alus kostja lepingulise esindaja kulude vähendamiseks piirmäära tõttu. Kuivõrd kohus jättis kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks 5322,01 eurot ületavas osas rahuldamata üksnes põhjusel, et vähendas kostja lepingulise esindaja kulu Vabariigi Valitsuse 04.09.

§ 1

lg 1 alusel (mis tegelikult kohaldamisele ei kuulu), on võimalik kostja määruskaebus täies ulatuses rahuldada. Harju Maakohtu 23.05.2013 kohtumäärus tuleb tühistada osas, mille kohaselt leiti, et kostja poolt taotletavad lepingulise esindaja kulud on suuremad TsMS § 175 lg 4 ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1 alusel kehtestatud piirmäärast (st osas, milles kostja poolt taotletavat lepingulise esindaja kulu vähendati piirmäära tõttu kokku summas 2284 eurot). Kohtul on võimalik teha uus kohtumäärus, millega mõistetakse D B.V.-lt välja BGAS-i kasuks täiendavad menetluskulud summas 2284 eurot (hagejalt väljamõistetavad menetluskulud kokku summas 5322,01 eurot). Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 772,67 euro ulatuses (6094,68-5322,01). 4 Vastuseks hageja vastuväidetele kohus märgib, et määruskaebemenetluses ei hinda kohus uuesti (ümber) lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, kuna selles osas ei ole määruskaebust esitatud. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 5