← Eesti

2-12-22357/25

Obsah (9)§ 174§ 175§ 138§ 144§ 172§ 1741§ 486§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-22357 Tsiviilasi AS MI hagi GGOÜ ja RB vastu võla

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 09.05.2013. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 07.06.2013, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174

lg 3 nõuetele.

§ 175

lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostjad on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Maksekäsu kiirmenetluse kulude osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (

§ 172lg 9).

Kostja esindaja vastuväite kohaselt ei kuulu hageja esindajale väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad kulud 65 euro ulatuses vaid 20 euro ulatuses. Kohus selgitab kostja esindajale, et

§ 1741

lg 2 tuleb kohaldamisele juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse menetlus lõpetatakse võla tasumise või kui kohus teeb maksekäsu. Antud juhul läks maksekäsu kiirmenetlus hagimenetluseks üle. Seega kohalduvad käesoleval juhul

§ 144

lg 7 ja § 172 lg 9 ning kostja esindaja viidatud 20 euro piirang ei rakendu.

§ 486

lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega kuuluvad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses kohtuväliste kuludena väljamõistmisele ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus peab hageja esindaja poolt osutatud õigusabiteenuse mahtu ja maksumust maksekäsu kiirmenetluse raames summas 65 eurot mõistlikuks ja vajalikuks. Ka ülejäänud avalduse osas leiab kohus, et hageja esindaja menetluskulud antud kohtuasja raames on põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja keerukust ja mahtu ning hageja esindaja poolt 3 tunni vältel tehtud tööd tunnihinnaga 53.33 eurot. Järgnevalt annab kohus oma hinnangu avalduse osas, mis puudutab riigilõivu väljamõistmist.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 383.46 eurot. Riigilõivu tasumine on 2 nähtav tsiviilasja toimikust (tl 3, 55, 62). Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjatelt hageja kasuks taotletud ulatuses summas 383.46 eurot välja mõista. Seega kohus rahuldab AS MI avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 608.46 eurot ning lähtudes Harju Maakohtu 08.04.2013 otsusega määratud menetluskulude jaotusest mõistab solidaarselt GGOÜ-lt ja RB välja menetluskulud summas 442.23 eurot (608.4627,32%) ja täiendavalt GGOÜ-lt menetluskulud summas 166.23 eurot (608.46-72,68%).

§ 177

lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.