) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on eeltoodud
sätteid arvestades tähtaegsed.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et IS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. AS-i Ä menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täielikult. Esmalt käsitleb kohus IS menetluskulude kindlaksmääramist. 4 Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses hagi esitamisel tasutud riigilõivuga ning vastavalt menetluskulude jaotusele palub hageja kostjalt välja mõista 70% hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 447,37 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on Advokaadibüroo Sorainen AS käesolevas kohtumenetluses tasunud hageja eest riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 639,10 eurot (tlk 44). Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusega on menetluskulud jäetud 70% ulatuses kostja kanda ning 30 % ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal AS-il Ä tasutud riigilõivust hagejale Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusest tuleneva menetluskulude jaotuse alusel hüvitada 70% ehk 447,37 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 70% ulatuses summas 7148,64 eurot. Hageja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 61,9 tundi, mis kulus mh hagiavalduse koostamiseks ja täiendamiseks, kliendiga suhtlemiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsimiseks, päringute tegemiseks, hageja seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks, artiklitega tutvumiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks, kompromissettepaneku koostamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kohtuotsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ning taotluse saatmiseks. Kohtu hinnangul takistab õigusabikulude hageja kasuks välja mõistmist muuhulgas asjaolu, et kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetse õigusabitoimingute kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb osaliselt nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-1-16-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-09. Lisaks märgib kohus, et hagejat esindasid käesolevas menetluses kaks advokaati, kes esindavad pidevalt oma kliente kohtus ning peavad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluse nõudeid teadma. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi puhul põhjust eeldada, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus oleks esitatud puudustega, vaid tegemist on hageja esindajate teadliku valikuga selles, millisel viisil on õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja toimingud kirjeldatud. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, peab kohus siiski võimalikuks hinnata puudutatud isikute esindaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, millises kulude tegemine on kontrollitav tsiviilasja toimikust. Seose arve nr 3562/12EE õigusabiteenuse kirjelduses näidatud toimingutega märgib kohus, et näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale (sh 21.06.2012 – 02.10.2012 tehtud toimingutest on näidatud, kui palju kulus mitme erineva toimingu tegemiseks aega kokku, eristamata iga toimingu tegemiseks kulunud aega). Kohus leiab, et sellisel kujul esitatud menetluskulude nimekirja puhul on võimalik hinnata üksnes menetlustoiminguid, mis on kohtutoimiku vahendusel kontrollitavad. Nimetatud arvest saab kohus hinnata üksnes 06.06.2012 hagi koostamisele ja täiendamisele kulunud aega, 22.08.2012 kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kulunud aega ning 07.09.2012 hageja seisukoha koostamisele ja täiendamisele kulunud aega, kuivõrd kliendiga suhtlemisele, teabenõuete koostamisele, päringute tegemisele, artiklitega tutvumisele ja nende analüüsimisele ning seisukoha saatmiseks kohtule ja vastaspoolele kulunud aega ei ole kohtul võimalik kohtutoimikust kontrollida, 5 samuti ei ole hageja ise esitanud andmeid, kui palju tal konkreetsete toimingute peale eraldivõetuna aega kulus. Kohtu hinnangul ei pidanuks advokaadil sisuliselt 7-leheküljelise hagiavalduse (tlk 210) koostamiseks kuluma üle 7 tunni. Võttes arvesse, et kostja vastus (tlk 58-63) on sisuliselt 4,5 lk pikk, siis ei saanud kostja vastusega tutvumisele ja analüüsimisele kohtu hinnangul mõistlikult kuluda üle 1 tunni. Hageja vastus kostja vastusele (tlk 74 – 80) on sisuliselt 5 lk pikk ning kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu sellise dokumendi koostamiseks 5 tundi. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 13 tundi. Ka seoses arvega nr 134/13 EE on õigusabiteenuse kirjeldused esitatud valdavalt kobarkirjetena, millest kohus saab kohtutoimiku põhjal hinnata hageja seisukoha koostamisele kulunud aega ning samuti kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks kulunud aega. Hageja on 29.01.2013 kohtule esitanud oma seisukoha kostja vastusele (tlk 119-125). Kõnealune seisukoht on sisuliselt 5,5 lk pikk ning kohtu hinnangul on vastava dokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud aeg 5,5 tundi. Kohtuistungi protokollist (tlk 135-137) nähtub, et kõnealune istung kestis 1 tundi ja 5 minutit. Kohus leiab, et nimetatud kohtuistungi ettevalmistamise mõistlik aeg koos antud istungil osalemisega ei ületa kokku 3 tundi. Lisaks eeltoodule peab kohus põhjendatuks hageja ajakulu kliendiga kohtumiseks mahus 0,3 h, sest üldjuhul kuulub esindamise juurde ka kliendiga nõupidamine, kui see on toimunud mõistlikus mahus. 08.01.2013 toiminguna näidatud kohtupraktika analüüs ebaõigete andmete avaldamisega seonduvas on kohtu hinnangul põhjendatud mahus 0,7h, sest kohtupraktika analüüs tuleb vähemalt teatud osas lugeda kaetuks hageja poolt dokumentide koostamiseks näidatud ajakuluga (nt hageja 29.01.2013 seisukoht). Kohtupraktika analüüs ei saa olla eraldiseisvaks eesmärgiks, vaid see kujutab endast eelkõige abistavat toimingut dokumentide koostamisel. Samuti ei saa dokumentide koostamise ajakulu võrdsustada üksnes nende trükkimise ajakuluga. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 9,5 tundi. Õigusabiteenuse kirjeldused on kobarkirjetena esitatud ka arvel nr 629/13EE. Nimetatud arvel käsitletud toimingutest saab kohus hinnata üksnes hagiavalduse täienduse koostamisele kulunud aega, kostja vastusega tutvumisele kulunud aega ning kostja vastusele seisukoha koostamiseks kulunud aega. Ülejäänud kõnealusel arvel kajastatud toimingute tegemiseks kulunud aega ei ole võimalik kohtutoimiku põhjal kontrollida, samuti ei ole hageja ise esitanud andmeid, kui palju tal konkreetsete toimingute peale eraldivõetuna aega kulus. 27.02.2013 on hageja esitanud kohtule hagi täienduse (tlk 141 – 145), mis on sisuliselt 3,5 lk pikk ning mille koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks peab kohus 3,5 tundi. Kostja on 08.03.2013 esitanud vastuse hagi täiendusele (tlk 150 – 154). Kõnealune vastus on sisuliselt 4 lehekülge pikk ning kohtu hinnangul on sellise dokumendiga tutvumiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 0,5 tundi, arvestades ka fakti, et hageja pidi vaidluse asjaoludega kursis olema juba eelneva menetluse põhjal. Hageja on 11.03.2013 esitanud kohtule oma seisukoha kostja 08.03.2013 vastusele koos taotlusega osaliselt nõudest loobumiseks (tlk 158 – 162). Kõnealune hageja seisukoht on sisuliselt 4 lk pikk ning kohtu hinnangul on selle koostamisele kulunud mõistlik ja põhjendatud aeg 4 tundi. Seega saab kohus eespool nimetatud arves märgitud ajakulust lugeda põhjendatud, vajalikeks ja kohtu poolt kontrollitavateks lepingulise esindaja kuludeks kokku 8 tundi. Arvel nr 977/13EE kajastatud toimingutest saab kohus hinnata üksnes Harju Maakohtu otsusega tutvumisele kulunud aega, kuivõrd kohtutoimikus puudub arvel kajastatud 23.04.2013 taotlus jõustunud kohtuotsuse saamiseks ning kohtu hinnangul ei ole tegemist ka vajaliku kuluga, mida menetluse vastaspool peaks hüvitama. Seega ei ole kohtul aktsepteerida nimetatud taotluse koostamisele ja saatmisele kulunud aega. Samas kohus nõustub kõnealusel arvel kajastatud kohtuotsusega tutvumisele kulunud ajaga mahus 0,9 tundi. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja töö põhjendatud ja vajalikuks ajamahuks kokku 31,4 tundi (13+9,5+8+0,9). Kohus nõustub hageja märkusega, et menetlustoiminguteks kulunud aega 6 arvestades ei ole kajastatud kahe erineva esindaja kulusid ega arvutatud menetlustoiminguteks kulunud aega topelt, mistõttu ei oma lepinguliste esindajate tasu määramisel tähtsust, mitu esindajat hagejat esindasid. 30.01.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks ja osalemiseks näidatud aega on kohus eelpool vähendanud arvestusega, mida tuleb lugeda mõistlikuks ühe esindaja osas. Hageja menetluskulude nimekirjas ega ka sellele lisatud arvetes ei ole välja toodud hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra, kuid menetluskulude nimekirjas näidatud töötundide arvu (61,9) arvestuse ning tasu summa (10 212.34) alusel arvestatuna on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks 164,98 eurot/tund (10 212.34 : 61,9 = 164,98). Kohus leiab, arvestades muuhulgas Tallinna Ringkonnakohtu 19.07.2013 määruses nr 2-09-47869 väljendatud seisukohti lepingulise esindaja mõistliku tunnitasu osas, et antud juhul saab hageja lepingulise esindaja tasu mõistlikuks määraks pidada maksimaalselt 150 eurot/tund. Tallinna Ringkonnakohus märkis, eelviidatud lahendis, et „Ka advokaadi teenuse puhul ei ole tasu 150 eurot tund tavapärane ja sellist tasu tuleb maksta eriti kõrge kvalifikatsiooni ja suure praktilise kogemusega advokaadi teenuse eest.“ Arvestades eeltoodut peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kokku 4710 eurot (31,4 tundi x 150eur/h).
lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 12 kohaselt on mittevaralise nõudega tsiviilasjas, sõltumata hageja või kohtu poolt määratud hagihinnast, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot. Seega on lepingulise esindaja tasu vastavuses seaduse alusel kehtestatud piirmääradega. Hageja on märkinud, et lisaks sisaldavad arved nr 3562/12EE ja 629/13EE telefoni- ja äriregistri päringute kulusid kokku 23,50 euro ulatuses, millised hageja samuti palub kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et nimetatud kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulud ja muu õigusabiga seonduvad kulud kokku summas 4733.50 eurot (4710+23,50). Nimetatud summast tuleb vastavalt Harju Maakohtu 20.03.2013 otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele jätta kostja kanda 70 %. Seega tuleb AS-ilt Ä mõista hageja kasuks välja lisaks riigilõivuga seotud kuludele veel 3313.45 (70% summast 4733.50) eurot. Kokku kuulub AS-ilt Ä hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 3760.82 eurot (riigilõiv kulu 447,37 eurot + 3313.45 eurot). Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 3835.19 eurot (taotletud summa 7596.01 eurot – taotluse rahuldatud osa 3760.82 eurot). Järgmisena käsitleb kohus kostja AS-i Ä menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 30% ulatuses summas 1277,64 eurot. Kostja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust mh hagiavalduse analüüsimiseks, kostja vastuste koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks, kompromissläbirääkimiste pidamiseks, hagi täiendusega tutvumiseks, kostja täiendavate seisukohtade koostamiseks ja hageja seisukohtadega tutvumiseks. Hageja on kohtule esitatud vastuses märkinud, et tal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt 7 põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei ole selgelt põhjendamatu. Samuti ei ole AS-i Ä lepingulise esindaja kulud suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest.
lg 2 kohaselt kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata käesoleva seadustiku § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kohus rahuldab AS-i Ä avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja hagejalt 1277.64 euro väljamõistmiseks vastuväidete puudumise tõttu täielikult.
lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt AS-ilt Ä hageja ISkasuks välja menetluskulud summas 2483.18 eurot (3760.82 – 1277,64).
lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Ä tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2483.18 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja taotlus viivise osas ei ole pärast tasaarvestust enam asjakohane, sest tasaarvestuse tulemusel on kostja kohustatud tasuma raha hagejale, mitte vastupidi.
kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse
178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.