) § 143 lg 1 p 3 alusel, leides, et vaie ei ole tähtaegne ja tähtaja ennistamiseks pole mõjuvaid põhjusi. Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva, arvates haldusakti teatavaks tegemisest või kättetoimetamise päevast (
21.06.2012 maksuotsus tuleb
lg 6 alusel lugeda vaide esitajale kätte toimetatuks 25.06.2012, mil AS Eesti Post kinnituse kohaselt jättis postiteenuse osutaja vaide esitaja registrijärgsele aadressile teate tähtkirja saabumise kohta. Tähendust ei oma asjaolu, et vaide esitaja väitel sai ta maksuotsuse kätte 30.06.2012.
lg-st 6 tuleneb, et tähtkirja saabumisest teate jätmisega loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-37-03 olnud samal seisu- 3-12-2082 kohal. Vaide esitamise tähtaja ennistamiseks pole alust, kuna esitatud pole vaide hilinemisega esitamist õigustavaid mõjuvaid põhjusi. OÜ Felixmarte esitas 01.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 21.06.2012 maksuotsuse ja MTA 27.08.2012 vaide tagastamise otsuse tühistamiseks. Kaebaja sai maksuotsuse AS-st Eesti Post kätte 30.06.2012 ning 30.07.2012 esitatud vaie on tähtaegne. Kaebaja palub ennistada tähtaeg või lugeda vaie tähtaegselt esitatuks. MTA leidis kaebusele esitatud vastuses, et vaie ei ole tähtaegne. Vaidlusaluses vaide tagastamise otsuses on ebaõigesti märgitud, et teade tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebaja registrijärgsel aadressil 25.06.2012, tegelikult jättis postiteenuse osutaja sellekohase teate 22.06.2012, mida kinnitab väljavõte AS Eesti Post logistika infosüsteemist EPLIS. Samast väljavõttest nähtub, et kõnealune tähtsaadetis (so maksuotsus) väljastati kaebajale 30.06.2012. 01.10.2012 esitatud kaebus ei ole samuti tähtaegne, sest AS Eesti Post kinnitusel jäeti teade tähtsaadetise (so vaide tagastamise otsuse) saabumise kohta kaebaja registrijärgsel aadressil 28.08.2012. Tallinna Halduskohus tagastas 23.10.2012 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Riigikohtu 03.03.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 on leitud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele. AS Eesti Post logistika infosüsteemi EPLIS väljavõttest nähtub, et tähitud kirja saabumise kohta jäeti teade kaebajale 22.06.2012 pärast samal päeval ebaõnnestunud kirja väljastuskatset. Sellest hetkest oli tähtkiri jõudnud kaebaja mõjusfääri, kes pidi kohe postiasutuse poole pöörduma. MTA on õigesti viidanud Riigikohtu 20.05.2003 määrusele nr 3-3-1-37-03, mille kohaselt tähtkirjaga väljastatud haldusakt tuleb lugeda teatavaks tehtuks ajast, mil adressaadile jäeti teade tähitud kirja saatmise kohta. See, kas juriidilisest isikust adressaat haldusakti tegelikult kätte sai, pole oluline ja tähtaja ületamist õigustava mõjuva põhjuse olemasolu korral võib kõne alla tulla üksnes tähtaja ennistamine.
lg 6 alusel tuleb 21.06.2012 maksuotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 22.06.2012 ning vaie tuli esitada hiljemalt 20.07.2012. MTA küsis 13.08.2012 kirjaga vaide esitajalt selgitusi tähtaja ületamist tinginud asjaolude kohta, kuid kuna vaide esitaja ei toonud välja põhjusi, miks tähtaeg mööda lasti, jäi tähtaeg ennistamata. Vaie on tagastatud õiguspäraselt. Kuna vaie on esitatud tähtaja rikkumisega, on möödas ka PMTK 21.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5491-19 vaidlustamise 30-päevane tähtaeg ning kohus ei saa vaidlust maksuotsuse tühistamise nõudes lahendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS OÜ Felixmarte määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, lugeda vaie esitatuks tähtaegselt ning kohustada maksuametit või halduskohut seda nõuetekohaselt menetlema. Kohus on ekslikult ja arusaamatult viidanud AS Eesti Post logistika infosüsteemi EPLIS väljavõttele, millest justkui nähtuks, et tähitud kirja saabumise kohta jäeti teade kaebajale 22.06.2012 pärast samal päeval ebaõnnestunud kirja väljastuskatset. Kohtu viidatud EPLIS infosüsteemi väljavõttest on näha toimingute loetelu, mida ja millal täpselt tehti. Esimene teatise trükkimine toimus 22.06.2012 kell 15.21, so ca 3 h ja 20 min pärast väljastuskatset (mis toimus väidetavalt 22.06.2012 kell 12.03). Enne mainitud teatise trükkimist ei ole kusa2
Norm piirab kaebeõigust ning kohtleb eraõiguslikke ja juriidilisi isikuid põhjendamatult ebavõrdselt. MTA vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata. Maksuhaldur juhib jätkuvalt tähelepanu sellele, et kuna teade vaide tagastamise otsuse saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti 28.08.2012, ei ole 01.10.2012 esitatud kaebus tähtaegne. Kohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Kaebaja pole viivitust kaebuse esitamisega põhjendanud, mistõttu ei ole alust kaebetähtaega ennistada ning menetlus tuleb lõpetada. Määruskaebuse menetlemise korral tuleb see rahuldamata jätta, sest vaie maksuotsuse peale esitati hilinemisega ja tähtaja ennistamiseks pole mõjuvaid põhjusi. Maksuotsus toimetati kaebajale kätte tähtkirja saabumise kohta teate jätmisega kaebaja registrijärgsele aadressile ning tähtsaadetise nr RR215006977EE logist nähtuvalt trükiti teatis 22.06.2012. Väide, et kuni 30.06.2012 polnud postkastis mingit teadet tähtkirja saabumise kohta, on otsitud ja esitatud esmakordselt määruskaebuses. Pole mõistlikku põhjust arvata, et 22.06.2012 trükitud teatise jättis postiteenuse osutaja kaebaja postkasti alles 30.06.2012.
Norm küll piirab PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust, kuid piirang on proportsionaalne ja selle eesmärk on õiguskindluse kaitse. Heas usus toimiva ja oma tegevust hoolsalt korraldava juriidilise isiku jaoks ei ole piirangust tulenev koormus märkimisväärne. 10.12.2012 ennistas Tallinna Halduskohus 23.10.2013 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtja. Maksu- ja Tolliamet esitas halduskohtu 10.12.2012 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.01.2013 määrusega rahuldamata ning see kohtumäärus on jõustunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 124 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus eelmenetluses kaebuse tähtaegsust ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Eelmenetlus toimub pärast kaebuse menetlusse võtmist (HKMS § 122 lg 1). Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel enne selle menetlusse võtmist, mistõttu kaebuse tähtaegsuse küsimus ei oma käesolevas menetlusstaadiumis tähendust. Selle küsimuse lahendab halduskohus pärast kaebuse menetlusse võtmist juhul, kui ringkonnakohus halduskohtu määruse tühistab ja asja esimese astme kohtule lahendamiseks tagastab. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus kohaldas HKMS § 121 lg 2 p 1 vääralt. Viidatud normi järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega kaebuse ilmselge perspektiivitus pole normi sisustamisel asjakohane. Kaebuse võib selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada üksnes juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebus esitatud maksuhalduri otsuse peale ning kaebajal on ilmselge kaebeõigus vaidlustada haldusakti, millega tagastati tema vaie selle mittetähtaegsuse ja tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumise põhjendustega. Kaebaja vaidleb maksuhaldurile vastu ning on esitanud omapoolse selgituse ja seisukoha vaidlusaluse haldusakti kättetoimetamise/teatavakstegemise asjaolude kohta. Kuivõrd isiku õiguste rikkumise tuvastamine võib toimuda üksnes asja sisulisel 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.