) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.
Kostja on vastuväidetes hagile tuginenud peamiselt järgmistele asjaoludele, miks ta ei pea elatist sh tagasiulatuvalt üldse maksma: -sissetulekute puudumine tervisliku seisundi ja töö puudumise tõttu. 2 -lisaks hagejale on kostjal veel üks alaealine laps, kes on kostja ülalpidamisel ja kelle ema on surnud. -hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et hageja seduslik esindaja ei nõua 5 aasta jooksul kostjalt elatist, kuna kostja autot kasutades tekitas ta liiklusavariiga kostjale varalise kahju. -hageja ülalpidamiseks on kostja maksnud 2011 ja 2012 a kokku umbes 2000 eurot. II. Alljärgnevalt käsitleb kohus kostja väidet, et ta on hagejale elatist tasunud. Kohus osutab esiteks, et kostja väited selle kohta, et ta on 2011.a hagejale elatisena tasunud umbes 500 eurot, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kuna elatist nõutakse alates 12.02.2012.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja või tema seadusliku esindaja pangakontole ei ole kostja alates 2012.a elatisesummasid üle kandnud. Kostja väidete kohaselt andis ta hageja seadusliku esindajale sularahas hageja ülalpidamiseks ühekordse maksena 2012.a 1500 eurot. Nimetatud summa sai kostja sõiduauto müügist ja selle summa andis kostja palvel hageja seadusliku esindajale üle RB. Tunnistaja AK`i ütlustega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et kostja ja tunnistja vahel sõlmiti laenulepingud ning saadud laenu tagastamiseks müüs kostja tunnistajale sõiduauto. Lisaks sellele, et laen loeti sõiduauto müügilepinguga tasutuks andis tunnistaja 2012.a märtsikuus kostjale üle müügisumma 1500 eurot. Tunnistaja RB`i ütluste kohaselt andis ta kostja volitusel hageja seaduslikule esindajale lapse elatisrahaks 2010.a umbes 10 000 krooni. Tunnistaja RB ütlustest nähtuvalt ei ole ta peale 2010.a hageja seaduslikule esindajale raha üle andnud. Kuna kostja väidete kohaselt oli RB 1500 euro üleandjaks 2012.a kevadel, see aga tõendamist ei leidnud, siis leiab kohus, et sularahas elatise maksmine 2012.a ei ole tõendamist leidnud. Kostja väidete kohaselt saab lugeda elatise tasutuks ka seetõttu, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe elatise mittetasumiseks 5 aasta jooksul, kuna hageja seaduslik esindaja tekitas liiklusavariiga kostjale varalise kahju.
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, kuid kohustatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldatakse anda seda muul viisil. Viidatud sätte järgi on mõjuval põhjusel võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil.
lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Käesolevas asjas väidab hageja, et vanemad leppisid kokku muul viisil elatise maksmises, hageja seaduslik esindaja, esindades hagejat, on menetluses seda eitanud. Kirjalikku kokkulepet tõendina asjas esitatud ei ole. Kohtu arvates ei ole tõendamist leidnud
Asja materjalidele on lisatud tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta ja hageja seadusliku esindaja kinnitus, et on vastutav liikluskahju põhjustamise eest (tlk 48-50). Kindlustusele tagasinõude summa tasumise kohustus kostjal tekkis seetõttu, et kindlustusmakse oli tasumata (tlk 52-54). Kohtu hinnangul ei tõenda AS SK kirjad ja FT OÜ remondikalkulatsioon veenvalt
Seega tuleb asuda seisukohale, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja poolt elatise maksmine vaidlusalusel perioodil. III. 3 Järgnevalt käsitleb kohus kostja väiteid selle kohta, et elatist tuleks välja mõistmata jätta tema töötuse, sissetulekute puudumise, tervisliku olukorra ja teise alaealise ülalpeetava olemasolu tõttu.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis 2012.a ühelt vanemalt olla väiksem kui 145 eurot ja alates 2013.a olla väiksem kui 160 eurot.
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidmise kohustusest.
lg 2 järgi võib siiski elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära sh näiteks juhul, kui vanem on töövõimetu tema tervislikust seisundist tulenevalt või on vanemal teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eesti Töötukassa tõendi kohaselt (tlk 35) on ON töötuna arvele võetud alates 23.01.2012.a Töötuna arveloleku jooksul ei ole ta saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kohus on seisukohal, et ainuüksi töötuks olek ei vabasta kostjat oma alaelise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostja väidetel ei saa ta tervislikust seisundist tulenevalt tööd teha. Asja materjalidele lisatud AS Ida-Tallinna keskhaigla haigusloost (tlk 36-37) nähtuvalt vigastas kostja 02.05.2011.a oma vasakut kätt saega. Samal päeval teostati labakäe kirurgiline korrastus. 28.09.2011.a teostati uus operatsioon, kuna sirutajakõõlused olid armkoe sees (tlk 38). 2012.a kostja kukkus ja murdis lodiluu vasakul käel (tlk 41). 18.03.2013.a Sotsiaalkindlustusameti otsusest (tlk 75) nähtub, et ekspertarst Ene Linn tegi kindlaks, et ON`il esineb vasaku käe sõrmede kontraktuur, mis kujunes välja korduvate traumade järgselt. Ekspertarsti arvamuse kohaselt on ON osaliselt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 40%. Sotsiaalkindlustusameti 18.03.2013.a otsuse (tlk 77) kohaselt tuvastati ON keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Eelpoolnimetatud tõenditega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et tööga sissetuleku saamine on kostjal piiratud. Tööga teenitava sissetuleku olemasolu kostjal pangakontode väljavõtetest (tlk 45-47 ja 91-92) nähtuvalt puudub. Kostja pangakontole on 2012 ja 2013 laekunud peamiselt riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt pension, sotsiaaltoetus ja toimetulekutoetus. Tunnistaja TE ütlustest nähtuvalt tegi kostja 2011 suvel tunnistaja ja tema naabri juures ehitustöid. Tunnistaja tasus kostjale sularahas umbes 420-450 eurot ja tunnistajale teadaolevalt maksis naaber 300 euro ringis. Tunnistaja ütluste kohaselt tegi kostja remonti tema naabri juures ka 2012 lõpus jõulude ajal. Kohus on seisukohal, et tunnistja TE ütlustega on tõendatud, et 2011.a suvel ja 2012.a lõpus oli kostjal sissetulek ka töötasu näol. Käesolevas asjas ei nõuta elatist 2011.a eest, siiski on kohus seisukohal, et tunnistaja ütlused 2011.a kohta on käesoleva asja lahendamisel olulised. Olulised on nad seetõttu, et kui 2011 a suvel, kui kostjal oli õnnetus juba juhtunud, sai ta tööd teha (tunnistja ütluste kohaselt ka kipsis käega), võib sellest järeldada, et tema väited selle kohta et ta mingit tööd teha ei saa on kaheldavad. Kohtu arvates on lisasissetuleku olemasolu kostjal tõendatud ka sellega, et kostja on oma pangakontole sularaha sissemakseid teinud. Enamus sissemaksetest ei ole küll 4 märkimisväärse suurusega, kuid kohtu arvates viitavad siiski lisasissetuleku olemasolule lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt makstule. Kostja selgituste kohaselt istungil toetab ta poega ja käib eramassööri juures (tlk 84). Kuigi eelnimetatutele kulutatud summad ei ole suured, on kohus seisukohal, et riigi –ja kohaliku omavalitsuse poolt saadavast neid võimalik katta ei ole. Enamus kohaliku omavalitsuse poolt saadavast on kulunud pangakonto väljavõtte kohaselt eluruumi eest tasumiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et ülejäänu kulub muu esmavaliku tarbeks, ei ole sellest tõenäoliselt võimalik kolmandatele isikutele väljamakseid teha. Seega viitab ka see asjaolu kostjal täiendava sissetuleku olemasolule. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast (tlk 43) nähtuvalt on kostjal veel üks alaealine laps. Arvestades kõiki loetletud asjaolusid on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis välja mõista. Arvestades siiski asjaoluga, et kostja on 40 % ulatuses töövõimetu, töövõimetuse põhjus takistab tal erialal (ehituses) piisavalt sissetulekut teenida, tal on peale hageja veel üks alaealine laps, ning tunnistja TE ütlustest nähtuvalt on kostjal töö olemasolu pigem juhuslikku laadi (sõltub tellija olemasolust), siis leiab kohus, et elatis tuleb välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et kostjalt tuleb elatis välja mõista summas 40 eurot igakuiselt. Kostja väited, et tema tervislik olukord on võrreldes eelmiste aastatega halvemaks läinud ei ole tõendatud. Sotsiaalkindlustusameti 18.03.2013.a otsustest (tlk 75 pöördel ja 77) kohaselt on ON töövõime kaotuse protsent 40% ja tal tuvastati keskmine puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. Sotsiaalkindlustusameti 12.06.2013.a otsuse järgi tuvastati, et ON on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 40%, kuid lähtuvalt igapäevastest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest ON puuet ei esine. Nendest tõenditest nähtuvalt on kostja tervislik seisund mõnevõrra paranenud, kuigi töövõime kaotus on jäänud samaks. IV.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hageja palub elatise välja mõista üks aasta tagasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest. Arvestades eelnevalt esitatud seisukohti elatise väljamõistmise otsustamisel on kohus seisukohal, et ka tagasiulatuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 40 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise suuruse väljamõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et kostjale anti vara müügist 2012 a märtsis üle 1500 eurot, mille kasutamine mingilgi määral hageja kulude katmiseks ei ole tõendatud. Samas arvestab kohus ka asjaoluga, et 2012.a on kostja korduvalt käinud taastusravil (tlk 41), mistõttu taastusravi tõttu oli tööst saadud sissetulek ilmselt piiratum. Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tagasiulatuv elatisesumma (12x40) 480 eurot tuleb välja mõista ühekordse summana ja alates 12.02.2013 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot igakuiselt. Elatis tuleb vastavalt hageja taotlusel tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 5 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse asjaolusid, tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.