Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 20.12.2012 määrusega välja AJ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. 30.05.2012 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 17.06.2013 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.06.2013. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruanne Pankrotihaldur on esitanud võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande
lg 1 p 2 alusel kuna võlgniku vara on müüdud ja jaotiste alusel on raha võlausaldajatele välja makstud. Käesoleval ajal müümata vara haldurile teada ja valduses ei ole, samuti ei ole teada teistelt isikutelt saada olevat vara. 1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamisel võlgniku pangakontol raha puudus. Käesoleval ajal on reserveeritud menetluse lõpetamisega seotud kuludeks 7 600 eurot. Pankrotivarasse laekus kokku 61 280 eurot järgnevalt: korteriomandi müük 59 400 eurot; äriühingu osa müük 275 eurot; töötasu laekumine 1557 eurot; tähtajaliselt hoiuselt intress 48 eurot. 2. Andmed
§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise taotlusi ei esitatud. Massikohustusi on kokku 26,34 eurot ja kantud järgnevalt: maamaks 24,34 eurot; pangakulu 2 eurot; Pankrotimenetluse kulud kokku 2 603,72 eurot: kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ja kulud 1 850,07 eurot; haldurile esialgset tasu määratud ei ole; toimkonna liikmete tasu ei ole; kuulutused AT-s ja Internetiportaalides ning ajalehtedes 103,38 eurot; bürookulud (rent, kommunaalkulud, kantseleikaubad, paljundus, kontoritehnika, internet, jne) 575,27 eurot; transpordikulud 40 eurot; sidekulud (post, GSM) 35 eurot
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et AJ (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub lõpparuande kinnitamisega. AJ(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas
§-ga 168 võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Kalle Mõtsnik tuleb vabastada AJ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub endale tasu määrata pankrotivara suuruselt 61 280 eurot.
lg 1 4 kohaselt halduri tasu alammääraks käesolevas menetluses on 4 665 eurot (10% * (61 280 – 32 001) + 4 665). Arvestades pankrotivara suurust, palub haldur kinnitada oma tasuks 7 529,90 eurot. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ning võlausaldajate arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on põhjendatud. AJ(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel 7 529,90 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 7 529,90 euro kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve. Kohus kinnitab halduri lõplikuks tasuks 7 529,90 eurot. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluses halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud täiendavad kulud summas 440,34 eurot, milleks on pankrotivara müügikuulutustega seotud kulu ja bürookulud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Samuti on võlausaldajate üldkoosolek 11.06.2013 otsusega kinnitanud, et nõustub pankrotihalduri tehtud kulutustega summas 440,34 eurot. Seega kuuluvad pankrotimenetlused kulud summas 440,34 eurot kinnitamisele.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Kalle Mõtsnik AJ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. AJ on 02.11.2011 kohtule esitatud avalduses taotlenud enda kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi. Haldur ega võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.
lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Kohus nõustub pankrotihalduri arvamusega ja leiab, et tuleb algatada võlgnik AJ kohustustest vabastamise menetlus. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldaja on esitanud usaldusisiku kandidaadina AP (isikukood XXX), kes on andnud ka kirjaliku nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks. Tulenevalt sellest nimetab kohus AJ usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel AP. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 5 samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.