) § 59 lg 6 sätestab, et kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Juriidilise isiku juhatus ei vasta seaduse nõuetele ning registripidaja on andnud juhatuse koosseisu seaduse nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja. Juriidiline isik ei ole juhatuse koosseisu viinud õigeaegselt seaduse nõuetega vastavusse. Kohtunikuabi on asja edastanud lahendamiseks kohtunikule. Kohus algatas hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Kohus selgitas, et juriidilise isiku sundlõpetamine on äärmuslik abinõu.
lg 6 eesmärk on tagada, et äriühingute juhtimisorganid vastaksid seaduse nõuetele ning lihtsustada seaduse nõuetele mittevastava juhatusega äriühingu registrist kustutamist. Kui äriühing viib oma juhatuse seaduse nõuetega kooskõlla, langeb ära
lg-s 2 6 sätestatud alus äriühingu lihtsustatult äriregistrist kustutamiseks ning kohus võib mitte otsustada juriidilise isiku sundlõpetamist. Lisaks selgitas kohus menetlusosalistele järgnevat: kui pankrotis juhatuse liige AM kutsutakse tagasi ning valitakse uus juhatuse liige, kes vastab seaduse nõuetele, võib kohus käesolevas asjas menetluse lõpetada ilma sundlõpetamist otsustamata ja likvideerijat määramata. Kohus kohustas puudutatud isikuid esitamata kohtule arvamuse juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta. Juhatuse koosseisu ei ole viidud seaduse nõuetega vastavusse. Seetõttu määrab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise. 3.
kohaselt toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus otsustas TJSTOsaühingu sundlõpetamise, mistõttu tuleb läbi viia osaühingu likvideerimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1-3 sätestavad, et osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. 04.04.2013 esitas juriidilise isiku juhtorgani liige GSkohtule arvamuse, milles soovib määrata osaühingule likvideerija, esitades likvideerija kandidaadina RK. Enda likvideerijaks määramiseks on nõusoleku andnud RK (tl-d 71, 72). RK vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks. 4. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada tema ülesandeid. Kohus selgitab likvideerijale tema õigusi ja kohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
lg 1-5 sätestavad, et likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta osanike omavahelisi õigussuhteid ja osanike suhteid osaühinguga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui osanike otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada osaühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Likvideerimismenetluses peab osaühingu ärinimele lisama märkuse «likvideerimisel». 3
lg 1-5 sätestavad, et likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. Kohus võib osaühingu vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui osaühingu varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei osanike ega võlausaldajate huvides vajalik. Kohus selgitab likvideerijale
, § 213 ja § 214 sisu (võlausaldajatele teatamine, nõuete esitamine, nõuete rahuldamine).
lg 1-3 sätestavad, et likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest.
sätestab, et võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda.
lg 1-3 sätestavad, et likvideerijad rahuldavad osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest. Kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha. Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist.
sätestab, et kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. 5.
lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse äriregistrisse likvideerijate nimed ja isikukoodid. Kohus määrab saata kohtumäärus täitmiseks äriregistrile.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.