) § 37 lg 8 sätestab, et metsamaterjali võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Seega aktsepteerib seadus ka suulist lepingut ning seadusest ei tulene otsese tagajärjena tehingu tühisus, kui leping ei ole sõlmitud kirjalikus vormis. Samuti ei tulene tühisus vormi nõudmise eesmärgist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel.
lg 8 eesmärgiks on eelkõige võitlemine ebaseadusliku metsaraie, metsavarguste ja maksupettustega.
lg 8 nõuete mõtteks ei ole vabastada ostja, kes on metsamaterjali vastu võtnud, oma lepinguliste kohustuste täitmisest teise poole ees. Kostja ei ole õigustatud keelduma raha maksmise kohustusest võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 alusel põhjendusel, et OÜ Portoson ei ole esitanud kostjale puidu päritolu tõendavaid dokumente. Nimetatud sätte kohaselt on täitmisest keeldumise aluseks see, et täitmata on vastastikused kohustused, see tähendab, et täitmata kohustused peavad olema sooritus-tasu suhtes. Kõrval- ja garantiikohustuste puhul ei ole kõnealune paragrahv kohaldatav, kuivõrd seesuguste kohustuste vahel puudub vastastikkus. Tulenevalt VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu mõistest on müügihinna tasumise kohustusega vastastikuses suhtes müügieseme üleandmine. Tugineda saab ka VÕS § 111 lg-le 3, mille kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kostja võttis kauba vastu. Kostja ei tugine mingile võimalikule negatiivsele tagajärjele seoses tema poolt nõutud dokumentide esitamata jätmisega müüjate poolt, mis võiksid vabastada ta kauba eest tasumise kohustuse täitmisest. Pärast kauba vastuvõtmist võib ostja vastavate aluste olemasolul müügilepingust taganeda, kuid ei saa enam eitada lepingulisse suhtesse astumist. 3 Arve nr 26 (tl 25) summas 64 757,22 krooni põhineb aktil nr 750801016 (tl 26), mis on allkirjastatud nii OÜ Portoson esindaja kui kostja esindaja poolt. Kostja on metsamaterjali vastu võtnud ning sellest tulenevalt on tal, tulenevalt VÕS § 208 lg-s 1 ja § 111 lg-s 3 sätestatust, tekkinud kohustus tasuda. Metsamaterjali hinnad on aktis välja toodud ning nii üleandja kui ka vastuvõtja esindaja on kinnitanud oma allkirjaga akti kantud andmete õigsust. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 64 757,22 kroonile vastav 4138,74 eurot. Arve nr 25 (tl 22) põhineb aktil nr 750801015 (tl 23 ja 28), millel puudub kostja esindaja allkiri tõendamaks, et kostja on vastu võtnud metsamaterjali 203 968,07 krooni eest. Aktis on märgitud, et see põhineb veoselehel KE43 (tl 24). Veoselehe kohaselt on kostja esindaja P. T. võtnud perioodil 14.-16.01.2008 vastu metsamaterjali, mille kogus ja sortiment vastab aktis märgitud metsamaterjali kogusele ja sortimendile. P. T. kohtuistungil tunnistajana antud ütluste järgi oli tema töökohustuseks AS-s Lemeks Sadamad vastu võtta saabunud puit ning allkirjastada kuu lõpul ostu-müügiakt. Kõigepealt võttis P. T. veoselehe alusel metsamaterjali vastu ja hiljem allkirjastas üleandmise-vastuvõtmise aktid. P. T. kinnitas, et toimikus olevatel veoselehtedel on tema allkirjad metsamaterjali vastuvõtmise kohta, ning et kui veoselehe järgi on metsamaterjal tema poolt vastu võetud, siis see materjal oli olemas. Miks jäid aktid allkirjastamata, seda P. T. selgitada ei osanud. Kohus leidis, et hageja on tõendanud veoselehega KE43, millel on metsamaterjali vastu võtnud volitatud isiku allkirjad, ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 750801015, millel on metsamaterjali üleandnud isiku esindaja allkiri, metsamaterjali müügilepingu sõlmimise veoselehel ning aktis märgitud kogustes ja sortimendis, mis kattuvad täielikult. Veoselehega KE43 on tõendatud metsamaterjali vastuvõtmine kostja poolt sortimentide kaupa, kuid üheselt ei ole tõendatud metsamaterjali iga artikli kokkulepitud hind. Aktis nr 750801016, mis on allkirjastatud ka kostja esindaja poolt, on kuusepeenpalgi hind 750 kr/tm, kuusepalgi hind 900 kr/tm, männipeenpalgi hind 850 kr/tm, männipalgi hind 1050 kr/tm ja männipaberipuu hind 600 kr/tm. Samal kuupäeval koostatud, kuid kostja esindaja poolt allkirjastamata aktis on kuusepeenpalgi hind 750 kr/tm, kuusepalgi hind 900 kr/tm, männipeenpalgi hind 900 kr/tm ja männipalgi hind 1120 kr/tm. Kohus oli seisukohal, et samal kuupäeval koostatud aktide puhul tuleb hinnaerinevuse esinemisel arvesse võtta mõlema poole esindaja poolt allkirjastatud aktis märgitud hind, seega männipeenpalgi hinnana 750 kr/tm ja männipalgi hinnana 1050 kr/tm. Muu metsamaterjali hind tuleb arvesse võtta sellisena, nagu hageja on nõude esitanud, tuginedes aktile nr
lg 8 sätestab metsamaterjali võõrandamistehingule kohustuslikud vorminõuded, sh selle, et suulise lepingu korral tuleb metsamaterjali üleandmise kohta vormistada kirjalik üleandmise-vastuvõtmise akt. Nõue kaitseb nii tehinguosaliste kui ka metsamaterjali omaniku huve. Arvestades, et arve nr 25 aluseks oleval aktil nr 750801015 puudub kostja esindaja allkiri ja sõlmitud ei ole ka ühtegi muud kirjalikku lepingut ning
lg-st 8 tulenevalt ei asenda kirjalikku lepingut või üleandmise-vastuvõtmise akti veoseleht vms dokument, siis on arvega nr 25 seotud tehing seadusest tulenevate vorminõuete rikkumise tõttu vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 tühine ega kuulu täitmisele (TsÜS § 84 lg 1). 5 Kohus andis veoselehele väära õigusliku tähenduse. Veoselehele antud kostja esindaja allkiri ei tõenda poolte vahel tehingu toimumist, vaid üksnes materjali ladustamist kostja laoplatsil. Kostjapoolseks oluliseks lepingutingimuseks metsamaterjali võõrandamistehingu puhul on metsamaterjali õiguspärane päritolu, mis selgitatakse välja pärast metsamaterjali ladustamist kostja laoplatsil. Alles seejärel, kui metsamaterjali päritolu õigsus on leidnud kinnitust, väljastab kostja metsamaterjali võõrandajale allkirjastatud akti, millega loeb võõrandamistehingu sõlmituks ja mille alusel tekib aktiga kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Lisaks ei oma veoseleht õiguslikku tähendust omavaid tagajärgi, kuivõrd
lg 8 sätestab selgelt, et metsamaterjali võõrandamistehing tuleb vormistada kas kirjaliku lepinguna või kirjaliku aktiga, millel on välja toodud viidatud õigusnormis toodud andmed. Veoselehe peamiseks funktsiooniks on metsamaterjali liikumise kajastamine. Kostja on metsamaterjali kokkuostmisega tegelev ettevõte, kus materjali vastuvõtt toimub laoplatsile jooksvalt. Materjali omanik ei ole veosega kaasas, vaid tuleb kostja juurde müüki vormistama pärast materjali kostja laoplatsile kohaletoomist. Müük (st üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine ehk müügilepingu sõlmimine) toimub alles siis, kui müüja on esitanud materjali päritolu tõendamiseks nõuetekohased dokumendid ja kokkuleppele on jõutud hinnas. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud kostja käsitlusega tehingu seadusest tulenevate vorminõuete ja sellest tuleneva tehingu tühisuse kohta; 2) rahuldas kohus alusetult hagi ka arvet nr 26 puudutavas osas (4138,74 euro ulatuses). Kohus ignoreeris põhjendamatult kostja vastuväidet, et metsamaterjali võõrandamisel on oluliseks lepingutingimuseks metsamaterjali õiguspärane päritolu, mis antud juhul on tõendamata, mistõttu ei saa lugeda tehingut sõlmituks. Müüja peab esitama tõendid, et metsamaterjal pärineb veoselehel ja üleandmise-vastuvõtmise aktis viidatud katastriüksuselt. Kuni selliste tõendite esitamiseni ei saa eeldada tehingu õiguspärasust ja selle täitmisele kuulumist kostja poolt. Viru Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12289 on tõendatud, et OÜ Portoson esindajad on omaks võtnud, et veoselehtedele märgitud andmed metsamaterjali omaniku, valdamise aluste, veoki ja veokijuhi osas ei vastanud tegelikkusele. Seega oli tegemist metsamaterjaliga, mille õiguspärane päritolu oli tõendamata, mistõttu kostja ei lugenud sellise metsamaterjali suhtes võõrandamistehingut toimunuks. 6. AS Lemeks Sadamad vaidleb OÜ Peetri Agro apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) luges kohus põhjendatult müügitehingu toimumise arvet nr 13 puudutavas osas mittetõendatuks. Aktil nr 750801010 puudub metsamaterjali vastuvõtja allkiri. Puuduvad ka muud tõendid, mille alusel saaks veenvalt järeldada, et kostja on metsamaterjali vastu võtnud. Hageja poolt välja toodud tunnistaja P. Tamme ütlused ei ole antud konkreetselt arvet nr 13 ja akti nr 750801010 puudutavate asjaolude kohta. Samas on tunnistaja andnud 13.03.2012 istungil ütlusi ka akti nr 750801010 kohta, märkides, et ta „täpselt ei mäleta, miks tl 21, 23 olevad aktid on jäänud allkirjastamata“, kuid samas pidades võimalikuks, et „seal olid puudused“. Arvestades, et arvel ja aktil puudub igasugune identifitseeritav seos kostja isikuga (kostja allkiri, tempel), siis ei saa nende dokumentide alusel järeldada, et kostja on metsamaterjali ainuüksi selliste dokumentide olemasolu korral automaatselt vastu võtnud.
lg 8 näeb ette seadusest tuleneva vorminõude, millistele nõudmistele peab metsamaterjali võõrandamistehing vastama. Arvestades, et aktil nr 750801010 puudub kostja esindaja allkiri ja sõlmitud ei ole ühtegi muud kirjalikku lepingut, siis on arvega nr 13 seotud tehing seadusest tulenevate vorminõuete rikkumise tõttu vastavalt TsÜS § 83 lg-le 1 tühine. Kuivõrd metsamaterjali võõrandamistehingu puhul on oluliseks lepingutingimuseks ka metsamaterjali õiguspärane päritolu ning antud juhul ei ole see tõendamist leidnud – veel 6 enam – OÜ Portoson esindajad on omaks võtnud (kriminaalasi nr 1-08-12289), et nad ei olnud metsamaterjali õiguspärased valdajad, siis ei saa ka sellel põhjusel lugeda arvet nr 13 puudutavas osas tehingut toimunuks; 2) palub kostja jätta hageja esitatud uus tõend lähtudes TsMS § 652 lg 3 p-st 2 asja juurde võtmata. Hageja ei ole tõendanud, et dokument sai talle kättesaadavaks 26.11.2012. Tegemist on ka asjakohatu tõendiga. Kostja raamatupidaja on kohustatud kostjale saadetud raamatupidamisdokumendid formaalselt oma raamatupidamisarvestuses arvele võtma, kuid see ainuüksi ei tõenda tehingu sisulist toimumist ega metsamaterjali reaalselt vastuvõtmist. 7. OÜ Peetri Agro vaidleb AS Lemeks Sadamad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei sätesta
lg 8 mitte metsamaterjali tehingutele vorminõuet, vaid nõuded tehingute raamatupidamislikule dokumenteerimisele. Nimelt näeb see säte ette võimaluse ka suulise müügilepingu sõlmimiseks. Seesuguseks puhuks näeb
Veoselehed on käsitletavad seesuguse kirjaliku aktina, seda eriti olukorras, kus kostja on veoselehel allkirja (ja templiga) kinnitanud, et on veoselehtedel märgitud kauba kätte saanud. 2008. a kehtinud
lg 10 kohaselt oli veoseleht metsamaterjali kuuluvust tõendav dokument, millises valguses on ainetu väita, et hageja ei ole esitanud metsamaterjali päritolu tõendavat dokumentatsiooni. Apellandi seisukoht, et müügileping on arvet nr 25 puudutavas osas tühine seadusest tulenevate vorminõuete rikkumise tõttu, on ebajärjepidev seisukohaga, et müügilepingut ei ole sõlmitud. Leping ei saa samaaegselt olla sõlmimata ja tühine. Ühtlasi, kui tehing olnuks tühine, siis tulnuks kostjal tagastada tühise tehingu alusel saadu. Seda kostja teinud ei ole. TsÜS § 83 lg 1 alusel on tehing tühine üksnes siis, kui vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
lg-s 8 sätestatud kirjaliku dokumenteerimise nõue saab kanda puidu päritolu tõendamise eesmärki riigi fiskaalhuvides ja ebaseaduslike metsaraietega võitlemiseks, kuid ei ole mõeldud tooma kaasa tehingu tühisust dokumentatsiooni puuduste korral. Veel vähem saab regulatsiooni eesmärgiks lugeda puidu omandaja mitteõiguspärase huvi – jätta tasumata tarnitud kauba eest – kaitse. Sisuliselt sama on leidnud kohus. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et nõuetekohast akti ei ole, siis tuleb ikkagi arvestada, et
lg 8 kohase akti vormistamata jätmine ei näita veel müügilepingu puudumist, seda eriti olukorras, kus seaduse kohaselt vormistajateks peavad olema tehingu pooled, mitte üks konkreetne pool. Tehingu teine pool, kes aktil allkirja puudumisele toetub, on ise ebamõistlikult keeldunud kõigi omapoolsete kohustuste täitmisest, sh jätnud allkirjastamata müügilepingust tuleneva võlaõigussuhte kohta kirjaliku dokumendi (akti nr 750801015). Arve nr 26 osas on lisaks veoselehele ka müügilepingut tõendav kirjalik akt sõlmitud; 2) ei ole kostja tõendanud väidet, et oluliseks lepingutingimuseks oli puidu õiguspärane päritolu. Ka on see seiskoht õiguslikult argumenteerimata. Puidu päritolu puudutavad väited ei anna kostjale õigust oma põhikohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 111 lg 1, 3). Müügilepingu sõlmituks lugemise ja täitmise suhtes ei oma tähendust müüdava eseme päritolu. Kohus on analüüsinud põhjalikult metsamaterjali päritolu puudutavat vastuväidet. Otsuse põhjendatuse nõudest ei tulene, et kohus neid põhjendusi iga arvet käsitledes kordab. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
ÜS § 83 lg 1 järgi tühised. Ringkonnakohus kostja nende seisukohtadega ei nõustu.
on pealkirjastatud järgmiselt:“ Raieõiguse ja metsamaterjali üleandmise, metsa raieks andmise ja metsamaterjali vedamise seaduslikkuse tõendamise kohustus ning metsamaterjali vedu.“
lg 1 sätestab, et raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Seega näeb
lg 1 ette samaväärsed kohustused nii metsamaterjali üleandjale kui vastuvõtjale, s.o antud vaidluse puhul nii hagejale kui kostjale. Tulenevalt
lg-s 8 sätestatust sõlmivad metsamaterjali võõrandaja ja omandaja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Seega on seadusest tulenevalt võimalik sõlmida metsamaterjali võõrandamisleping ka suulises vormis ning sel juhul koostatakse kirjalik akt, kuhu märgitakse metsamaterjali võõrandaja ja omandaja andmed, metsamaterjali asukoht, metsamaterjali kogus ning poolte allkirjad.
lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud aktile lisatakse vormikohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt ning selle koostamine ei ole kohustuslik, kui käesoleva paragrahvi lg 8 kohases aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus. Tunnistaja P. T. ütlustega on tõendatud, et ostu-müügi akti koostas raamatupidaja ning tema allkirjastas need reeglina kuu lõpus. Asja materjalide juurde on lisatud kostja poolt koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ning pooled ei ole väitnud, et kostja oleks koostanud eraldi nii
Kostja poolt koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel on märgitud
lg-s 8 ettenähtud andmed ning ainuüksi see, et aktidele on märgitud ebaõiged andmed metsamaterjali päritolu kohta, ei tähenda seda, et kirjalikke akte ei oleks koostatud. Kuivõrd
lg 1 ja lg 8 näevad ette kohustused nii metsamaterjali üleandjale kui vastuvõtjale ning kostja poolt koostatud aktidel on eraldi märge, et metsamaterjali vastuvõtja peab veenduma selle kuuluvusel üleandjale, siis on kostja kui metsamaterjali vastuvõtja poolt põhjendamatu heita hagejale ette viimase poolt metsamaterjali kuuluvuse kohta ebaõigete andmete esitamist. Kostja apellandina on jätnud tähelepanuta, et ta on ise
lg-s 1 ja lg-s 8 ettenähtud kohustusi rikkunud ning vastuvõetud metsamaterjali edasi müünud (I kd, t.l 193). Sellises olukorras on põhjendamatu kostja väide, et ta ei pea omapoolset müügilepingust tulenevat kohustust täitma ja saadud metsamaterjali eest tasuma. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et võõrandamistehingu oluliseks tingimuseks oli metsamaterjali õiguspärane päritolu, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
lg-s 8 ettenähtud vorminõude rikkumise (kirjaliku akti puudumine) eesmärgiks ei ole võõrandamistehingu tühisuse kaasatoomine.
lg-s 8 ettenähtud andmete kirjaliku dokumenteerimise nõude eesmärgiks on võitlemine ebaseaduslike metsaraietega ning kirjaliku akti puudumine või sellesse osaliselt ebaõigete andmete kandmine ei too kaasa suulise võõrandamistehingu tühisust. Seetõttu on ebaõige kostja seisukoht, et võõrandamistehingud on tühised TsÜS § 83 lg 1 järgi. 9 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et metsamaterjali üleandmist ja suulise lepingu sõlmimist, mis on kostja poolt metsamaterjali ostuhinna tasumise eeldusteks, saab tõendada mitte üksnes kirjaliku aktiga. Metsamaterjali üleandmine kostjale arvel nr 26 märgitud ulatuses on tõendatud aktiga nr 750801016 (I kd, t.l 26). Metsamaterjali üleandmine kostjale arvel nr 13 märgitud ulatuses on tõendatud tunnistaja P. T. ütluste, väljavõttega kostja pearaamatust ning aktiga nr 750801010 (vt käesoleva kohtuotsuse p 10) ning arvel nr 25 märgitud ulatuses tunnistaja P. T. ütluste, veoselehega nr KE43 (I kd, t.l 24) ning aktiga nr 750801015 (I kd, t.l 23, 28). Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja P. T. ütluste usaldusväärsust ei ole kostja apellatsioonimenetluses kahtluse alla seadnud. 12. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse ning sellest tulenevalt tuleb muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Hageja nõue rahuldati kokku 21 547,06 euro ulatuses, s.o 84,28% (25 564,65 euro suurune nõue rahuldati 21 547,06 euro ulatuses). Seega jäävad poolte menetluskuludest maakohtus 84,28% kostja ja 15,72% hageja kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.