Obsah (5)

§ 477§ 5§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2013, Tallinnas Tsiviilasja number 2-12-55508 Tsiviilasi H OÜ kaebus kohtutäitu

) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

1. Kaebuse esitaja väidab, et kohtutäitur ei ole täitedokumente kaebajale kätte toimetanud ning kohtutäitur ei oleks kaebajalt tohtinud menetluse alustamise tasu ja põhitasu küsida, kuna nõuded täideti enne täitemenetlust. Samuti väidab kaebaja, et kohtutäitur alustas tema suhtes täitemenetlusi enne, kui võlausaldaja oli täiturile täitedokumendid edastanud.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. Vastavalt TMS § 10 lg 1 esimesele lausele peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Kohus loeb täitmisteadete kättetoimetamise aktidega (t.lk 202-212) tõendatuks asjaolu, et täiteasjades nr 025/2012/3753, 025/2012/3754, 025/2012/3755, 025/2012/3756, 025/2012/3757, 025/2012/3758, 025/2012/3759, 025/2012/3760, 025/2012/3761, 025/2012/3762, 025/2012/3763 on täitmisteated ja täitedokumendid kaebaja seaduslikule esindajale VK(ik. XXX) kätte toimetatud allkirja vastu 24.09.
3. Seega on kohtutäitur viidatud täiteasjad võlgnikule kätte toimetanud. Tähtsust ei oma asjaolu, et kohtutäitur ei ole täitedokumente edastanud täiendavalt e-kirjaga, kuna võlgniku seaduslik esindaja on saanud dokumendid isiklikult allkirja vastu kohtutäituri büroos. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et kohtutäitur alustas täitemenetlusi täitedokumente omamata.
4. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ning kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Vastavalt KTS § 29 lõikele 1 võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Kooskõlas KTS § 32 lõikega 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks.
5. Kohtutäituri menetluse alustamise tasu kujutab endast sisuliselt tasu täitmisteate kättetoimetamise eest. Alustamise tasu peab ära katma esmased kulutused, mida kohtutäitur menetluse alustamiseks teeb. Põhitasu eesmärk on katta menetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka kohtutäituri enda töötasu. Seega on põhjendatud kohtutäituri poolt menetluse alustamise tasu ja põhitasu kaebajalt nõudmine vaatamata asjaolule, et kaebaja on peale täitemenetluse alustamist täitedokumentides toodud kohustused täitnud otse võlausaldajale. Osundatust tulenevalt tuleb H OÜ kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 14.12.2012 otsusele jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 24.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb kohtutäituri menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik