Üllatuslikult on tuginetud seisukohale, et lepingu pooleks on A. N asemel U. N, millist asjaolu ja suhteid ei olnud kohus menetluses menetlusosalistega arutanud, s.o
Otsuses on jäetud analüüsimata osa tõenditest ja toimikumaterjalidest, mis kinnitavad, et lepingu pooleks ja kohustatud isikuks on A. N, s.o kõikide tõendite hindamise ja analüüsimise nõude (
Meelevaldselt on tõlgendatud ja hinnatud nõude aluseks olevat lepingut ning lepingu sõlminud isikute tahet, tuginemata järelduse tegemisel seaduslikule alusele, s.o kohaldatava seaduse märkimise nõude (
Meelevaldselt on loetud õiguslikuks eksimuseks keskse tähendusega osa lepingus kokkulepitust, jättes ebaõigesti kohaldamata põhimõtte eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik, s.o VÕS § 29 lg 8 rikkumine. Kohus on jätnud ebaõigesti arvestamata lepingupoolte käitumise pärast lepingu sõlmimist, mille kohaselt A. N on pidanud ennast lepingupooleks ja kohustatud isikuks, s.o VÕS § 29 lg 5 p 3 rikkumine. Kohus tuvastas, et 1.09.2010 lepingu kohaselt esindaja kohustus koolituse eest tasuma. Kuigi otsuses tuvastati just A. N kohustuses kokkuleppimine, on hagi tema vastu jäetud rahuldamata, milline järeldus on tuvastatuga vastuolus. Seda vastuolu ei ole kohtu poolt ka kuidagi lahendatud, vaid lihtsalt eiratud. Kohus märkis, et hagejat ja õpilase esindajat on lepingus nimetatud poolteks. Kuigi otsuses leiti, et lepingus on nimetatud lepingu pooleks kostjat, on tooduga vastuolus jõutud järeldusele, et poolte vahel lepingust tulenev õigussuhe puudub. Nimetatud vastuolu kohus ignoreeris. Kohus märkis, et esindajal oli tasumise kohustus. Seejärel rõhutas kohus veelgi, et kohustus esindatava eest makseid tasuda on tõesti esindajal. Sellega otseses vastuolus jäeti tasunõue A. N vastu rahuldamata. Lepingus on läbivalt, erinevates aspektides nimetatud lepingu pooleks ja tasu maksmiseks kohustatud isikuks A. N. Jääb sügavalt arusaamatuks, millise tekstiosaga lepingus see kohtu arvates ei haaku. Lepingus puuduvad mis tahes viited sellele, et lepingu pooleks oleks U. N. Kohus on osundanud ühele kohale lepingus (“Poolte andmed”), kuid on tõlgendanud seda meelevaldselt, sest ühemõtteliselt on sealgi lepingu poolena toodud “Esindaja nimi: A N”. Sealjuures all on veel kord toodud paksus kirjas ühe poole (vasakul: “Klubi”) kõrval paremal teine pool − “Esindaja”, s.t nähtub selgelt, et lepingu pooli tähistati sõnadega Klubi ja Esindaja. Lepingu p 1.1 ja 3.7 järgi kohustus koolituse eest tasuma A N. Seega on hageja suhtes tasu maksmiseks kohustatud isikuks kostja. Mis puudutab hageja poolt lepingu alusel U. Nle tagatud õpet, siis VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Kohtuotsuse põhjendamisel ei ole süvenetud, milline oli poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel ja milline tähendus oli kostja kui lepingu poole tähistamisel sõnaga “Esindaja”. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 29 lg-s 1 sätestatu. Kohtuotsuses on eiratud asjaolu, et sõna “esindaja” kasutamine lepingupoole tähistamiseks tuleneb sellest, et lepingu täitmisel võib perekonnaõigusliku hooldusõiguse kohaselt anda lapse teiste isikute järelevalve alla (treeningute ajal treeneri juhendamisele) üksnes lapse seaduslik esindaja. 4 Kohus tuvastas, et hageja on arved esitanud kostjale. Kohus jättis arvestama, et poolte käitumise kohaselt on toiminud lepingulised suhted hageja ja A. N vahel (VÕS § 29 lg 5 p 3). VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada muu hulgas lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Kohtu ja kostja poolt on esitatud seisukohad, mis kinnitavad, et pooled oma käitumises (hageja poolt arvete esitamine just nimeliselt kostjale, kus on maksjaks nimetatud nimeliselt kostja; kostja poolt lepingu täitmine, antud sõnastuses esitatud varasemate arvete aktsepteerimine tasumisega ning hiljemgi lepinguga enda seotuks pidamine) on kinnitanud lepingulise suhte olemasolu teineteise vahel. Kohtu järelduse, mille kohaselt poolte vahel puudub lepingust tulenev õigussuhe, tegemisel on oluliselt rikutud materiaalõigust ja menetlusseadust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole pooltevahelise lepinguga, s.o. lepinguga, millises kohustatud isikuks kasutatud teenuse eest tasumisel on kostja. Asjas ei ole kahtlust selles, et kostja võttis omale lepinguga kohustuse tasuda oma alaealise tütrele hageja poolt osutatavate treeningtundide eest ja teenus tuli osutada kostja alealisele tütrele. Tegemist on VÕS §-is 80 lg. 1 märgitud lepinguga kolmanda isiku kasuks, millises kohustatud isikuks teenuse kasutamise eest tasumisel on kostja. Seega maakohtu järeldus õigussuhte puudumise kohta poolte vahel on ebaõige. Kuivõrd maakohus ei lahendanud muid kostja vastuväiteid esitatud hagile ja tegi sisuliselt vaheotsuse tähendusega otsustuse nõude põhjendamatuse kohta, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lõpuni lahendada, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Tiit Kollom Mare Merimaa Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.