2-12-43554/37

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-43554 Otsuse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LV(end. S ) hagi DS vastu ühisvara jagamise nõudes ja DS vastuhagi ühisvara jagamise nõudes Hagi hind Vastuhagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3 500 eurot 3 500 eurot Hageja: LV(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, 10616 Tallinn, e-post: andreslusmagi@hot.ee); Kostja: DS(isikukood XXX, elukoht XXX: XXX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila ja Ko, Kentmanni 24, 10116 Tallinn, e-post: advbyroo@gmail.com) Asja läbivaatamise kuupäev
2. juuni 2013 Istungil osalenud isikud Hageja LV, hageja esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi, kostja DS ja kostja esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila. Resolutsioon
3. Hagi rahuldada osaliselt ja vastuhagi täielikult.
4. Jagada LV ja DS ühisvara järgmiselt: 2.1 Tuvastada DS kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 5342902 teise jao omanikukande, mille kohaselt on DS viidatud korteriomandi ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega ainuomanikuna kinnistusraamtusse LV (isikukood XXX). kantakse korteriomandi 2.2 Jätta LV ainuomandisse liikmelisusest HÜXXX tulenev õigus garaažiboksile nr
5. 2.3 Jätta DSainuomandisse sõiduk Citroen Berlingo, reg.märgiga XXX ja liikmelisusest HÜXXX tulenev õigus garaažiboksile nr
6. 2.4 Välja mõista LVlt DS kasuks omandi kaotamise eest välja rahaline hüvitis 15 000 eurot.
7. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
8. Vabastada DS hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
9. Kohustada LV hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses, so 118,80 eurot, ühekordse maksena 1 aasta jooksul alates tsiviilasja nr 2-12-43554 lõpplahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue. Poolte abielu on sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis 08.08.1997 ja lahutatud Harju Maakohtu osaotsusega 05.03.
10. Abielu ajal omandasid pooled korteriomandi asukohaga Ringi 3-8, Maardu, sõiduauto Citroen Berlingo, reg.märgiga XXX ja kaks garaažiboksi (16,5 m2 ja 17,10 m2) Maardus, XXX. Korteriomandi väärtus on 32 000 eurot, sõiduauto Citröen Berlingo väärtus 2 000 eurot ja kummagi garaažiboksi väärtus on 3 500 eurot, kokku on vara väärtus 41 000 eurot. Hageja on seisukohal, et ühisvara tuleb jagada võrdselt ja selliselt, et kummalegi poolele jääks 20 500 väärtuses asju. Kuna võrdselt asju jagada ei ole võimalik, siis tuleb asjade jagamisel teha tasaarvestus viisil, kus hageja maksab enamsaadud vara arvel kostjale rahalist hüvitist summas 11 500 eurot. Hageja leiab, et ühisvara tuleb jagada järgmiselt: Hagejale jääb korteriomand, väärtusega 32 000 eurot. Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks omaniku osas. Kostjale jääb sõiduauto väärtuses 2 000 eurot ja liikmelisus HÜXXX kahe garaažiboksi nr 30 ja 33 osas väärtuses 7 000 eurot. Mõista hagejalt kostja kasuks hüvitis 11 500 eurot enamsaadud vara eest. Kostja vastuväited ja vastuhagi. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu ühisvara jagamise viisiga, vara osas, mis puudutab mõlema garaaži jagamist. Pärast senise eluaseme kaotust asub kostja elama Tallinna linna ning garaaž Maardus kaotab tema jaoks igasuguse tarbimisväärtuse. Kuna garaažid Maardus ei ole müügiobjektidena atraktiivsed, siis ei saa ta arvestada võimalusega mittevajalikud garaažiboksid realiseerida. 2 Kostja kaotab oma senise kodu ja saadav rahaline kompensatsioon on talle uue kodu soetamiseks eluliselt tähtis. Kostja palub jagada poolte vara hageja nõude alusel, väljaarvatud liikmelisusest HÜXXX tulenev õigus garaažiboksile nr 30, mis jätta LV . Sellest tulenevalt mõista LVlt DS kasuks enamsaadud ühisvara arvel välja 15 000 eurot. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi täielikult. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama paragrahvi
11. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Poolte abielu oli sõlmitud 08.08.1997 ja lahutatud 05.03.
12. Kohtuotsus jõustus 20.05.
13. Poolte abielulised suhted lõppesid 2012 jaanuaris, millest tulenevalt tuleb poolte ühisvara jagamisel lähtuda alates 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätetest. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooltel puudub vaidlus ühisvara koosseisu ja vara väärtuse osas. Vaidlus puudub ka korteriomandi ja sõiduki jagamise viisi üle. Korteriomand jääb hageja ainuomandisse ja sõiduk kostja ainuomandisse. Vaidlus on hooneühisuse liikmelisusest tuleneva õiguse garaažiboksidele jagamisega. Kohus asub sisukohale, et õiglane on jagada õigus garaažiboksidele võrdselt. Arvestada tuleb asjaolu, et kumbki pooltest ei soovi edaspidi garaažibokse kasutada, hagejal puudub sõiduk, mida garaažis hoida ning kostja pärast eluaseme kaotust soovib muuta elukohta ning asuda elama Tallinnasse, mistõttu on välistatud garaaži kasutamine igapäevaselt Maardus. Asja arutamisel on pooled ise väljendanud arvamust, et garaažibokside müük ilmselt ei õnnestu, sest Maardus puudub selles osas nõudlus. Kuna pooled nimetatud garaažibokse kasutada ei soovi ning võõrandada vara ei õnnestu, siis on õiglane jagada need asjad võrdselt poolte vahel. Kohtu arvates on ebaõiglane jätta väidetavalt tarbetud asjad ainuüksi kostja omandisse. Kohus loeb põhjendatuks jagada poolte vara järgmiselt: Jätta hageja ainuomandisse korteriomand väärtuses 32 000 eurot. Vastavalt kinnistusraamatu kandele, kuulub korteriomand Ringi 3-8, Maardu hageja ja kostja ühisomandisse. Hageja saamine kinnisasja ainuomanikuks eeldab asjaõiguslepingu sõlmimist, millega kohustatakse kostjat andma sellekohane tahteavaldus. Jätta hageja ainuomandisse liikmelisusest HÜXXX tulenev õigus garaažiboksile nr 30, väärtuses 3 500 eurot. Jätta kostja ainuomandisse sõiduk Citroen Berlingo, reg.märgiga XXX, väärtuses 2 000 eurot ja liikmelisusest HÜXXX tulenev õigus garaažiboksile nr 33, väärtuses 3 500 eurot. Hageja omandisse jääb vara väärtuses 35 500 eurot ja kostja omandisse 5 500 eurot, st LV jäävate varaliste õiguste vahe on 30 000 eurot, millest tal tuleb hüvitada DS pool, summas 15 000 eurot. 3 Menetluskulu TsMS § 164 lg 12 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemiseasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Harju Maakohtu määrusega 14.02.2013 on LV antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning vastuhagi täielikult ja kostja on kandnud samas asjas menetluskulu vastuhagi esitamisel 300 eurot, siis peab kohus õiglaseks vabastada kostja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu määrusega 14.02.2013 on rahuldatud osaliselt ka LV avaldus õigusabi saamiseks. Õigusabikulud tuleb hüvitada vastavalt kohtumäärusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik 4