Obsah (11)

§ 162§ 230§ 367§ 436§ 442§ 232§ 237§ 229§ 238§ 163§ 652

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 17.04.2012 töövõtulepingu nr 12/12 ehitus- ja remonditööde teostamiseks Narva-Jõesuus XXX. Tunnistaja A. V. ütlustega ning hageja ja kostja e-kirjavahetusega on tõendatud, et 17.05.2012 lepiti kokku täiendavas eelarves tööde teostamiseks, suuruses 1056,60 eurot. Kokkulepet lisaeelarve osas kinnitab ka asjaolu, et 08.06.2012 seisuga oli kostja tasunud hagejale lisaks 1209,20 eurole 1700 eurot, mistõttu luges kohus tõendatuks, et pooled leppisid 17.05.2012 kokku ka täiendavates ehitusja remonditöödes, mille osas esitati kostjale 01.06.2012 arve nr 12/8 summas 1056,60 eurot, tasumise tähtajaga 10.06.

1. Kohus leidis, et hagejal oli õigus saada tasu töövõtulepingu p 4.2 c ja g alusel valminud ja kostja poolt vastu võetud töö eest. Kohus tuvastas tunnistaja V. M. ütluse alusel, et kostja võttis töö vastu VÕS § 638 alusel 2012 juuli lõpus, vaatamata tööde vastuvõtuaktide allkirjastamata jätmisele. Arved nr 12/9 ja 12/10 muutusid sissenõutavaks tööde vastuvõtmisest ja arves määratud tähtajast 02.08.
2. Kostja väide töövõtulepingust taganemise kohta VÕS § 116 alusel ei ole tõendatud. Kostja ei tõendanud, et hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või et kostja oleks VÕS § 114 ja § 116 lg 5 alusel andnud töövõtjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Vastav kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks oli sätestatud töövõtulepingu p-s 5.
3. Kostja võttis uue töölise tööde teostamiseks ning pretensiooni p-st 6 nähtub, et tööde parandamine oli tehtud ülesandeks teisele töövõtjale. Kohus ei analüüsinud sel põhjusel kostja esitatud eksperthinnangut. Kohus ei pidanud eeltoodud põhjendustel usutavaks ka asjaolu, et hageja parandas praaki veel oktoobris
4. Tunnistaja A. V. nimetatud asjaolu ei kinnitanud. Kohus leidis, et kostjal ei olnud VÕS § 111 järgi alust tööde vastuvõtmisest keelduda. Kohus leidis, et hageja põhinõue summas 532,60 eurot kuulub rahuldamisele. Töövõtulepingu p 3.5 järgi tasub tellija peale lepingu allkirjastamist kulud materjalidele ja materjali 3 soetamisele. 17.05.2012 lisaeelarves toodud summad pidi tasuma kostja.

§ 230

lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustuseks tõendada, et ta tasus hagejale nimetatud summad. Tunnistaja A. V. andis ütlusi, et ta toimetas kohale materjalid ja andis ühel korral hageja esindajale raha elektriliste põrandamattide ostmiseks. Samas kinnitas ta, et kviitungit raha üleandmise kohta tal ei ole. Seega ei ole kostja tõendanud, et nimetatud summa elektriliste põrandamattide ostmiseks (lisaeelarves täiendavad ehitusmaterjalid) on hagejale tasutud. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja väidet, et täiendava eelarvega tehtud töödest tuleks maha arvata vaheseina demonteerimine ja uue montaaž ning prügivedu (kokku 118 eurot). Nimetatud lisatööd olid kokku lepitud 17.05.2012 lisaeelarves. Samal põhjendusel ei arvanud kohus eelarvest maha täiendavaid ehitusmaterjale summas 265,80 eurot, kuna ka need sisalduvad kokkulepitud lisaeelarves, mis edastati 17.05.2012 kostjale e-posti vahendusel. Kostja on viivituses 532,60 euro tasumisega alates 02.08.2012, kuna 23.07.2012 arve nr 12/10 tasumise tähtaeg oli 01.08.2012. Kohus pidas usutavaks, et kostja on arve kätte saanud, kuna poolte suhtlemine toimus e-posti teel. Lisaks on hageja esitanud kostjale nõude tähitud kirjaga 10.09.2012. Töövõtulepingu p-s 5.4 lepiti kokku viivis 0,1% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on õigustatud nõudma viivist alates 02.08.2012 kuni 11.10.2012 (532,60 x 0,1% x 70) 37,81 eurot. Rahuldamisele kuulub ka taotlus viivise väljamõistmiseks

§ 367alusel alates 11.10.2012 põhinõudelt 0,1% päevas kuni nõude täitmiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. O. Gedvil esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. veebruari 2013 otsuse tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohtuotsus põhjendatud, millega on oluliselt rikutud

§ 436lg 1 nõuet.

Kohus jättis analüüsimata vastuolud hageja väidete ja tõendite vahel. Kostja ei saanud arveid nr 12/8, 12/9 ja 12/10 enne hagi esitamist. Kohtu põhjendus, et arved edastati e-postiga, on oletuslik. Arve nr 12/7 sai kostja e-postiga ning see tasuti järgmisel päeval 50% ulatuses sularahas, mistõttu vajadust koostada teisi arveid põhieelarve järgi hagejal ei olnud. Kuna kostjale arveid ei esitatud, ei saa kostjal olla ka kohustust tasuda nende tasumisega viivitamise eest viivist; 2) eksis kohus 17.05.2012 täiendava eelarve hindamisel. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokument on teine, kui see, mis esitati kostjale 17.05.2012 e-kirjaga. Kohtule esitatud dokument on kombineeritud ehtsast saatekirjast ja eestikeelse eelarve kopeeritud tekstist. Kohus jättis hindamata töövõtja 08.08.2012 vastuse kostja pretensioonile, millest nähtub, et hagejal olid kostja suhtes pretensioonid summas 709,20 eurot. Vastuses ei ole viidatud tasumata arvetele ega täiendavatele eelarvetele, mis tõendab, et täiendavat eelarvet ei loetud kostjaga kooskõlastatuks ning täiendavaid arveid (12/8, 12/09, 12/10) ei olnud veel koostatud. Kohus jättis hindamata kostja väite eelarve võltsimisest, rikkudes oluliselt

§ 442lg 8 nõuet.

Kohus tegi eksliku järelduse, et kostja poolt 1700 euro maksmine lisaks 1209,20 eurole tõendab täiendava eelarve kooskõlastamist. Kostja maksis 1200 eurot lõpparvelduse korras põhieelarve järgi ja 500 eurot teostatud täiendavate tööde eest nagu akna paigaldamine jne; 3) keeldus kostja õiguspäraselt tööde vastuvõtmisest VÕS § 638 lg 1 alusel ja põhjendus sisaldub ka kostja 06.08.2012 pretensioonis. Kohus võttis aluseks hageja töölise V. M. arvamuse ning eiras kostja kirjalikku ja põhjendatud keeldumist tööde vastuvõtmisest. Kohtule esitatud tööde vastuvõtuakt on allkirjastamata ja kostja pole seda akti saanud; 4) viitab kohus ekslikult VÕS § 111 lg-le 3, kuna kostja tellitud ekspertiis tuvastas 13.11.2012, et hageja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Kostja palkas teise töölise 4 puuduseid kõrvaldama. Kohus jättis ekspertiisile hinnangu andmata, rikkudes oluliselt

§ 232

lg-t 2 ja § 436 lg-t 2; 5) ei uurinud kohus teise töötaja kasutamise vajadust, rikkudes

§ 436

lg-te 3 ja 4 nõudeid, ning luges seetõttu ekslikult kostja ülesütlemise kehtetuks. Kohus jättis hinnangu andmata hageja 08.08.2012 vastusele kostja pretensioonile, kust nähtub, et hageja keeldus puudusi tunnistamast. Suuliselt lepiti kokku, et hageja elektrik parandab puuduse põrandate soojustuse osas. Elektrik parandas selle defekti 2012 oktoobri alguses. Kostja kutsus meistri 2012 augusti alguses kahe viivitamatult kõrvaldamist nõudva defekti pärast – plaatide asendamiseks klosetipoti kohal ja ava tegemiseks boileri juhtme jaoks; 6) rikkus kohus oluliselt

§ 232lg-t 1, leides, et kostja ei ole tõendanud hagejale 265,80 euro maksmist.

Just seetõttu, et pooled kviitungit 265,80 euro üleandmise kohta ei koostanud, kuulas kohus tunnistajana üle isiku, kes raha üle andis. Ehitusmaterjalide maksumus ei kuulunud eelarvetesse. A. I. kompenseeriti kahe soojustusmati, termostaadi ja elektrikaabli maksumus, kuna A. I. ütles, et ta juba soetas need materjalid. Hageja ei saanud koostada 265,80 euro vastuvõtmise kohta kviitungit ka seetõttu, et küttemati ja termostaadi hinnapakkumine oli tehtud OÜ Dev Narva nimele, kellel pole seost poolte töövõtulepinguga. Tunnistaja A. V. ütlused on ainsaks tõendiks viidatud asjaolude kohta ning tõendeid tema ütluste ümberlükkamiseks ei ole.

1. OÜ Grenzh vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) luges kohus õigustatult lisaeelarve kostjaga kooskõlastatuks. Tunnistaja A. V. kinnitas, et kostjal oli suuline leping hagejaga kõikide ehitustööde teostamiseks objektil. Tunnistaja ütlustega ning poolte e-kirjavahetusega on tõendatud, et 17.05.2012 leppisid pooled kokku täiendavas eelarves tööde teostamiseks summas 1056,60 eurot, mille osas esitas hageja kostjale 01.06.2012 arve nr 12/
2. Kokkulepet lisaeelarve osas kinnitab ka asjaolu, et 08.06.2012 seisuga oli kostja tasunud hagejale lisaks 1209,20 eurole (vastavalt töövõtulepingu p-le 3.3) ka 1700 eurot; 2) ei ole 265,80 euro üleandmine kostja poolt tõendatud.

§ 230

lg 1 järgi on kostja kohustuseks tõendada, et ta tasus hagejale nimetatud summa; 3) on lisatööd ja ehitusmaterjalid, mida kostja ei tunnista, kokku lepitud 17.05.2012 lisaeelarves. Lisatööd on teostatud ja ehitusmaterjalid ostetud. Vastavalt lisaeelarvele peab nimetatud summad tasuma kostja; 4) võttis kostja töö vastu VÕS 638 alusel 23.07.

1. Hagejal on õigus saada tasu töövõtulepingu p 4.2 c ja g alusel valminud ja kostja poolt vastuvõetud töö eest. Tunnistaja V. M. kinnitas, et hageja lõpetas töö ja andis kostjale üle juulis
2. Kostja on kinnitanud, et töö lõpetamise ja üleandmise ajaks ei olnud kostja veel töövõtulepingust taganenud. Vastavalt töövõtulepingu p-le 4.2.b kohustus kostja tööd vastu võtma viivitamatult pärast hagejalt vastava teabe saamist. Kostja ei ole talle 23.07.2012 edastatud üleandmis-vastuvõtuakti hagejale tagastanud ning ei ole põhjendanud tööde vastuvõtmisest keeldumist; 5) ei ole kostja poolt töövõtulepingust taganemine tõendatud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt või et kostja oleks andnud hagejale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Vastav kokkulepe puuduste kõrvaldamiseks on sätestatud töövõtulepingu p-s 5.
3. Kostja loetles 06.08.2012 kirjas praagi teostatud tööde osas, kuid nõuet praagi parandamiseks ei esitanud. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta lootis, et hageja tuleb rääkima tekkinud kahjust. Sellest järeldub, 5 et kostja ei soovinud, et hageja töid parandab. Seda järeldust kinnitab ka kostja 06.08.2012 kirja p 6, kust nähtub, et tööde parandamine oli tehtud ülesandeks teisele töövõtjale; 6) palub vastustaja jätta kostja esitatud uued tõendid tähelepanuta. Kostjal oli võimalik esitada lisatud tõendid (13.11.2012 ekspertiisi tõlge, AS EVAS B6P 11.05.2012 pakkumine, V. K. ja V. J. seletused) maakohtule. Kostja ei ole põhjendanud tõendite esitamata jätmist. Taotletud tõendite hindamine ringkonnakohtu poolt ei ole vajalik ja mõistlik, kuna ei taga asja kiiret ja õiget lahendust. Seoses sellega on uute tõendite hindamine vastuolus

§-s 2 ja § 238 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega ning kostja on esitanud uued tõendid

§ 237lg 1; § 238 lg 3; § 331 lg 1; § 633 lg 5 ja § 652 lg 3 nõuete rikkumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega hagi rahuldati täielikult ning mõisteti O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks välja võlgnevus 532,60 eurot ja viivis, tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab O. Gedvililt OÜ Grenzh kasuks välja võlgnevuse 175,80 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 11,25 eurot ja viivise alates 12.10.2012 põhinõudelt 175,80 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele.
2. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 17.04.2012 töövõtulepingu remonditööde tegemiseks ning lepingule lisatud eelarve kohaselt moodustas tööde maksumus kokku 2418,40 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja nimetatud summa hagejale tasunud (kokku on kostja poolt tasutud 2909,20 eurot). Pooltevaheline vaidlus seisneb eelkõige selles, millises ulatuses leppisid pooled kokku täiendavate tööde tegemises (kas hageja märgitud 1056,60 euro või kostja märgitud 601,10 euro ulatuses) ning kas sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu nõue tasumata tööde eest. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et pooled leppisid täiendavate tööde tegemises kokku summas 1056,60 eurot, mida tõendab kostjale 17.05.2012 saadetud täiendavate tööde eelarve (t.l 46-48). Kostja on seisukohal, et hageja saatis talle 17.05.2012 täiendavate tööde eelarve kokku summas 601,10 eurot (t.l 88-89) ning hageja poolt asja materjalide juurde lisatud täiendavate tööde eelarve summas 1056,60 eurot on võltsing ning tööde maksumusel kindlakstegemisel ei saa sellest lähtuda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb hageja esitatud täiendavate tööde eelarvest summas 1056,60 eurot ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud, kuna on vastuolus teiste tõenditega. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vastuses hagile kinnitanud, et ta saatis 06.08.2012 hagejale pretensiooni (t.l 94) ning pretensiooni p-s 3 on kostja märkinud puudusena „seinad on tasandamata, eriti seinte ühenduskohad; tagastus 100% nimetatud tööde eest 192 eurot.“ Nimetatud tööd ei ole märgitud kostja esitatud täiendavas eelarves (t.l 88-89), kuid nähtub hageja esitatud täiendavas eelarves (t.l 46-48, p 11). Järelikult on ebaõige kostja väide, et hageja nimetatud eelarvet nägi ta esmakordselt pärast hagimaterjalide saamist maakohtus. Hageja seisukoha usaldusväärust kinnitab ka see, et 08.06.2012 seisuga oli kostja poolt hagejale tasutud kokku 2909,20 eurot. Lähtudes kostja esitatud seisukohtadest, et täiendavate tööde maksumus oli 601,10 eurot ning ta maksis hageja seaduslikule esindajale 265,80 eurot sularahas, puudus tal kohustus maksta hagejale kokku rohkem kui 2753,70 eurot (2418,40+601,10-265,80). Apellant ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta pidi maksma hagejale kokkulepitust rohkem (kui lähtuda apellandi viidatud täiendavate tööde summast 601,10 eurot). Apellatsioonkaebuses on apellant 6 märkinud, et 500 eurot maksis ta hagejale täiendavate tööde eest. Selline väide ei ole usutav, kuna apellandi viidatud täiendavate tööde eelarve kohaselt oli tööde maksumus 286,90 eurot (t.l 89).
3. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata tunnistaja A. V. ütlustega. A. V. kinnitas maakohtu istungil (t.l 138), et ta andis hageja seaduslikule esindajale sularaha (260 euro ringis) täiendavas eelarves märgitud elektrikkabli vihtide ning kahe põrandamati ja termostaadi, s.o materjalide, mis on märgitud täiendavate tööde eelarves summas 265,80 eurot (t.l 48), ostmiseks. Ta arvas, et kviitung vormistatakse hiljem, kuna materjale oli vaja kiiresti. Tunnistaja on lisaks kinnitanud, et materjalide eest tasumise kohustus tulenes töövõtulepingus kokkulepitust. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kirjaliku kviitungi puudumine raha üleandmise kohta hageja esindajale ei tähenda seda, et tunnistaja A. V. ütlused oleksid ebausaldusväärsed ning nendega ei saaks arvestada.

§ 229

lg 2 kohaselt on tõendiks ka mh tunnistaja ütlus.

§ 238

lg 2 näeb ette, et kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mis välistaks raha üleandmise fakti tõendamise tunnistajate ütlustega. Samuti ei tulene nimetatud asjaolu seadusest. Järelikult võis kostja tõendada raha hageja esindajale üleandmist tunnistaja ütlustega. Tulenevalt

§ 232

lg-s 2 sätestatust ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tunnistaja A. V. ütlustega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja on tasunud hagejale materjalide eest 265,80 eurot ning selles ulatuses puudub hagejal kostja vastu nõue. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks rõhutada ka seda, et hageja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele tuginenud tunnistaja A. V. ütluste ebausaldusväärsusele.

1. Maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kostja vastuväited, et tal puudub kohustus tasuda täiendavas eelarves märgitud tööde, s.o varem ehitatud kõvera vaheseina lammutamise ja uue sirge vaheseina ehitamise eest, kokku summas 51 eurot (t.l 46, eelarve p-d 1 ja 2). Pooltevahelise lepingu p 5.3 kohaselt puuduste korral teostatud töödes on tellijal õigus nõuda nende kõrvaldamist töövõtja arvel (t.l 23). Hageja ei ole tuginenud sellele, et varem ehitatud kõver vahesein oleks ehitatud kellegi kolmanda isiku poolt. Seetõttu on kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus selles ulatuses hagejale tasu maksmisest keelduda.
2. Hageja nõudis kostjalt lisaeelarve alusel 40 euro maksmist prügi koristamise eest (t.l 47, eelarve p 9). Maakohus rahuldas ka selles osas hageja nõude ning kostja vastuväidetega ei arvestanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu nimetatud seiskoht on vastuolus esitatud tõenditega ning seetõttu ebaõige. Tunnistaja A. V. ütlustega (t.l 138) on tõendatud, et tema vedas prügi remonditavast korterist välja ning toimetas korterisse ka enamuse ehitusmaterjalidest. Kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud, siis on hageja poolt põhjendamatu nõuda kostjalt viimase poolt tehtud töö eest tasu. Ainuüksi prügi koristamise märkimine täiendavas eelarves ei anna hagejale nõuda selle tema poolt tegemata töö eest tasu. Seetõttu ei ole hageja nõue 40 euro ulatuses põhjendatud.
3. Kokku tuleb hageja nõuet vähendada 356,80 euro võrra (265,80+51+40=356,80). 7 Hageja arvutuste kohaselt pidi kostja talle tasuma 3441,80 eurot. Kostja on tasunud 2909,20 eurot ning hageja tasumata nõuet tuleb vähendada 356,80 euro võrra. Seega tuleb hageja nõue rahuldada 175,80 euro ulatuses (3441,80-356,80-2909,20=175,80).
4. Õige on maakohtu seisukoht, et kostja pretensiooni hagejale (t.l 94) ei saa käsitleda töövõtulepingust taganemisena ning kostja menetluse kestel esitatud seisukoht on põhjendamatu.
5. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus ei andnud hinnangut apellandi esitatud ekspertiisiaktile (t.l 99-100). Kuivõrd maakohtu materjalide juures on venekeelne ekspertiisiakt, siis võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud ekspertiisiakti eestikeelse tõlke. Samas leiab ringkonnakohus, et ekspertiisiaktis esitatud järeldused ei anna alust hageja nõuet vähendada ning apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht on põhjendamatu. Põhimõtteliselt saaks kostja VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda tasu maksmise kohustuse täitmisest puudustele vastavas ulatuses ja seda ka siis, kui töö on vastu võetud. Ekspertiisiaktis on kirjeldatud tööde puudusi, kuid ei ole märgitud puudustega tööde väärtust. Hageja on ekspertiisiaktis märgitud järeldustele vastu vaielnud muu hulgas põhjusel, et pärast tema poolt tööde üleandmist ning enne ekspertiisiakti koostamist 13.11.2012 on korteris teostanud töid veel teised kostja poolt tellitud töömehed ning seetõttu pole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, et ekspertiisiaktis nimetatud puudused on tema põhjustatud. Apellant ei ole hageja seda väidet ümber lükanud ning on oma seisukohtades kinnitanud, et 2012 augustis ja oktoobris teostasid korteris töid teised isikud. Eelnevast tulenevalt puudub alus vähendada kostjalt väljamõistetavat summat (175,80 eurot).
6. Ekslik on apellandi seisukoht, et kuna tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on tema poolt allkirjastamata, siis ei ole töid talle üle antud ning tal puudub tasu maksmise kohustus. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tasunõue muutub sissenõutavaks ka siis, kui töö loetakse vastuvõetuks. Nimetatud sätetest tulenevalt peab töövõtja tõendama, et töö on valminud ja ta on andnud tellijale võimaluse töö ülevaatamiseks. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja tehtud tööd 175,80 euro ulatuses on valminud ning kostja 06.08.2012 pretensioon tõendab, et hiljemalt nimetatud kuupäevaks oli kostjale tagatud võimalus tööd üle vaadata. Eeltoodu alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et alates 06.08.2012 olid tööd kostjale üle antud, hageja tasunõue muutus sissenõutavaks ning alates 07.08.2012 on kostja 175,80 euro maksmisega viivituses. Sellest tulenevalt tuleb muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud viivise arvestuse algkuupäeva. Alates 07.08.2012 kuni hagi esitamiseni 10.10.2012 peab kostja tasuma viivist 11,25 eurot (175,8x0,1%x64=11,25). Alates 10.10.2012 kuni võlgnevuse 175,80 eurot täieliku tasumiseni peab kostja tasuma viivist

§ 367järgi 0,1% päevas.

15. Hageja nõue 532,60 eurot rahuldati 175,80 euro, s.o 33% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maakohtus

§ 163lg 1 alusel 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda.

Kostja palus apellatsioonkaebuses jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldati 175,80 euro, s.o 33% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes 33% ulatuses kostja ja 67% ulatuses hageja kanda. 16. Ringkonnakohus jätab

§ 652

lg-te 3 ja 4 alusel rahuldamata apellandi taotluse võtta asja materjalide juurde V. K. ja V. J. seletuse ning pakkumise nr MPAK-00328. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja