KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-3197 Tsiviilasi Peter Lindre hagi OÜ

§ 5

lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus kuulas hageja vande all üle. Hageja vande all antud ütluste kohaselt leppisid nad kokku töötasu suuruses. Samas hageja ei täpsustanud, milline oli see töötasu suurus, milles nad kokku leppisid /II kd tl 61/. Seega ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe igakuiselt 20 000 krooni maksmiseks hagejale käsunduslepingu täitmise eest. Hageja on jätnud oma nõude 1406 euro ulatuses tõendamata, mistõttu jätab kohus selles osas hagi rahuldamata.

1. Hageja nõuab tulemustasu käsundi täitmise eest 4858,11 eurot. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostja 2010 majandusaasta aruande. Kostja puhaskasum oli hageja väidetel 2010 aastal summas 1 279 679 krooni ehk 81 786,39 eurot. Restoranide müügitulu oli kogu äriühingu tulust 44,55%. Siit tulenevalt oli hageja poolt juhitud üksuste kasum 44,55% kogu äriühingu kasumist ca 36 435,84 eurot. Hageja leiab, et kostja toitlustusasutuste igakuine kasum oli 3 036,32 eurot mis perioodil aprill kuni juuli teeb kokku 12 145,28 eurot. 40% nimetatud summast on 4 858,11 eurot.
2. Kohus hageja arvestustega ei nõustu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi hagejale maksma teenustasu vastavalt koostöölepingu projektile, mis on küll allkirjastamata, kuid millest pooled oma kohustuste täitmisel juhindusid. Koostöölepingu projekti p 18 järgi üheks tegevustsükliks on üks suvehooaeg (
3. aprill-
4. september). Teenustasu arvutamine ja väljamaksmine toimub peale tegevustsükli lõpliku tegevusaruande esitamist ja kontrollimist. Lepingu projekti p 21 järgi teenustasu kujuneb alljärgnevalt: teenustasu 40% ettevõtja poolt juhitud majandusüksuste tegevuskasumist. Tegevuskasum võrdub tegevuse müügitulu miinus kõik tegevusega seotud otsekulud. Otsekuludeks loetakse ka klientide lootusetuid võlgnevusi ja kõikvõimalikke muid väljamakseid (välja arvatud investeeringud põhivarasse), mis on seotud ettevõtja poolt juhitud tegevusvaldkonnaga. Koostöölepingu projekti p 12 järgi oli hageja kohustuseks oma juhtimisala üle aruandluse pidamine. Aruandlus peab võimaldama välja tuua nii kogu valdkonna kui ka eri üksuste 4 tulemid. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet, mis kinnitaks, et ta on oma kohustusi käsunduslepingu täitmisel nõuetekohaselt täitnud. Hageja poolt aruannete esitamata jätmine ei võimalda ka tuvastada, millised olid hageja poolt juhitud eri üksuste kui kogu valdkonna tegevuskasum. Seega on hageja jätnud oma nõude ka teenustasu osas tõendamata.
5. Kohus ei nõustu hagejaga, et aluseks tuleb võtta OÜ MaineGrupp 2010 aasta majandusaasta aruanne. Restoranide ja muude toitlustuskohtade müügitulu oli 44,55%. Müügitulu ei ole arvestatav toitlustuskohtade tegevuskasumina, kuna müügitulust arvestatakse maha kõik tegevusega seotud otsekulud. Alles siis jääb järgi tegevuskasum. Kohus on juba märkinud, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, milline oli tema poolt juhitud toitlustusvaldkonna kulud. Kostja on hageja väited ümber lükanud 12.04.2012 esitatud tõendiga OÜ MaineGrupp toitlustusvaldkonna tegevuskasumi arvestusega perioodil 01.04.2010 kuni 18.07.
6. Käive oli 18 627 krooni ja kulud 21 386 krooni, mistõttu oli tegevuskahjum 2 759 krooni /I kd tl 68/. Kostja on esitanud tõendina MaineGrupp OÜ kogu ettevõtte kasumiaruande perioodil aprill 2010 kuni juuli 2010, kust nähtub, et kogu ettevõtte oli nimetatud perioodil kasumis 17 554 krooniga /II kd tl 16/. Realiseerimise netokäibe analüütika abitabeli /II kd tl 18/ kohaselt hageja poolt juhitud üksuste käive oli perioodil 01.04.2010 kuni 18.07.2010 291 442,26 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et müügitulust tuleb maha võtta kõik tegevusega seotud otsekulud. Peter Lindre ei ole esitanud tõendeid, millised olid tema poolt juhitud üksuste kulud. Ilmne on, et ühtegi toitlustusüksust ei ole võimalik juhtida, ilma kuludeta toorainele, tööjõule. Seega ei ole hageja poolt juhitud üksuste müügikäivet alust lugeda tegevuskasumiks. Hageja nõudel esitas kostja tõendina käibedeklaratsiooni. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mida ta nimetatud tõendiga tõendada soovib /II kd tl 19/. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet teenustasu osas. Kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega on ümber lükatud hageja väited tema poolt juhitud üksuste tegevuskasumi kohta perioodil aprill kuni
7. juuli
9. Kohus kuulas vande all üle kostja juhatuse liikme T. K. ja tunnistaja H. P. T K. ütlustega on tõendatud, et hageja jättis oma kohustused käsundi täitmisel täitmata. Töötajate töögraafikud olid tegemata, puudus vajalik personal. Hagejat ei olnud telefonitsi võimalik kätte saada. Hageja poolt majandusarvestust ei peetud. Väliüritustel käimine ebaõnnestus. Hageja osutas kostjale ka ebaausat konkurentsi. Ajal, mil hageja pidi täitma käsundit, tegeles ta tegelikult oma äriühingu toodangu realiseerimisega samas valdkonnas so toitlustusvaldkonnas üritustel, kus pidi kostja osalema. Uue söögikoha Lest&Lammas käivitamine oli hageja ülesandeks, millega ta toime ei tulnud. Avamispäevaks ei olnud kohal vajalikku inventari, samuti puudusid toiduained. Puudus ka personal /II kd tl 64-65/. Tunnistaja H. P. ütlustega on tõendatud, et 2010 juulis pidi ta üle võtma toitlustusega seotud tegevusvaldkonna varustamise toidukaupadega, sest hageja ei tulnud oma ülesannetega toime. Toitlustusüksustel puudus vajalik personal, kuigi personali tagamine oli P. Lindre ülesandeks. Lest&Lammas avamispäeval oli olukord väga kriitiline – toitlustuskoha avamiseks vajalikud ettevalmistustööd olid tegemata. P. Lindret oli võimatu kätte saada /II kd tl 67/. Nimetatud tõendid kinnitavad, et hageja ei täitnud käsundit nõuetekohaselt. Töökorraldus oli välja töötamata, personalitöö oli korraldamata, puudus laoarvestus, kulumaterjalide hankimine oli puudulik. P. Lindre on ka ise kinnitanud, et Lest&Lammas avamise ajaks olid ettevalmistustööd tegemata /II kd tl 61/. 5 Kohus on seisukohal, et kostja on esitatud tõenditega ümber lükanud hageja väited hageja poolt juhitud üksuste kasumist, mis annaks hagejale aluse nõuda teenustasu summas 4 858,11 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hageja nõude teenustasu osas summas 4 858,11 eurot.
10. Kohus on jätnud rahuldamata hageja nõuded põhitasu ja teenustasu osas. Seega jätab kohus rahuldamata ka hageja nõuded viiviste osas, kuna kostja hagejale midagi ei võlgne. Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata kogu hageja poolt esitatud hagi. Menetluskulud 17.

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kõik menetluskulud hageja kanda, kuna otsus tehakse tema kahjuks.

§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6