1-13-6313/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013 Tartu, (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6313 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuni 2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Demura (Demura) taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri
3. juuni 2013 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks RESOLUTSIOON Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-st 5 jätta Sergei Demura taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
4. juuni 2013 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 31.05.2013 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu Vangla kinnipeetav Sergei Demura kuriteoteade kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla ametiisikute suhtes KarS § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel, s.o võimuliialduse toimepanemises. Avaldaja arvates on 22.03.2013 Tartu Vangla ametiisikud pannud tema suhtes toime võimuliialduse sellega, et tal ei võimaldatud minna samasse jalutusboksi suitsetavate kaaskinnipeetavatega ning seejärel teostati tema täielik läbiotsimine, mille käigus tekitati avaldaja väitel talle kehavigastusi (parema põlve siseküljel kerge turse).
6. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.06.2013 teatega jäeti kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata. Ringkonnaprokuratuur ei tuvastanud materjalide (kuriteoteade, avaldaja 28.03.2013 Tartu Vangla direktorile esitatud avaldus, Tartu Vangla 26.04.2013 vastus nr 2-3/1063-1 nimetatud avaldusele, füüsilise jõu, teenistusrelva, erivahendi või ohjeldusmeetme kasutamise ja õigusrikkuja terviseseisundi kontrollimise protokoll nr 11 22.03.2013 ja kaebusega seotud kriminaalasja nr 13922900031 materjalid) pinnalt, et Tartu Vangla ametnikud oleksid avaldaja suhtes toime pannud KarS § 291 või mõne muu karistusseadustiku eriosa paragrahvi järgi kvalifitseeritava kuriteo.
7. 18.06.2013 esitas S. Demura kaebuse Riigiprokuratuuri, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Kaebaja hinnangul oli tema täielik läbiotsimine koos lahtiriietamisega 22.03.2013 ebaproportsionaalne ning tema vahetult eelnev käitumine selleks alust ei andnud. Seetõttu palus kaebaja prokuratuuril välja nõuda Tartu Vangla turvakaamera videosalvestise antud juhtumist, millest oleks näha sündmuste tegelik kulg.
8. Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määrusega jäeti S. Demura kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuur leidis, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli seaduslik ja põhjendatud, nõustudes ringkonnaprokuratuuri põhjendustega. Täiendavalt lisas Riigiprokuratuur järgmist. 4.1 Riigiprokuratuur ei tuvastanud kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt, et toime oleks pandud KarS § 291 või mõne muu karistusseadustiku süüteokoosseisu järgi kvalifitseeritav kuritegu. Sama sündmuse raames on alustatud kriminaalmenetlust nr 13922900031, milles kaebajat kahtlustatakse KarS § 275 järgi selles, et ta kasutas 22.03.2013 Tartu Vangla ametnike suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja solvas vanglateenistujaid. Nimetatud kriminaalmenetluse raames on 27.03.2013 kannatanuna üle kuulatud Tartu Vangla valvur A.M. , kelle ütlustest nähtub, et kaebaja suunati 22.03.2013 Tartu Vanglas kella 11 paiku ruumi 2031, kus Tartu Vangla järelevalveosakonna juhataja J.R. andis korralduse kaebaja riidest lahti võtta. S. Demural olid käerauad peal ja seetõttu riietas A. M. kaebaja ise lahti. Esmalt võttis A. M. ära kaebaja jalanõud ja seejärel hakkas ära võtma pükse. Pükste äravõtmise käigus seisis kaebaja ühel jalal ja kaotas tasakaalu ning kukkus A. M. ile peale. Kukkumise tagajärjel tekkis kaebaja põlvele punetus. 4.2 Nimetatud kriminaalasja raames kuulati 5.06.2013 tunnistajana üle ka Tartu Vangla valvur V.M. , kelle ütluste kohaselt viibisid 22.03.2013 Tartu Vangla ruumis nr 2031 tema, kaebaja, valvur A. M. ja järelevalveosakonna juhataja J. R. . V. M ütluste kohaselt teostati kaebaja läbiotsimine ning temalt tuli riided ära võtta. Kaebajale anti selges vene keeles korraldus tõsta üles parem jalg, et temalt saaks ära võtta püksid. Kaebajat toetati sel ajal paremalt poolt, et ta ümber ei kukuks. Kaebaja tõstis aga hoopis vasaku jala ja kukkus. Samuti kuulati 6.06.2013 tunnistajana üle Tartu Vangla järelevalveosakonna juhataja J. R. . J. R. i ütluste kohaselt teostati 22.03.2013 Tartu Vangla ruumis nr 2031 kaebaja läbiotsimine, mille käigus pidi kaebaja riided seljast ära võtma. Kaebaja ei olnud ise nõus riideid ära võtma ja seepärast võtsid kaebajalt riided ära vanglaametnikud. Kui kaebajalt hakati pükse jalast ära võtma, siis kaebaja kukkus oma põlve peale. J. R. i arvates kukkus kaebaja tahtlikult ise, sest keegi kaebajat ei lükanud ega jõudu ei kasutanud. Kukkumise tagajärjel tekkis kaebajale põlvele kerge turse. 4.3 Riigiprokuratuur leidis, et Tartu Vangla kolm ametnikku on andnud ütlusi, mille tõepärasuses pole alust kahelda ning nende põhjal ei saa järeldada, et kaebaja suhtes oleks kasutatud üleliigset jõudu, millega oleks kaebajale tekitatud kehavigastus. Eespooltoodust nähtub, et Tartu Vangla ametnikud andsid kaebajale seaduslikke korraldusi, mida kaebaja ei täitnud ning kaebajale tekkinud kehavigastus (parema põlve sisekülje kerge turse) ei olnud põhjustatud Tartu Vangla ametnike liigse jõu kasutamisest, vaid kaebaja enda tegevusest. Seetõttu ei ole Tartu Vangla ametnike käitumine kvalifitseeritav KarS § 291 või mõne muu karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisu järgi. Kaebaja viidatud Tartu Vangla eelvangistushoone
9. ja
10. osakonna vahelise ala 22.03.2013 valvekaamera videosalvestuselt, mis peaks kaebaja väitel kinnitama, et ta ei kõverdanud käsi rusikasse, nähtub vastupidist. -2- Nimelt on videosalvestise põhjal koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (fototabelist) näha, et kaebajal on mõlemad käed küünarliigesest kõrgemal rusikasse surutud ning suunatud Tartu Vangla valvurite H.O. ja A.M. i poole.
11. S. Demura esitas 8.07.2013 taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määrust ringkonnakohtus. S. Demura leiab jätkuvalt, et Tartu Vanglas toimub psühhoterror ja füüsilisi abivahendeid (käeraudu) kasutatakse mitte vajadusvaid võimaluspõhiselt. Kaebaja soovib kriminaalmenetluse alustamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, vaadanud läbi S. Demura taotluse riigi õigusabi saamiseks ning tutvunud Riigiprokuratuuri 20.06.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
13. KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. S. Demura on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebust Riigiprokuratuuri 20.06.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna S. Demura ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine.
14. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib S. Demura Riigiprokuratuuri 20.06.2013 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Tartu Vangla ametnike suhtes jõu ebaseadusliku kasutamise tunnustel. Hinnates S. Demura kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega, mille kohaselt ei ilmne käesolevas asjas kuriteo tunnuseid, ning seega puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus.
15. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus S. Demura kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et S. Demura poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Antud asjas on tuvastamist leidnud, et S. Demura ei allunud vanglaametnike poolt antud seaduslikele korraldustele panna käed seinale ja alluda läbiotsimisele, mis tingis tema suhtes käeraudade kasutamise. S. Demura täieliku läbiotsimise käigus kaotas S. Demura käed raudus ühel jalal seistes tasakaalu ja kukkus otsa Tartu Vangla valvur A. M. ile. Kukkumise tagajärjel tekkis S. Demura põlvele punetus. Kirjeldatud asjaoludel ei ole ringkonnakohtu hinnangul tuvastatav, et vanglaametnikud oleksid S. Demura suhtes käitunud ebaseaduslikult. S. Demura tingis ise oma käitumisega (korraldustele mitteallumise ja rusikas käte vanglaametnike poole suunamisega) enda suhtes ohjeldusmeetmete (käeraudade) kasutamise. Samuti ei olnud S. Demura kukkumine tingitud -3- kellestki teisest, peale S. Demura enda. Sellistel asjaoludel on vanglaametnike suhtes kriminaalmenetluse alustamine alusetu.
16. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 leiab ringkonnakohus, et S. Demura võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4- Mati Kartau