1-12-2314/145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2314 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Artjom Gromovi (Gromov) kaitsja Artur Pärnoja (Pärnoja) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artjom Gromovi kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Artjom Gromov on Viru Maakohtu 12.03.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ja karistatud KarS § 64 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 19.05.2010 ja lõpp 19.11.
5. Võimalus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist avanes 19.05.
7. Viru Maakohtu 20.06.2013 määrusega jäeti A. Gromov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Oma seisukohta põhjendas maakohus järgmiselt. 2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. A. Gromovit on vangistuse jooksul seitsmel korral distsiplinaarkorras karistatud (kaks kehtivat ja viis kustunud karistust). Seega pole täidetud oluline vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus, s.o kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Enne vangistust oli A. Gromovil probleeme narkootikumide tarvitamisega (on karistatud NPALS-i alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib maakohtu hinnangul järeldada, et A. Gromovi puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2.2 Käesoleval ajal kannab A. Gromov vangistust esimese astme rahvatervisevastase kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) eest ja karistuse kandmise lõpuni on jäänud üle aasta. Tegemist oli narkootiliste ainete suures koguses piiriülese käitlemisega. Arvestades süüdistatava poolt piiriüleselt Eestisse toimetatud narkootilise aine käitlemisega kaasnenud faktilist ohtu rahvatervisele, ei ole süüdimõistetu karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabanemine maakohtu arvates õigustatud. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vangistusest vabastamine üldjuhul karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). 2.3 Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades kuriteo iseloomu ja kinnipeetava võimalusi vabanemisel (kindla elu- ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetust), ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, taotledes selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A. Gromov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki A. Gromovi elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Määrust tehes ei ole kohus piisavalt arvestanud kaitsja, vangla ja kriminaalhooldaja arvamusi ning teisi kohtuistungil esitatud ja avaldatud tõendeid. Kaitsja leiab, et A. Gromovil kindla elu- ja töökoha olemasolu, vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, riigikeele õppimine ning majandustöödel osalemine annavad tunnistust tema positiivsetest muutustest ning võib loota, et ta on motiveeritud edaspidi seaduskuulekalt käituma. Kohus on jätnud need asjaolud otsustuse tegemisel aga sisuliselt arvestamata. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et vastupidiselt maakohtule on vangla ja kriminaalhooldaja leidnud, et arvesse võttes A. Gromovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud ning selle, et A. Gromovil on kandmata karistust ca 1 aasta ja 6 kuud. Vangla on A. Gromovi poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnanud madalaks, s.o 2 aasta jooksul 9%. Seega on A. Gromovi puhul olemas nii formaalne kui ka materiaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.2 Seoses A. Gromovi poolt toime pandud kuriteoga märgib kaitsja, et ta tunnistas end täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Antud tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi kolmandatele isikutele ning A. Gromov on selle eest saanud õiglase karistuse. Kohtu poolt määratud karistus on miinimumi piiril, mis iseloomustab kuriteo raskust ja laadi. Kaitsja ei soovi küll A. Gromovit õigustada, kuid leiab, et tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud ei ole nii rasked, et ei võimaldaks tema vabanemist enne karistuse ärakandmist. A. Gromovi süüd ja seda raskendavaid asjaolusid on juba arvestatud karistuse mõistmisel ning kaitsja arvates ei saa kohus neid korduvalt kasutada vangistusest enne tähtaega mittevabastamise põhjendamisel. 2 3.3 Kaitsjale jääb arusaamatuks, millest lähtuvalt on kohus jõudnud arusaamale, et A. Gromov on narkosõltlane. Vanglaasutuse iseloomustuse kohaselt sellist sõltuvust tal ei ole. Kinnipeetava sõnul tarbis ta viimati (üks kord) narkootikume
9. aastal ja rohkem ei ole ta narkootikume tarvitanud. Sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Seetõttu ei saa nimetatud asjaolu olla põhjuseks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks. Kaitsja lisab, et käesolev reaalne vangistus on süüdimõistetul esimene ja seega on selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. A. Gromov ei ole varem tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanenud. Eeltoodu tõttu ei ole kahtlust, et süüdimõistetul on piisavalt motivatsiooni, et katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidi seaduskuulekalt elada. 3.4 Seoses A. Gromovi distsiplinaarkaristustega leiab kaitsja, et toimepandud rikkumised ei ole olnud rasked. Samuti juhib ta tähelepanu asjaolule, et vaatamata rikkumistele toetab vangla tema ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval hetkel on A. Gromovil täidetud kõik tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise tingimused: elukoha, toetava sotsiaalvõrgustiku ja töökoha olemasolu, eeskujulik käitumine vangistuse ajal ja soov muuta oma elu. Kaitsja on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks A. Gromovi puhul otstarbekas.
10. Tartu Ringkonnakohtu 16.07.2013 määrusega määrati kaitsja määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja süüdimõistetule anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 24.07.
11. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et A. Gromovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Gromovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et A. Gromovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgmist.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult tuginenud A. Gromovi kuriteo raskusele, veel kandmata karistusaja pikkusele ning A. Gromovi käitumisele vangistuses kui tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele. Ehkki A. Gromov viibib vangistuses esmakordselt, ei saa kohus jätta tähelepanuta, et ta kannab karistust narkootilise aine suures koguses piiriülese käitlemise eest. Mõistetud karistusest on süüdimõistetul kanda veel üle aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Ringkonnakohus leiab, et sellistel asjaoludel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peaks kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. A. Gromovi puhul ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.
14. Ringkonnakohus tunnustab A. Gromovit sotsiaalprogrammi Õige hetk ning riigikeele õppe A1 taseme kursuse läbimise eest, kuid leiab, et nendest positiivsetest sammudest jääb tema ennetähtaegseks vabastamiseks väheseks. Kohtukolleegium leiab, et süüdimõistetul tuleks esmalt oma käitumisega kinnipidamisasutuses näidata, et ta on võimeline kehtestatud korrast kinni pidama, ning alles seejärel võib osutuda võimalikuks tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine. A. Gromovi puhul ei ole eelnimetatud tingimus täidetud, kuivõrd 3 teda on vanglas korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Seega puudub ringkonnakohtul ka alus arvata, et A. Gromovi käitumine vabaduses oleks õiguskuulekas.
15. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Gromovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau