1-10-15536/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-15536 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksander Toomiku (Toomik) ja tema vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. juuli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksander Toomiku ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluskäik
4. Viru Maakohtu 04.07.2013 määrusega jäeti Aleksander Toomik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Toomik mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 09.01.2004 kohtuotsusega KarS § 114 p 2, 3 järgi ja teda karistati 15 aastase vangistusega. KarS § 68 alusel jäi A. Toomikul kanda 14 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on 09.01.
6. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et A. Toomiku tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kohus põhistas oma otsustust järgmiselt. 2.1 Kohus arvestas, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. 2.2 Kohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Toomiku isikut iseloomustavad andmed – nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka tema käitumist kinnipidamiskohas. Kohus asus seisukohale, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et A. Toomiku puhul ei ole pikaajaline kriminaalhooldus põhjendatud ja tema võimalikku ohtlikkust ei ole sellega võimalik ühiskonnas alandada. Kohus märkis, et A. Toomikul oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, sissetulekuallikas, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kohus rõhutas, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Toimepandud kuriteo raskust arvestades, ei ole A. Toomiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg. A. Toomiku ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õigustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada A. Toomik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhiseisukohad on järgmised. 3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on jätnud arvestamata, et kannatanud aastate kaupa terroriseerisid ja jälitasid A. Toomikut ning tema lähedasi. Määruskaebuse esitaja leiab, et tegemist on kurjategijatega. Samas ei vaidle määruskaebuse esitaja vastu, et ta pani toime raske isikuvastase kuriteo, kus alaealine laps kaotas oma ema, kuid see oli kannatanute enda käitumisega provotseeritud mõrv. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et kohtumääruses pole sõnagi sellest, et kodus ootab teda juba üle 10 aasta alaealine tütar. 3.2 Tapetute lähedaste ja ühiskonna õiglustunde osas avaldab määrusekaebuse esitaja, et kannatanute lähedaste õiglustunne oleks riivatud isegi siis, kui A. Toomik istuks vanglas karistusaja lõpuni. Ühiskond on aga lai mõiste ja määruskaebus esitaja leiab, et suur hulk inimesi on tema poolt. A. Toomik on ära kandnud kaks kolmandikku talle määratud karistusajast, ehk üle 10 aasta ja leiab, et see ei ole lühike aeg. Samas märgib määruskaebuse esitaja, et sellel ajal käitus ka vanglas eeskujulikult, täiendas oma teadmisi ja tasus kõik rahalised kohustused. Lisaks on väga madal uue kuriteo toimepanemise risk, A. Toomikul on olemas elukoht, garanteeritud töö, kehtiv isikuttõendav dokument ja lähedaste toetus. Määruskaebuse esitaja möönab, et tema karistusaja lõpuni on jäänud pikk aeg, ent leiab, et mida kauem inimene viibib vanglas, seda raskem on tal sulanduda ühiskonda. A. Toomik on oluliseks pidanud ka seda, et 04.07.2013 kohtuistungil palus ta andeks L.Š. pojalt, sest arvas, et nüüd oli õige hetk seda teha.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada A. Toomik tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu määrus on ebaseaduslik ja see on olulises osas põhjendamata, kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kohus on materiaalõigust valesti kohaldanud. Kaitsja märgib, et A. Toomik pani toime raske kuriteo ja teda karistati selle eest väga ränga karistusega, kuid millise kuriteo toimepanemise asjaolud takistavad A. Toomiku ennetähtaegset vabastamist, maakohus määrusest ei selgu. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli A. Toomiku tegu ühekordne, toimepandud emotsiooni ajel ja ta tegutses impulsiivselt, tegemist ei olnud ettevalmistatud kuriteoga. Ta hindab toimepandud kuritegu reaalselt, tunnistab süüd, soovib, et seda ei oleks üldse juhtunud. Määrusest ei selgu, miks ei ole sellise kuriteo toimepannud isiku suhtes pikaajaline kriminaalhooldus 2 põhjendatud. Ka määruses viidatud ohud ei ole reaalsed, nt ei tarvita A. Toomik mingeid ravimeid. 4.2 Kaitsja peab oluliseks, et A. Toomikul on karistusest kantud kaks kolmandikku. Põhjendamata on milliste asjaolude alusel tegi kohus järelduse, et pärast kahe kolmandiku karistusaja ja kümne aasta pikkuse vangistuse ärakandmist oleks ühiskonna õiglustunne riivatud, kui riik peab võimalikuks isiku vabastamist ka pärast ühe kolmandiku mõistetud karistusaja ärakandmisest. Määrusest ei selgu ka, milliste karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ei oleks kooskõlas A. Toomiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
9. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 06.08.
10. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik A. Toomikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine tema allutamisega elektroonilisele valvele. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Toomikut ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on arvestanud ka määruskaebuses esitatud A. Toomikut positiivselt iseloomustavate asjaoludega – elukoha, toetava sotsiaalvõrgustiku ja garanteeritud töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumist –, ent sellele vaatamata on kohus leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus hindab, et A. Toomik on L.Š. poja ees vabandanud ning mõistab, et on toime pannud raske isikuvastase kuriteo, kuid sellegi poolest soostub maakohtu hinnanguga. Ringkonnakohus möönab, et eksitav on maakohtu viide A. Toomiku ohtlikkuse tunnuste ilmnemisele seoses isikule määratud ravimite võtmise lõpetamisega, ent märgib, et selline järeldus põhineb kinnipeetava iseloomustuses toodul. Kas A. Toomik tegelikkuses ka mingeid ravimeid tarvitab ei oma ringkonnakohtu hinnangul aga tähendust, kuivõrd iseloomustusest nähtuvalt sõltub A. Toomiku ohtlikkus paljude tegurite koosmõjust. Kohtukolleegium leiab, et kuigi tegemist on A. Toomiku esimese vanglakaristusega, ei ole käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud tulenevalt tema kuriteo raskusest. A. Toomik kannab käesoleval hetkel vanglakaristust kahe inimese tapmise eest üldohtlikul viisil, mille tulemusena kaotas alaealine laps oma ema. Veelgi enam, A. Toomik pani mõrva toime kohtusaalis. Maakohus on õigesti märkinud, et antud kuriteo asjaolud on kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu käitumine vangistuses ning kindla elu- ja töökoha olemasolu. A. Toomiku karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 4 aastat ja 10 kuud ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Seda ka olukorras, kus A. Toomikul on vabaduses toetajaid või pooldajaid. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab kohus arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning sellest lähtuvalt on kohtul õigus raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 6.2 Kohtukolleegium sedastab, et süüdimõistetul ei ole subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid isikul on § 76 lg 1 ja 2 sätestatud tähtaegade saabumisel subjektiivne õigus taotleda enda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise 3 avalduse menetlemist (RKKK 3-1-1-91-06, p 8.1). Käesoleval juhul on A. Toomikule see subjektiivne õigus tagatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et tulenevalt A. Toomiku kandmata karistuse pikkusest on tulevikus võimalik veel korduvalt arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau