Obsah (8)

§ 162§ 436§ 392§ 2§ 657§ 654§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-25418 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2013, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ande Tänav, Tiit Kollom Tsiviilasi

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Kostja poolt hagile esitatud kahe vastuse osas leidis kohus, et asja lahendamisel tuleb arvestada kostja sisuliste vastuväidetega, st teise vastusega. Kuigi esimese vastuse koostanud juhatuse liikmete esindusõigus nähtub kostja registriandmetest (tlk I 171), ei ole see kohtu hinnangul piisav tuvastamaks esindusõigust sellises vaidluses, kus muu hulgas vaieldakse juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise üle.
2. MTÜS § 24¹ lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja põhiväite kohaselt on rikutud 11.06.2012 koosoleku kokkukutsumise korda. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune koosolek toimus korduskoosolekuna, sest 1.06.2012 koosolekul ei osalenud piisav arv kostja liikmeid (I kd, tlk 10).
3. Kohus leidis, et kostja üldkoosoleku otsuste kehtivuse hindamisel tuleb kohaldada mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 20 lg 3 koosmõjus lõikega 4 tõlgendamise osas asus kohus seisukohale, et taotlejate allkirjastatud avalduses (mille kohta kehtivad 10% ja kirjalikkuse nõuded) tuleb näidata asjaoludena üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Nimelt võivad avalduses kirjeldatud asjaolud just olla need, mille alusel mittetulundusühingu juhatus otsustab, kas kutsuda üldkoosolek kokku või lasta sel toimuda MTÜS § 20 lg-s 4 ettenähtud viisil (vt käesolevas asjas nt tlk I 88–89, 122, 123, 199 ja 235). Sellest järeldas kohus, et liikmete allkirjadega avaldus peab 3 sisaldama vähemalt olulisi asjaolusid nende küsimuste kohta, mida soovitakse taotletaval üldkoosolekul arutada. Käesoleval juhul on liikmete allkirjadega avalduses viidatud üksnes varasema, 25.02.2012 toimunud, koosolekuga seotud probleemidele ja põhikirja muutmise ettepanekule. Seega sai nimetatud avalduse alusel ja MTÜS § 20 lg-s 4 ette nähtud viisil kokku kutsutud üldkoosolek võtta vastu kehtivaid otsuseid ainult neis küsimustes.
4. MTÜS § 20 lg 6 esimese lause kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Liikmete initsiatiivil kokkukutsutava koosoleku päevakorra peavad MTÜS § 20¹ lg 1 teise lause alusel määrama taotlejad. Kohus leiab, et päevakorra määramine kuulub seega nende 10% või enamate liikmete pädevusse, kes taotlesid üldkoosoleku kokkukutsumist. Käesolevas asjas on tõenditest nähtuvalt päevakorra määranud üksnes neli liiget (tlk I 69– 71), sellise päevakorraga viidi ka koosolek läbi (tlk I 34–37). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et need neli liiget oleksid tegutsenud kõigi 111 taotleja volitusel. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et 01.06.2012 üldkoosoleku päevakord oleks määratud MTÜS § 201 lg 1 teises lauses ette nähtud viisil. Päevakorra ebaõige määramine on kohtu hinnangul üks MTÜS § 24¹ lg-s 1 tühisuse alusena märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.
5. Kohus asus seisukohale, et kuna 01.06.2012 ja selle kordusena 11.06.2012 koosolekud sooviti läbi viia päevakorraga, mis ei vastanud juhatuse poole pöördunud 111 liikme avalduses märgitud põhjustele ja koosoleku päevakorda ei olnud seaduses ette nähtud viisil määratud, siis on 11.06.2012 koosolekul vastu võetud otsused tühised. Samuti leidis kohus, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise tõendamine kuulub kostja tõendamiskoormisesse. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud 01.06.2012 ega 11.06.2012 üldkoosoleku teateid, samuti puuduvad tõendid selliste teadete liikmetele edastamise kohta, ei saa kohus tuvastada, et koosolekud oleks kokku kutsutud MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 kohaselt. Järelikult on ka sel põhjusel 11.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Apellatsioonkaebus
6. 16.01.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
7. Kaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, samuti rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme tõendite hindamisel ning menetlustoimingute tegemisel.
8. Kostja ei nõustu kohtu hinnanguga, et üldkoosoleku päevakorra ebaõige määramine on MTÜS § 241 lg 1 tühisuse alusena märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Otsuse tegemisel tuvastas kohus asjaolud, millele hageja ei ole oma hagiavalduses tuginenud. Hagiavaldusest ei nähtunud, et tegelikult sooviti initsiatiivrühma avalduste alusel kokku kutsuda üldkoosolek 01.06.2012, mille läbiviimiseks ei olnud kvoorumit (osales 10,81 % liikmetest) ja 11.06.2012 üldkoosoleku näol oli tegemist korduskoosolekuga. Hagiavalduses on aga märgitud kvoorumi puudumine justkui vaidlustatud üldkoosolekul, millega sooviti viia kohut eksitusse ja kasutada seda hagi tagamise taotluse põhistusena.
9. Kohus leidis asja lahendamisel, et kui esialgne koosolek kutsuti kokku seaduses ja põhikirjas ette nähtud korda rikkudes, siis on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised ka korduskoosoleku otsused. Hageja ei ole oma haginõudes sellisele asjaolule tuginenud ega üldse 01.06.2012 koosolekut maininud. Asja toimikust ei nähtu, et hageja oleks kohtumenetluse käigus esitanud oma põhjendused seoses 01.06.2012 koosolekuga. Hagiavalduse väidete kohaselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda just 11.06.2012 4 koosoleku kokkukutsumisel. Kohus ei või tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud (

§ 436lg 4).

Arutada aga ei saanud asjaolu, mida ei olnud hagi alusena märgitud. 20. Hagi alusena ei olnud hageja märkinud ka asjaolu, et 11.06.2012 üldkoosoleku kutset ja päevakorda ei tehtud kostja liikmetele teatavaks. Nimetatud väite on hageja esitanud alles 27.11.2012 kohtuistungil (II kd-tl 164), st ajal, millal eelmenetlus oli juba lõppenud. Seega ei olnud kohus õigustatud selle hageja väite kohta kohtuotsuses seisukohta võtma (

§ 436lg 4 rikkumine).

1. Kostja ei nõustu sellega, et juhatusel oli õigus jätta avaldus rahuldamata avalduses toodud põhjusi hinnates. Tähtis oli see, et uue koosoleku kokkukutsumise põhjused olid ära näidatud nii 03.04.2012 avalduses, millele kirjutasid alla 4 ühistu liiget ja lisadele veel 111 liiget, kui ka 23.04.2012 avalduses, millele kirjutasid alla viis liiget ja lisadele veel 111 liiget. Nimetatud avaldustes on lisadele viidatud. Lisad on kahepoolsed ja seal on märgitud, et nõutakse uue üldkoosoleku läbiviimist seoses 25.02.2012 üldkoosoleku õigustühisusega. Sellest tuleb järeldada, et nõutakse uue üldkoosoleku läbiviimist samade päevakorra punktidega, millele sai kinnituse 23.04.2012 avalduse esitamisel, kus esitati ka päevakord. Kohtu arvates oli avalduses vaid 25.02.2012 koosoleku probleem ja põhikirja muutmise ettepaneku soov. Kohus hindas esitatud tõendeid ebaõigesti, kasutades vaid hageja poolt esitatud puudulikud tõendid (I kd-tl 69-71). Tegemist on initsiatiivrühma 03.04.2012 avalduse koopiaga 2 lehel.
2. Kohus on oma otsuses viidanud MTÜS § 20 lg-le 6, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohus on ebaõigesti pidanud selliseks teateks kostja 03.04.2012 avaldust. Kokkukutsumise teateid ei ole kohus kontrollinud, seega on tuvastamata, ei teated ei vasta seadusele, mille tõttu rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.
3. Kohus leidis asja lahendamisel (p 19), et kui esialgne koosolek kutsuti kokku seaduses ja põhikirjas ette nähtud korda rikkudes, siis on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised ka korduskoosoleku otsused. Hagis ei ole taotletud 01.06.2012 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist selle kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt. Asjast ei nähtu, et oleks arutatud 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumisega seotud asjaolud. 24.

§ 392

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 2

sätestab, et kohus peab

-st § 230 lg 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Kohus on 06.11.2012 eelistungil (I kd-tl114) osundanud kostja tähelepanu juhatuse 14.05.2012 vastusele, milles märgiti, et 23.04.2012 avalduse juures ei olnud piisavalt ühistu liikmete allkirju. Sama väitis hageja esindaja eelistungil, kuid kohus ei ole selgitanud kostjale, et nimetatud asjaolu on asja lahendamisel tähtis ja kostjal lasub kohustus tõendada, et 10 lehekülge allkirjadega olid lisatud ka 23.04.2012 avaldusele. Kostja arvates on käesolevas asjas läbiviidud eelmenetlus puudulik, mille tõttu on kohus jõudnud ebaõige otsuseni. Vastus apellatsioonkaebusele 25. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, menetluskulud kostja kanda. palus jätta selle rahuldamata ja 5 Ringkonnakohtu seisukoht 26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et hageja poolt vaidlustatud kostja 11.06.2012 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on järgitud seaduses selleks ettenähtud korda ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtivuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 24¹ lg 1 alusel rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii MTÜS § 20 lg-tes 4 ja 6 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra kui MTÜS § 20¹ lg-s 1 ettenähtud üldkoosoleku päevakorra määramise osas asetleidnud rikkumiste tuvastamise osas.
2. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et kuna hageja ei ole taotlenud 01.06.2012 otsuse tühistamist, ei saanud kohus rahuldada hagi ka 11.06.2012 koosolekul vastuvõetud otsuste osas, märgib kolleegium, et selline seisukoht ei pea paika. Kuivõrd 01.06.2012 koosolek oli kvoorumi puudumise tõttu otsusevõimetu, ei ole sellel otsuseid vastu võetud, mistõttu ei saanudki hageja nõuda selle koosoleku otsuste tühistamist. Hageja on tuginenud 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise puudustele ning kolleegiumi hinnangul sai maakohus 01.06.2012 koosoleku läbiviimise seaduspärasust hinnata kui ühte hagi rahuldamise eelduste hulka kuulunud asjaolu. Kaebuse väide, et hageja ei ole 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise toimingute puudulikkusele tuginenud, ei ole täpne, kuna hageja on hagiavalduses 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise rikkumisi kirjeldanud ja koosoleku protokolli tõendina lisanud (I kd, tlk 10).
2. Kaebuse väide, et 03.04.2012 avaldusele ja 23.04.2012 täpsustatud avaldusele oli lisatud 111 liikme toetusallkirjadega lehed, on vastuolus kostja väitega, et allkirju koguti korra ajavahemikul 16.032012 – 03.04.2012, s.t enne juhatusele ilma päevakorrata avalduse esitamist. Allkirjade lehtedel on üldkoosoleku kokkukutsumise põhjusena märgitud soov arutada põhikirja üle, mitte aga juhatuse koosseisu, majandustegevuse aastaplaani ega finantsteemasid, millise päevakorraga koosolek lõpuks kokku kutsuti (I kd, tlk 12-14 ja 69-81).
3. Kaebuses esitatud uus seisukoht, et rahulolematusest 25.02.2012 toimunud üldkoosoleku läbiviimisega, tuleb järeldada uue üldkoosoleku läbiviimise tahet samade päevakorra punktidega, ei anna samuti alust maakohtu otsust tühistada. Kolleegiumi hinnangul ei saa seaduses ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korra järgmise nõuet pelga rahulolematusega asendada ega lugeda kokkukutsumise korda ja päevakorra määramist järelduslikult toimunuks. Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses varasema koosoleku päevakorda esile toonud ega kaebuses

§ 652kohaselt uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud.

6

1. Kaebuses tõstatatud kahtlused dokumendi võltsituse osas lahenesid ringkonnakohtu istungil, kui hageja esindaja võimaldas kostja esindajal tutvuda kaebuses kahtluse alla seatud dokumentide originaalidega.
2. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Iko Nõmm Ande Tänav Tiit Kollom 7