) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 06.05.2013. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 20.02.2013, seega on avaldus tähtaegne.
lg 1 on sätestatud, et kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna kostja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus esitatud avaldust. Vastuväitest nähtuvalt leiab kostja, et hageja esindaja avaldus on esitatud ebakorrektselt, kuna sellel puudub allkiri. Kohus selgitab kostjale, et hageja esindaja on avalduse allkirjastanud digitaalselt, mistõttu isiku omakäeline allkiri dokumendil ei olegi vajalik. Seega on hageja esindaja avaldus esitatud korrektselt. Järgnevalt analüüsib kohus riigilõivu väljamõistmisega seonduvat.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Avaldaja palub AK välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Avaldaja riigilõivu tasumine on nähtav tsiviilasja toimikust (tl 23). Riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb AK taotletud ulatuses summas 100 eurot välja mõista. Hageja esindaja ajakirjete osas kostja vastuväidet ei ole esitanud. Kohus, analüüsides kostja esindaja esitatud õigusabiteenuse ajakirjeid leiab, et kostja esindaja ajakirje „õigusabi konsultatsioonid“ 30 minutit hinnaga 25 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kohtule jääb arusaamatuks, millises küsimuses hageja esindaja hagejat on konsulteerinud. Hageja esindaja ajakirjed 1-4 katavad esindaja toimingud kuni 19.02.2013 toimunud kohtuistungini. Toimikust nähtuvalt ei ole esindaja pärast istungit teostanud hageja eest ühtegi toimingut, mille väljamõistmist vastaspoolelt seadus võimaldaks. Samuti ei nõustu kohus kohtuistungil osalemise ajana märgitud 1 tunniga, kuivõr toimiku lk 47 nähtuvalt kestis kohtuistung 0,5 tundi. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 1 tunni võrra, mis vastab 50 eurole. Kohus rahuldab BK avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab AK välja menetluskulud 325 eurot (õigusabikulud 225 eurot ja riigilõiv 100 eurot). BK avaldus menetluskulude väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 50 eurot. 2 Kohus selgitab kostjale, et kostja majanduslik seisund ei anna kohtule alust jätta menetluskulusid välja mõistmata. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlus on formaliseeritud menetlus, mis põhineb nn põhikohtuasja menetluskulude jaotusele. Antud juhul jäeti menetluskulud jõustunud kohtuotsusega kostja kanda.
lg 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Kohus selgitab, et kuna käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud summa ületab 200 eurot, on määrus selles osas kaevatav. Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale ei saa esitada määruskaebust, sest kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summa jääb alla 200 euro. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.