) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kompromissis taotles hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 100 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagi esitamisel on hageja 01.11.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011, viitenumber 2900072699 tasunud osaliselt riigilõivu so 200 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses kompromissi sõlmimisega, on põhjendatud hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks ja hagejale kuulub tagastamisele 100 eurot.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled on kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude kandmise, tuleb poolte menetluskulud jätta nende kanda vastavalt nende poolt sõlmitud kompromisslepingule. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud ja seega ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käigus on kohus rahuldanud hageja menetlusabi taotluse ja vabastanud ta osaliselt so 650 euro suuruses summas riigilõivu tasumisest. 3
lg 3 esimese lause järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi õigeaegselt ega ei asunud kohustust täitma ka pärast hagi esitamist kohtusse. Seega on õiglane, kui kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista pool tasumisele kuulunud riigilõivust so summas 325 eurot. Kohus määrab
lg 7 alusel kindlaks, et kostjal tuleb nimetatud summa tasuda 2 aasta jooksul.
lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Kohus selgitab, et juhul, kui kostja ei tasu käeoleva määruse punktis II väljamõistetud summat kindlaksmääratud tähtajal, tuleb tasuda määruse punktis III märgitud viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.