Obsah (5)

§ 174§ 175§ 144§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2013.a, Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-49764 Tsiviilasi OÜ EP hagi OÜ DG vastu viivise s

§ 174

lg 1 ja 177 lg 2 palub kostja välja mõista OÜ-lt EP menetluskulud OÜ DG kasuks summas 1150,40 € ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja vastuväited Hageja esitas 10.06.2013 esitab vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, kuivõrd hageja on seisukohal, et kostja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks eelnimetatud ulatuses ei ole põhjendatud. Hageja leiab, et arvestades vaidluse sisu, olemust ja keerukust, on hageja seisukohal, et kostja menetluskulud ei ole põhjendatud. Seda enam, et arvestades kostja lepingulise esindaja 14. jaanuaril 2013 esitatud menetlusdokumendi sisulist mahtu, ei ole põhjendatud sellises mahus menetlusdokumendi eest nõuda hagejalt hüvitist 4,5 töötunni ulatuses. Hageja leiab, et osundatud menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud maht on 1,5 töötundi. Ühtlasi märgib hageja, et

§ 174lg-st 6 tulenevalt ei hüvitata menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu.

Seega ei ole kostja õigustatud nõudma hagejalt käibemaksusumma hüvitamist. Seega tuleb välja mõistetavat hüvitist vähendada kindlasti ka käibemaksusumma võrra (230,08 eurot). Riigikohus on oma

1. novembri 2008.a. lahendis nr. 3-2-1-111-08 rõhutanud, et kohus peab otsuses põhjalikult analüüsima ja otsust põhjendama selles osas, kas õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud. Samal seisukohal on Riigikohus oma
2. detsembri 2006.a. lahendis nr. 3-2-2-5-06,
3. juuni
4. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-05 ja
5. oktoobri
6. a otsuses tsiviilasjas nr. 3-21-112-
7. Kolleegium on nendes lahendites rõhutanud, et õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta. Samuti leiab Riigikohus, et kohus peab õigusabikulu väljamõistmisel põhjendama, kas tsiviilasi on keerukaks või ajamahukaks, mis õigustaks niivõrd suurte õigusabikulude väljamõistmist. Eeltoodust tulenevalt palub hageja jätta kostja menetluskulude avaldus rahuldamata; või alternatiivselt vähendada kostjale välja mõistetavat menetluskulu suurust 575,20 euro võrra. Kohtu põhjendused 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne ning vastab samuti

§ 174lg 3 nõuetele.

Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 11 104,65 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 12 800 eurot, on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraks 4 470 eurot. Seega käesolevas asjas on hageja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks viidatud piirmääraga kooskõlas.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning poolte väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et OÜ DG menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, siis ei ole asjakohane hageja vastuväide, nagu tuleks välja mõistetavat hüvitist vähendada käibemaksusumma võrra. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku 10 tunni eest, tunnihinna maksumusega 115,04 eurot. Kohus loeb kostja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnihinna mõistlikuks. Kohus leiab, et kostja õigusabiteenuse mahtu ei saa lugeda täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus leiab, et 13.01.2013 ajakirjes hagimaterjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja hagile vastuse koostamiseks kuluv mõistlik aeg ei ületa antud juhul 3,5 h (sh arvestades vastuse mahtu, mis on sisuliselt 3 lk ja asjaolu, et hagimaterjalidega tutvumine oli õigusabikuluna näidatud ka 21.12.2012 ajakirjes). Seega vähendab kohus antud osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra. Samuti ei pea kohus täies ulatuses põhjendatuks hageja 30.01.2013 vastusega tutvumise ning sellele kostja vastuse koostamisega seotud ajakulu kokku mahus 4,5 h (tl 106). Kohus leiab, et viidatud hageja ning kostja vastuste mahtu arvestades ei ületa nimetatud toimingutele kulunud mõistlik ajakulu 3,5 h. Seega vähendab kohus ka antud osas kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 h võrra. Ülejäänud osas peab kohus kostja lepingulise esindaja näidatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus vähendab kostja kasuks mõistetavat lepingulise esindaja kulu 2 h võrra, mis vastab 230,08 eurole. Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hagejale menetluskulud kokku summas 920,32 eurot (1150,4 – 230,08). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 230,08 eurot (hageja taotletud summa 1150,40 eurot – hüvitamisele kuuluv summa 920,32 eurot). 3

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (930,32 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 177lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 4