2-12-31368/10

Kohtutoimik 2-12-31368 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND) Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu maantee 85, 15083 Tallinn, Eesti Vabariik) Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

1. aprill 2013 Otsuse avalikustamine
2. aprill 2013 kell 14 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Menetlustoiming Kohtuasjas esitatud nõue Kohtuasja Kohtuasja number Lõpplahend TRversus MK abielulahutuse nõudes 2-12-31368 1 Kohtutoimik 2-12-31368 Hageja Menetlusosalised TR (Venemaa kodanik, isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja MK (Venemaa kodanik, isikukood XXX, elukoht ul. XXX) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada TR hagi MK vastu abielulahutuse nõudes.
4. Lahutada TR ja MK abielu, abielu, milline on registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuosakonna Perekonnaseisuosakonna Musta Mustamäe sektoris ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. XXX. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1). OTSUSE VAIDLUSTAMINE Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. NÕUE. NÕUE. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 2 Kohtutoimik 2-12-31368 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kuna tegemist on õigeksvõtul põhineva otsusega. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt ei kohaldata nimetatud sätet, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Abielulahutuse nõuet menetleb kohus hagimenetluse sätete kohaselt. Hagi on esitatud kohtule 13.08.
5. Kohus on võtnud hagi menetlusse 07.09.2013 ja 11.09.2012 määrusega määranud kuulata kostja MK ära erinõude täitmise korras. Kohus määras saata kohtumäärus kostja erinõude korras ärakuulamise kohta täitmiseks Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule. Pärast MK ülekuulamist paluti edastada menetlustoimingu protokoll Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt TR palub lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX. Pärast abiellumist sõitis kostja üsna varsti Venemaale ega ole enam tagasi pöördunud. Kostja on hagejale ka ise avaldanud, et soovib abielu lahutada. Hageja on seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi enam abielusuhet jätkata. Abielusuhe on faktiliselt olnud formaalne. Tegelikke abielusuhteid ei ole hagejal kostjaga olnud. Samuti ei ole poolte vahel varalisi suhteid. Hagiavalduse koopia on edastatud kostjale tema elukohas 06.02.
6. 14.02.2013 on Sankt-Peterburgi Petrodvortsovi Rajooni Kohus MK ära kuulanud. Kostja võttis kohtus abielulahutuse nõude õigeks, kinnitades, et ta on lahutusega nõus. Samuti on kostja avaldanud, et tal ei ole hageja vastu mingeid varanduslikke ega muid pretensioone ning vastuhagi ta esitada ei soovi. Kostja on kinnitanud, et hageja menetluskulusid ta hüvitada ei soovi ning leiab, et kõik menetluskulud peab kandma hageja. Samuti on kostja esitanud enda poolt allkirjastatud avalduse, milles kinnitab, et tunnistab TR poolt esitatud haginõuet. Kohus kutsus hageja kohtusse ärakuulamisele 10.05.
7. Hagiavalduse juurde lisatud abielutunnistuse kohaselt on TR ja MK abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris XXX. TR on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel on Eestis alaline elamisluba. MK on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta elab Vene Föderatsioonis XXX. 3 Kohtutoimik 2-12-31368 TR kinnitas 10.05.2013 ärakuulamisel kohtus, et tema abielusuhted kostjaga lõppesid praktiliselt kohe pärast abielu sõlmimist. Kostja lahkus Eestist. Hageja kinnitas ärakuulamisel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning välistatud oleks abielusuhete jätkamine kostjaga. Seega ei ole mingil juhul võimalik kostjaga leppida. Abielu osutus formaalsuseks, tegelikke mees-naise kui abikaasade suhteid see kaasa ei toonid KOHTUOTSUSE PÕHISTUS Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ammu ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi neid taastada. Pooled elavad pikemat aega, juba üle kümne aasta teineteisest lahus ja erinevates riikides. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikukski võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei ole see võimalik ega mõistlik. Kostja on menetluses esitatud nõude omaks ja õigeks võtnud. Kostja on ära kuularud tema elukohajärgses kohtus. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). 4 Kohtutoimik 2-12-31368 Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hagiavaldusega ja hageja seletusega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud kaua aega tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete taasjätkamise, seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis ja pooled elavad pikemat aega teineteisest lahus. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kohus oli õigustatud seaduse kohaselt hagi sisuliselt läbi vaatama. Kostja on kohtulikul ärakuulamisel Sankt-Peterburgis hagi õigeks võtnud ja palunud abielu lahutada. Hageja poolt hagiavalduses väljendatu ja kohtus ärakuulamisel saadud selgituste ning kostja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus juba üle 20 aasta ja kumbki pool ei soovi leppida või katkenud abielusuhet taastada. Pooled on elanud lahus väga pika aja vältel ja seega on nende abielusuhted võimalik lugeda pöördumatult lõppenuks. Kohtu arvates on poolte lepitamine või leppimine välistatud ainuüksi seepärast, et nad ei olegi praktiliselt peale abiellumist koos elanud ning kumbki pool pole üles näidanud soovi tegelikku 5 Kohtutoimik 2-12-31368 abielusuhet jätkata. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Kostja on ärakuulamisel haginõude õigeks võtnud. Hageja on ärakuulamisel jäänud haginõude juurde. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagimenetluses abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Raivo Einula Kohtunik 6