) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav Lembit Toll elukoht: XXXX; isikukood: 34908062745; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Lembit Toll
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Lembit Tolli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2013 kuni 31.07.2013, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. Lembit Tolli poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et Lembit Tollile mõistetud 2 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1 KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Lembit Tollilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas 304 (kolmsada neli) eurot 80 senti tasumisele ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on Lembit Toll kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot 48 senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Juhul, kui Lembit Toll ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Lembit Tollile on esitatud süüdistus selles, et tema 30.07.2013. a kuni kella 18.15-ni juhtis Tartus Kalda tee 1c asuva kaubanduskeskuse Eeden juures mootorsõidukit – rollerit Lingben LB50QT-21 r/m XXX, olles alkoholijoobes. Oma tegevusega põhjustas Lembit Toll liiklusõnnetuse sõites otsa seisvale sõiduautole BMW r/m XXX. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,98 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Lembit Toll toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Lembit Tollile karistuseks 3 kuud vangistust. 2
lg 1 alusel arvata Lembit Tolli kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.07.2013 kuni 31.07.2013.s.o 2 päeva karistusaja hulka, seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 2 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et Lembit Tollile mõistetud 2 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Lembit Toll on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Lembit Toll süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, kokku 64.80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Lembit Toll on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, kuna ta on pensionär. Kohus leiab, et Lembit Tolli taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada ja anda tema maksevõimet arvestades talle võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.