3-11-1979/72

3-11-1979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1979 Haldusasi K. K kaebus Viru Vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel kohtuistung 18.04.2013 Menetlusvorm Menetlusosalised: kaebuse esitaja K.K vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks

1. mai 2013.a, Jõhvi kohtumaja tegemise aeg ja koht RESOLUTSIOON
2. Jätta K. K kaebus rahuldamata;
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
4. K.K (edaspidi kaebaja) esitas 09.08.2011 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla (edaspidi vastustaja) poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt ajavahemikul 07.04-10.04.2011 keerasid vanglaametikud kambris vee täielikult kinni ning ajavahemikul 11.04-22.04.2011 andsid vanglaametnikud vett ainult 5-10 minutiks ja sedagi ajal, mis sobis vanglaametnikele, mitte kaebajale. Seoses selle 1 3-11-1979 asjaoluga esitas kaebaja 16.05.2011 vastustajale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 28.07.2011 otsusega nr. 6-16/20837-3 jättis vastustaja kaebaja kahjunõude täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja leidis, et kahjunõudes esitatud väited ei vasta tegelikkusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et ajavahemikul 07.04-10.04.2011 keeras vastustaja vee kambris täielikult kinni ning ajavahemikul 11.04-22.04.2011 andis vett ainult 5-10 minutiks õigusvastaselt. Tema märgib, et vett on tal vaja ööpäevaringselt, mitte ainult 5-10 minutiks, sest ta soovib seda juua, kambrit koristada ning pesta pesu, hambaid ja nägu. Peale selle peab ta tualetis käia ning pärast veega loputama. Vee väljalülitamist kambris peab kaebaja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg-st 1, § 45 lg-st 2, § 50 lg-st 1, Viru Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) ja põhiseaduse §-dest 19 ja 28 tulenevate tema subjektiivseid õigusi piiravaks ja rikkuvaks toiminguks. Vastustaja lülitas vee välja ilma selleks antud volituseta, kuna tal ei olnud mingisugust käskkirja. Seega vastustaja rikkus 14 ööpäeva kestnud õigusvastase toiminguga intensiivselt ja süüliselt kaebaja õigusi, millega alandas tema inimväärikust ning tekitas talle mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel.
6. Vastustaja ei tunnusta kaebust ning vaidleb selle vastu. Kaebaja väited selle kohta, et ajavahemikul 11.04-22.04.2011 keerati kambris nr. 1297 vesi täielikult kinni ning ajavahemikul 11.04-22.04.2011 anti vett vaid vanglaametnikele sobival ajal, ei vasta tegelikkusele. Vastustaja märgib, et tõesti ajavahemikul 07.04-22.04.2011 kambris nr. 1297 oli vee kasutamine vanglateenistujate poolt piiratud. Vee kasutamise piirang oli tingitud sellest asjaolust, et kaebaja ähvardas teha kambris uputuse. Kuna kaebajat oli eelnevalt mitu korda karistatud vanglavara kahjustamise eest, otsustas vangla järjekordse vanglavarale kahju vältimiseks vanglavarale võtta vee kasutamine kaebaja viibitavas kambris enda kontrolli alla. Vett anti kaebajale iga kahekolme tunni tagant ning igal ajal, kui ta ise seda vanglaametnikelt küsis, 5-10 minutiks. 3.1 Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud vee kasutamise piirang, ei ole kaebaja õigusi rikkuv ega muul põhjusel õigusvastane toiming, millega oleks alandatud kaebaja inimväärikust ja tekitatud talle mittevaralist kahju. 5-10 minutiks iga kahe-kolme tunni tagant vee tagamine on vastustaja arvamusel piisav vett vajavate toimingute teostamiseks. Vastustaja selgitusel oli kaebajal võimalus kasutada dušši üks kord nädalas ning duši all käies oleks saanud ta kasutada hügieenivahendeid. 3.2 Kaebajale kambris vee kasutamise piiramise puhul on tegemist vangla ennetava toiminguga ning sellega ei kaasne vastustajale kohustust haldusakti väljaandmiseks. 3.3 Vastusaja 28.07.2011 otsuse nr. 6-16/20837-3 sisu tutvustas vanglaametnik kaebajale suuliselt vene keeles. 3.4 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. 2 3-11-1979 KOHTU PÕHJENDUSED
7. Haldusasja materjalidest nähtub, et Viru Vangla käskkirja nr. 6-1/186-KP alusel kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna 07.04.2011 ründas ta ootamatult ja põhjuseta vanglaametnikku. Kaebaja paigutati eraldatud ja lukustatud üksikkambrisse nr. 1297 ning piirati liikumisvabadust, kehakultuuriga tegelemist ja isiklike esemete kasutamist. Samuti kasutati kambrisse sisenemisel ja saatmisel ohjeldusmeetmeid. Vastustaja sõnul eelpoolnimetatud meetmete kohaldamise tagajärjel muutus kaebaja veelgi agressiivsemaks ning lubas muu hulgas kätemaksuks korraldada kambris uputuse. Seetõttu piiras vastustaja kambris nr. 1297 vee kasutamist.
8. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole vaidlustas vastustaja väidet selle kohta, et ta lubas korraldada kambris uputuse. Kaebaja ja vastustaja vahel tekkinud vaidlus taandub sellele, kas kambris nr. 1297 viibimise ajal ajavahemikul 07.04-10.04.2011 oli kaebajal võimalus kasutada vett või mitte. Kas ajavahemikul 11.04-22.04.2011 vee andmine 5-10 minutiks oli piisav kaebajale vett vajavate toimingute tegemiseks ning kas nimetatud piirang oli õigusvastane ja kaebaja inimväärikust alandatav. Samuti pooled vaidlevad selle üle, kas vee kasutamise piirangut pidi vastustaja korraldama haldusakti alusel või antud juhul ei olnud vajadust haldusakti väljaandmiseks.
9. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Sellest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kaebaja inimväärikust oli vastaustaja poolt õigusvastase tegevusega alandatud ning kas vastustaja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.
10. Vangla tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks peab kohus esmavajalikuks tuvastada, kas vee kasutamise piirang on iseseisev toiming või tegemist on kaebaja jaoks õigusliku tagajärge toova olukorraga ning piirang pidi olema kehtestatud ainult haldusakti alusel. Kohus hindas asjaolusid ning leiab, et kaebaja suhtes kehtestatud kambrisse vee andmise piirang ei ole regulatiivne, kuna ei too toob kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi.
11. Vee andmise piirangud ajavahemikul 07.04-10.04.
12. 8.1 Kaebaja väidab, et ajavahemikul 07.04-10.04.2011 oli vesi kambris nr. 1297 täiesti välja lülitatud. 8.2 VangS § 45 lg 1 kohaselt kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Vabariigi Valitsuse 07.02.1999 jõustunud määruse nr. 38 „Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine“ lisa eluruumidele esitavad nõuded p-st 9 tuleneb, et eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Sellest tulenevalt peab olema kamber tagatud külma vee saamise võimalusega. Vee saamine on kinnipeetavale vajalik selleks, et näiteks hoolitseda isikliku hügieeni eest või hoida puhtana kambrit. 3 3-11-1979 8.3 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et kaebaja ähvardas korraldada uputuse vanglas ning vastustaja otsustas piirata vee kasutamist kambris. Vee kättesaadavuse piiramist ei ole küll eraldi reguleeritud vangistusseaduse ega muu vangistust regureelivate õigusaktidega, kuid VangS § 41 lg-st 2 tulenevalt on vastustajal õigus kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlusel. Need piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Eelpoolnimetatust nähtuvalt oli vastustajal seadusest tulenev volitus kohaldada piiranguid, mis ei ole seadusega eraldi reguleeritud. Kaebaja poolt lubatud uputused võivad kahtlemata rikkuda vangla tööd ning seetõttu olla ohtlikud vangla julgeolekule. Kohus tuvastas, et ajavahemikul 07.04-22.04.2011 vee kasutamise piiranguid kambris nr. 1297 kohaldasid vanglaametnikud A. Vassilenko ja A. Soolep. Vanglaametnik A.Vassilenko poolt 11.04.2011 koostatud õiendi kohaselt vesi kambris nr. 1297 oli kinni pandud korrapidaja korraldusel, kuid vett võimaldati kaebajale iga kolme tunni tagant ning ajal, kui ta seda ise küsis (t.lk 93). Vanglaametnik A. Soolep´i poolt 26.07.2011 koostatud õiendist nähtub, et ajavahemikul 07.04.-10.04.2011 keerati kambris nr. 1297 vesi kinni ennetava meetmena, sest kinnipeetav lubas uputuse korraldada. Vett võimaldati päeva jooksul iga paari tunni tagant ja ka siis, kui kinnipeetav selleks ise soovi avaldas. Õiendis kirjutatut kinnitas A. Soolep 18.04.2011 toimunud kohtuistungil. Seega, tuginedes A. Vassilenko ja A. Soolep´i poolt antud ütlustele ning võttes arvesse muid kaalul olevaid asjaolusid, kohus leiab, et ajavahemikul 07.04-10.04.2011 ei olnud vesi kaebaja jaoks täielikult kättesaamatuks tehtud ning vajaduse tekkimisel oleks ta saanud vett ikkagi kasutada.
13. Vee andmise piirangud ajavahemikul 11.04-22.04.
14. 9.1 Kaebaja väidab, et ajavahemikul 11.04-22.04.2011 anti talle vett 5-10 minutiks ning see ei olnud piisav joomiseks, kambri koristamiseks ning pesu, hammaste ja näo pesemiseks, aga samuti WC-potti loputamiseks. 9.2 Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Vee kasutamine oli tõesti tunduvalt piiratud, kuid 5-10 minuti jooksul sisse lülitatud veega oleks kaebaja saanud ilma igasuguse takistuseta sooritada vett vajavaid toiminguid. Tõsi küll, et kaebaja ei saanud kasutada vett vabatahtlikult ning piiramata koguses, aga samuti vee kättesaamiseks pidi ta pöörduma selektori kaudu vanglaametnike poole, kuid eelpoolnimetatud piiranguga ei põhjustanud vastustaja kaebajale kannatusi või ebameeldivusi, et oleks alust rääkida alandatud inimväärikusest. Kohtule teadaolevatel andmetel terviseseisundi poolest ei vajanud kaebaja vett pidevalt ning tal oli võimalus kasutada dušši üks kord nädalas. 18.04.2013 toimunud kohtuistungil selgus, et kambris nr. 1297 vanglaametnikud jälgisid kaebajat videokaamera kaudu ning tegid vee lahti, kui ta poti pealt tõusis või oli söönud. Sellest tulenevalt ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et ta ei saanud välja lülitatud vee tõttu juua, kambrit koristada pesta pesu, hambaid, nägu ja loputada WC-potti ning teha muid vett vajavaid toiminguid. 9.3 Vastusaja 28.07.2011 otsuse nr. 6-16/20837-3 sisu osas tuvastas kohus, et nimetatud otsuse sisu tutvustas lühidalt vanglateenistuja kaebajale suuliselt vene keeles. 9.4 Sellest tulenevalt ei käitunud vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt ning kohaldatud vee kasutamise piiranguga ei ole alandanud kaebaja inimväärikust. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse rahuldamata. 4 3-11-1979
15. Menetluskulud 10.1 Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 10.2 HKMS § 108 lg 11 kohaselt, võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja ei ole esitanud kohtule käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust ning palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. Seega, juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5