3-13-1642/2

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1642 Haldusasi A.K.i avaldus täitemenetluste peatamiseks RESOLUTSIOON Tagastada A.K.i avaldus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
3. 31.07.2013 saabus Tallinna Halduskohtule A.K.i avaldus järgmiste täitemenetluste peatamiseks: 024/2006/903; 224/2006/905; 024/2009/1713; 024/2010/1314 (kohtutäitur Arvi Pinki menetluses); 027/2006/1477 (kohtutäitur Risto Sepa menetluses); 048/2004/3506 (kohtutäitur Kairi Kummi menetluses); 031/2009/4197; 031/2010/3858 (kohtutäitur Katrin Velleti menetluses); 026/2006/3744 (kohtutäitur Mati Roodese menetluses); 034/2006/191 (kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses). Avalduse kohaselt kannab A.K. karistust Tallinna Vanglas, ta on maksevõimetu, ei tööta ning tema lähedased ei toeta teda rahaliselt, mistõttu palub ta eelviidatud täitemenetluste peatamist kuni karistusaja lõpuni, et ta saaks vabanedes ise sõlmida kokkulepped võlgnevuste tasumiseks.
4. Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tagastamisel selgitab kohus võimalusel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3). Kohus selgitab, et halduskohus on kohus avalik-õiguslikes suhetes üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahel puhkenud vaidluste lahendamiseks. HKMS §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
5. Käesoleval juhul on A.K. esitanud kohtule taotluse peatada täitemenetluses sissenõuete täitmine. Avalduses ei ole viidatud ühelegi haldusaktile või toimingule, mida oleks teinud avaliku võimu organ avalik-õiguslikus suhtes. Seega eeldab kohus taotluse sisust lähtudes, et kaebaja soovib peatada üksnes täitemenetlust. Täitemenetluse peatamine on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS)
6. jaos. Nimelt võib kohus TMS § 45 kohaselt võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. TMS § 46 lg 1 p 2 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Lisaks sätestab TMS § 11 kohtu pädevuse ja kohtualluvuse täitemenetluses. Viidatud paragrahvi lõike 1 p 5 kohaselt on maakohtu pädevuses täitemenetlusega seotud hagide lahendamine. 1