← Eesti

3-12-1937/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1937 Haldusasi V P kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – V P Vastustaja – Justiitsministeerium Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus V P määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada V P määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määrus ja saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. V P esitas
  7. septembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Justiitsministeeriumilt ebamõistlikult pika tsiviilkohtumenetlusega (tsiviilasi nr 2-05-36) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot.
  8. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse
  9. septembri
  10. a määrusega käiguta, kuna kaebajal oli maksmata riigilõiv ja kaebus vajas täpsustamist. Kaebajal tuli kaebuse täpsustustes ära näidata: tsiviilasja nr 2-05-36 menetluse algus ja lõpp ehk kui pikalt vaidlusalune tsiviilkohtumenetlus kaebaja suhtes kestis; millisest hetkest alates muutus tsiviilasja nr 2-05-36 menetlus kaebaja jaoks ebamõistlikult pikaks; milles seisnes kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus toime pandud kuritegu või süü, juhul kui kaebaja soovib esitada kaebuse RVastS § 15 lg 1 alusel; kas kaebaja on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse ja kui, siis millises menetlusjärgus on tema kaebuse lahendamine; milles konkreetselt seisneb kaebajale tekitatud mittevaraline kahju, juhul kui kaebus ei ole esitatud RVastS § 15 lg 31 alusel; kas ja millised samme on kaebaja astunud kahju vältimiseks ja kuidas on arvutatud kahjusumma suurus 10 000 eurot. 3-12-1937
  11. V P esitas
  12. oktoobril 2012 kaebuse täpsustuse, milles märgib, et kahju on mittevaraline. Kaebaja on kaotanud võimaluse korteri erastamiseks ning vaatamata erastamise eest makstud rahale visatud tänavale. Ta on pidanud elama 11 aastat üürikorteris, kandma lisakulutusi ja ebamugavusi. Selle asjaga on seotud mittevaralise kahju tekkimine. Kaebaja hagi jäeti rahuldamata, samuti keelduti kriminaalasja algatamisest prokuratuuri poolt. Kaebaja esitatud individuaalkaebuse on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) rahuldanud. Kaebaja palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
  13. Tallinna Halduskohus jättis
  14. märtsi
  15. a määrusega kaebuse uuesti käiguta. Kohus selgitas määruses kaebajale, et jätkuvalt on selgusetu, millisel alusel kaebaja kahju hüvitamist nõuab, kuna esialgses kaebuses oli kahjunõue seotud ebamõistliku menetlusajaga, kuid kaebuse täienduses kohtu ja prokuratuuri nn valeotsustega. Halduskohus ei saa ümber vaadata jõustunud kohtuotsuseid tsiviilasjades ega muudes kohtuasjades ning halduskohtu pädevusse ei kuulu prokuröri menetlustoimingute õiguspärasuse hindamine. Samuti leidis kohus, et ebamõistliku kohtumenetluse pikkusega tekitatud kahju on kaebajale juba hüvitatud. EIÕK on 29.01.2013 V Pi kaebuse asjas leidnud, et Eesti riik on ühepoolse deklaratsiooniga võtnud endale kohustuse maksta V. Pile 2000 eurot hüvitist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 1 ja artikli 13 rikkumise eest. Deklaratsiooni kohaselt katab hüvitise summa mistahes varalise ja mittevaralise kahju ning kulud ja kulutused, millest ei arvata maha makse, ning summa makstakse kaebaja pangakontole kolme kuu jooksul EIÕK otsusest teavitamisest arvates. Samuti on riik võtnud deklaratsioonis kohustuse maksta viivist juhul, kui hüvitist ei maksta tähtaegselt. EIÕK on oma otsuses märkinud, et kui riik ei täida ühepoolse deklaratsiooni tingimusi, võib kaebuse kohtuasjade nimistus taastada.
  16. V P esitas
  17. märtsil 2013 Tallinna Halduskohtule vastuse, milles märgib, et vastavalt konstitutsioonile peab kohus saatma talle kohtuotsuse, mitte määrusi. Kaebaja tõi välja, et kahju tekitas temale Justiitsministeerium ning kahju suurus on esitatud Vabariigi Valitsusele 11.03.
  18. Kaebaja märgib, et EIK pole selle asjaga seotud.
  19. Tallinna Halduskohus jättis
  20. aprilli
  21. a määrusega V. Pi kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale uuesti juba kohtu poolt 07.03.2013 määruses selgitatut ning andis kaebajale võimaluse täpsustada, millise kahju hüvitamist ning millisel alusel kaebaja nõuab (sh märkida ära akt või toiming, millega kahju on tekitatud ning lahti kirjutada kahjusumma suurus). Kohus andis kaebajale erandkorras võimaluse vastata kohtumäärusele vene keeles, et aru saada, kas üldse esineb õiguslik probleem, mida saaks halduskohtus lahendada. Samuti edastas kohus määruse kaebajale vene keelde tõlgituna.
  22. Halduskohtule saabus
  23. aprillil 2013 V Pi vastus, milles kaebaja märkis, et kohus venitab aega ning ei täida seadusi ja valitsuse deklaratsiooni. Samuti on kaebaja märkinud, et „kohalike kohtute seadused jäävad paberile ja ei täideta, selle eest vastutab Justiitsministeerium“.
  24. Tallinna Halduskohus tagastas
  25. aprilli
  26. a määrusega V Pi kaebuse läbivaatamatult HKMS 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebajal oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 25.04.
  27. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt 17.04.2013 esitatud vastust käsitleda puuduste kõrvaldamisena, kuna kaebaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele täpsustanud, millise kahju hüvitamist ning millisel alusel kaebaja nõuab (sh toonud välja akti või toimingut, millega kahju on tekitatud, ning lahti kirjutanud kahjusumma suurust). Kohus on kaebajale põhjalikult selgitanud nii eesti kui ka vene keeles, milles seisnevad tema kaebuse puudused, mis takistavad selle menetlusse võtmist kohtu poolt.
  28. V P esitas
  29. mail 2013 Tallinna Halduskohtu kaudu e-kirja pealkirjaga „Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus Tallinna Halduskohtu määrusele“. E-kirja sisu oli järgmine: „Hagi esitatud vastavalt Riigivalitsuse soovile, kus selgelt kirjutatud V P peab esitama hagi 2

(4)3-12-1937 Tallinna Halduskohtusse. noudmised, mis mina esitasin ara kirjutatud Riigivalitsuse otsusest. Mis puudused otsib kohtunik Kristina Maimann Riigidokumentis?“ (tl 40).
  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. mai 2013 määrusega V Pi määruskaebuse käiguta. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb kohtule esitatud määruskaebus koostada vastavalt HKMS § 205 nõuetele. Määruskaebuses ei ole välja toodud nõutavaid andmeid ega nõuetekohast taotlust halduskohtu määruse vaidlustamise kohta. Kui kaebaja arvates on Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 määrusega kaebus tagastatud õigusvastaselt, tuleb kaebajal määruskaebuses esitada konkreetne taotlus Tallinna Halduskohtu 26.04.2013 määruse tühistamiseks. Samuti tuleb kaebajal lühidalt põhjendada, miks on kõnealune kohtumäärus õigusvastane ehk miks ei olnud kohtul õigust tema kaebust tagastada. Samuti on määruskaebuse eest tasumata riigilõiv summas 15 eurot.
  3. V P esitas
  4. mail 2013 Tallinna Halduskohtule menetlusabi taotluse. Tallinna Halduskohus jättis
  5. juuni
  6. a määrusega V Pi menetlusabi taotluse rahuldamata ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Kohus leidis, et käesoleva haldusasja asjaoludest tulenevalt saab määruskaebust tõlgendada selliselt, et kaebaja taotleb Tallinna Halduskohtu 26.04.
  7. a määruse tühistamist.
  8. V P teatas
  9. juunil 2013 Tallinna Halduskohtule, et riigilõivu makse on sooritatud ning esitas tõendi riigilõivu ülekandmise kohta. Tallinna Halduskohus võttis
  10. juunil 2013 määruskaebuse pealdisena vormistatud määrusega V Pi
  11. mai
  12. a määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  13. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Seega peab kohus kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastades näitama, milline kaebusele esitatud nõue oli kaebajal täitmata jäänud. Vähemalt kaebuse käiguta jätmise määrusest peaks selguma, milles seisneb kaebuse puudus ning viide sättele, mis nõuab kaebuses antud asjaolude märkimist. Praegusel juhul selgub 24.09.2012 määrusest, millega kohus kaebuse esimest korda käiguta jättis, et kaebaja pole järginud HKMS § 38 lg 1 p-e 6 ja 7 - pole kirjeldanud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu ega märkinud kaebuse faktilist põhjendust. Kuna käesoleval juhul ei vaielda haldusakti või toimingu üle, on viide HKMS § 38 lg 1 p-le 6 asjakohatu, kuid faktilise põhjenduse esitamata jätmine kahju hüvitamise kaebuses takistab ilmselt asja läbivaatamist ning on aluseks kaebuse tagastamisele. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas kaebaja on kaebuses või hilisemates täiendustes piisava selgusega kirjeldanud asjaolusid, mille tõttu talle kahju on tekkinud.
  14. Kaebusest selgub, et kaebaja nõuab 10 000 euro mittevaralise kahju hüvitamist, mis tekkis talle seoses sellega, et tsiviilasja nr 2-05-36 menetleti liiga kaua. Kaebaja on võrdlusena viidanud seejuures haldusasjale nr 3-11-1146, milles kohtuinfosüsteemis näha olevate andmete kohaselt maksti kompromissi alusel Justiitsministeeriumi poolt V. G 2250 eurot ebamõistlikult pika kriminaalmenetlusega tekitatud kahju eest. Kaebuse täiendusest selgub, et 10 000 eurot nõuab kaebaja seetõttu, et ta on pikaleveninud kohtuasja tõttu pidanud elama 11 aastat üürikorteris ja taluma igasuguseid ebamugavusi - vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Eelnevast tulenevalt on kaebaja näidanud ära, millise tegevusega seoses talle kahju on tekkinud ja milles kahju seisnes. Õigusliku kvalifikatsiooni näitamine kaebuses pole HKMS § 38 kohaselt vajalik. Samuti ei saa kaebust tagastada põhjusel, et kaebaja pole esitanud kõiki nõuet tõendavaid tõendeid. Selleks, et kaebust oleks võimalik läbi vaadata, on oluline näidata ära kaebuse nõue 3
(4)3-12-1937 ja selle alus - põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). 15. Seega on kaebus ringkonnakohtu hinnangul vastavuses HKMS §-s 38 kaebuse sisule esitatud nõuetega. Lahendamata on riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kaebuses puudusi, millele halduskohus viitas kui asja läbivaatamist mittevõimaldavatele, tühistab ringkonnakohus määruse ja saadab asja tagasi menetlusabi andmise taotluse lahendamiseks ja menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.