Obsah (7)

§ 175§ 162§ 673§ 663§ 657§ 654§ 679

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ulvi Loonurm ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-28076 Tsiviilasi A V hagi I S vas

§ 175lg.

1 alusel. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata A V poolt kantud menetluskulud kindlaks 843, 64 eurot ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja kantud menetluskulud ei ole kohtumenetlusega seonduvalt põhjendatud ja vajalikud ega kuulu kostja poolt hüvitamisele. Tulenevalt asjaolust, et 18.03.2011 edastas kostja esindaja hageja esindajale kassatsioonkaebuse ja selle lisad, pidas hageja esindaja vajalikuks nendega tutvuda, et välja selgitada, mida kostja on vaidlustanud. Nimelt oli hagejale kohe pärast ringkonnakohtu otsusega tutvumist selge, et see ei ole kooskõlas

-is sätestatud menetluskulude jaotuse regulatsiooniga. Ringkonnakohus tegi otsuse küll täielikult hageja kasuks, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 162lg 1 sätestab aga, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tekkis hageja esindajal kohe küsimus, kas esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus või vastukassatsioonkaebus. Hageja otsustas, et ise ta Riigikohtusse ei pöördu. Juhul, kui kostja seda aga teeb, siis kaalub hageja kindlasti ka vastukassatsioonkaebuse esitamist. Kostja esitaski kassatsioonkaebuse. Seejärel mõtles ka hageja vastukassatsiooni esitamisele ning hindas põhjalikult selle eduväljavaateid. Sellest tulenevalt oli hagejal tarvis oma esindajaga kõik võimalikud variandid läbi arutada. Hageja huve silmas pidades püüdis hageja esindaja võimalikult kiiresti välja selgitada ka seda, kas kassatsioonkaebus on menetlusse võetud või mitte, kuna sellest olenes hageja edasine käitumine käesolevas menetluses (täitmisavalduse esitamine, kassatsioonkaebusele vastuse koostamine jne). Seega on kõik hageja esindaja osutatud õigusteenused käesolevas menetluses täiesti põhjendatud ja vajalikud.

§ 673lg.

4 sätestab, et vastustaja võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kostja edastas kassatsioonkaebuse hagejale 18.03.2012.

§-st 337 tuleneb, et kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud advokaati võib kohus trahvida. Sellest tulenevalt on hagejale kassatsioonkaebus kätte toimetatud 18.03.

1. Seega oli hageja vastukassatsiooni esitamise tähtaeg 01.04.
2. Hageja ei saanud riskida olukorraga, kus kohus otsustab kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtta, kuid hageja vastukassatsiooni esitamise tähtaeg on selleks ajaks juba möödunud. Seega oli hagejal tingimata vajalik kostja kassatsioonkaebusega tutvuda ning läbi arutada vastukassatsiooni esitamine. Kostja kassatsioonkaebusega tutvumise ning oma esindaja asja arutamise järel jõudis hageja esindaja küll seisukohale, et ei soovi vastukassatsiooni esitada, kuid sellise otsuse tegemiseks tuli tal teha möödapääsmatuid menetlustoiminguid, mille eest tasus hageja 843, 64 eurot. Riigikohus tegi küll 20.06.2011 määruse (rohkem kui 3 kuud pärast kassatsioonkaebuse saamist), millega jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuid hageja pidi igal juhul arvestama võimalusega, et Riigikohus võib kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtta. 3 Edasine menetluse käik Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lg 6 alusel kohtunikule.

Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Hageja ei ole Riigikohtusse esitanud ei kassatsioonkaebust ega vastukassatsioonkaebust. Riigikohus on kostja kassatsioonkaebuse 20.06.2011 määrusega otsustanud jätta menetlusse võtmata

§ 679lg.

2 alusel, s.o. ilma kostja kassatsioonkaebust hagejale saatmata ja vastust nõudmata. Seega ei olnud hagejal kostja kassatsioonkaebuse põhjal vajadust menetlustoiminguid teha. Samuti ei kuulu teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele advokaadi tasustamine (õigusabikulu) aja eest, mis advokaat kulutas otsusele jõudmiseks, et menetlustoimingut (antud juhul omapoolset kassatsioonkaebust) ei esitata

§ 175lg 1 alusel.

Tiit Kollom Ulvi Loonurm Ele Liiv 4