) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 2-13-9361
lg 6 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 18.08.2007 kapitalirendilepingu nr XXX, 18.09.2007 käenduslepingu nr XXX ja 18.09.2007 käenduslepingu XXX alusel võlgnevuse välja mõistmiseks. Hagi toimetati kostjale osaühingule MKG kätte 08.04.2013, kostjale AK osaühingule 16.04.2013 ning kostjale GA’ile 16.04.2013. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Juhindudes
lõikest 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud 10.06.2013 menetluskulude nimekirja ning taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 450 eurot ja esindaja kulude 191.73 eurot + käibemaks 38.35 eurot väljamõistmiseks. Hageja kinnitas 10.06.2013 avalduses, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et tulenevalt
lõikest 6 ei kuulu hagejale hüvitamisele esindaja kuludele lisanduv käibemaks, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud on Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusele nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lõikes 1 lubatud ulatuses ning põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab
lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud (450 + 191.73) 641.73 eurot.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.