Obsah (9)

§ 102§ 1§ 29§ 171§ 35§ 108§ 37§ 31§ 23

KOHTUMÄÄRUS (PANKROTIMÄÄRUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-18080 Määruse tegemise aeg ja koht 02. august 2013 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. G.i pankrotiav

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. võib pärast pankroti

1. Välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu summas 291 (kakssada üheksakümmend üks) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 96 (üheksakümmend kuus) eurot – koos sotsiaalmaksuga 387 (kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot xx xx (arvelduskonto nr xx) kasuks ja kulutused 20 (kakskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks 4 (neli) eurot – koos käibemaksuga 24 (kakskümmend neli) eurot OÜ Volenter (arvelduskonto nr 221015630846) kasuks.
2. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
3. A. G. esitas kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on A. G.il võlakohustused, mida ta täita ei suuda. Võlgnik on töötu (arvel Töötukassas) ja igakuine sissetulek on miinimumpalgast väiksem, mistõttu on kohustuste täitmine võimatu ning maksejõuetus püsiv. Maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitab avaldaja, et tutvus
4. aastal xx xx, kellega koos osteti
5. aastal korter. Avaldaja oli kaaslaenutaotleja. Suhete lõppedes lahkus A. G. korterist. Laenukohustuse lubas xx. xx enda kanda jätta. Avaldaja märgib, et maksejõuetuse tõttu ei ole temal võimalik võetud kohustusi täita. Avaldaja esitatud võlanimekirja kohaselt on täitmata kohustusi kokku ca 71 000 eurot ning palub välja kuulutada eraisiku pankrot.
6. 31.05.2013 määrusega võttis Viru Maakohus pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks xx xx, määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi ja keelas A. G.il ja mistahes isikutel teha toiminguid võlgniku varaga ilma ajutise halduri nõusolekuta (tl 24) Pankrotimenetluse algatamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.05.2013 (tl 28).
7. Ajutise pankrotihalduri aruande (koos lisadega t lk 55-123) kohaselt oli A. G.il 31.05.2013 seisuga vara 5,75 eurot, kohustusi kokku vähemalt 113 728, 66 eurot. Avaldajale on kuulunud kaks kinnistut (reg osa xx ja xx), kuid mõlemad on müüdud kohtutäituri poolt võlgade katteks. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto xx xx, reg märk xxx, kuid võlgnik ei ole oma vastuses ajutise halduri 2 päringule seda välja toonud, mistõttu eeldab haldur, et sõidukit ei ole enam olemas ning sõiduki väärtus 0 eurot. Pangaarvetel on avaldajal kokku raha 5,75 eurot. Muu vara olemasolu ei ole ajutisele haldurile teada, samuti ei ole teada võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu. Pensionid, töövõtust ning muid saadavaid tasusid haldurile teada ei ole. Võlakohustused on A. G.il SEB Panga ees 113 386, 87 eurot (eluasemelaen laenuleping xxx koos xx xx ja krediidileping L070056451) ja Swedbank ees 341, 79 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid võlgnevuste katteks (vara ja sissetulekud puuduvad). Halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse endale liigsete laenukohustuste võtmine, mida ebapiisavate sissetulekute tõttu ei ole suudetud täita. KOHTUISTUNG
8. Kohtuistungil jäi A. G. oma avalduse juurde. Ajutine haldur tutvustas aruannet ning märkis, et 15.07.13 on töövaidluskomisjon välja mõistnud võlgniku kasuks ca 1 400 eurot (otsus jõustub
9. august) Kui tööandjal vahendeid tasumiseks ei ole, esitatakse otsus täitmiseks kohtutäiturile, hüvitised peaks saama töötukassalt. Võlgnik omandab käesoleval ajal kutseharidust (lukksepp). Võlgnikul on võimalus taotleda kohustustest vabastamist ja kuna nimetatud avaldus on esitatud koos pankrotiavaldusega, tuleb pankrot välja kuulutada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. 6.Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline ja kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu (lg 4). Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita ja võlgnik on maksejõuetu kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (

§ 1). 7.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole, täitmata kohustusi on aga vähemalt 113 738, 66 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. A. G. on töötu (arvel töötukassas), püsiv sissetulek puudub, tema kohustused ületavad oluliselt vara. Igakuine töötutoetus ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita. Kohus leiab, et võlgnik on

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ning selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse üheks eesmärgiks on ka võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt põhjustas maksejõuetuse töötuks jäämine, sissetuleku puudumine ja suhete purunemine isikuga, kellega koos võeti eluasemelaen. Ajutise halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse endale liigsete laenukohustuste 3 võtmine, mida ebapiisavate sissetulekute tõttu ei ole suudetud täita. Kohus nõustub halduri hinnanguga. 8.Võlgniku vara ja rahalised vahendid ei kata pankrotimenetluse kulusid ning puudub reaalne võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vastavalt

§ 29

lg 1 lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega olenemata võlgniku maksejõuetusest kui viimasel ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus menetluse raugemisega lõpetada olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Eelnimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. A. G. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse enda kohustustest vabastamiseks.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja kui ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid, millal kohus võlgadest vabastamise menetlust ei algata.

Kohtu hinnangul ei esine

§ 171lg 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist.

Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. 9.Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi. Vastavalt

§ 35

lg 1 p 1, 2, 3, 6, pankroti väljakuulutamisega - moodustub võlgniku varast pankrotivara; - läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; - kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mistahes tehinguid; - lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. 10.

§ 108

lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara hulka ei kuulu võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet (

§ 108lg 3).

Põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara

§ 35lg 1 p 1 ning § 108 lg-te 1 ja 2 järgi pankrotivaraks.

Pankrotivara hulka ei kuulu

§ 108lg 3 järgi üksnes vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet.

Mittearestitavate asjade loetelu sätestab TMS § 66 (võlgniku isiklikud tarbeesemed), TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele sissenõuet ei saa pöörata ning TMS § 132 sissetuleku osa, millele sissenõuet ei pöörata. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Palga alammäär on 2013. aastal 320 eurot. Pankrotivara hulka kuuluvad eelduslikult ka pankrotivõlgniku võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu. Pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel vara puudutavas vaidluses menetlusosaline läheb pankroti 4 väljakuulutamisega

§ 35

lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üle pankrotihaldurile ning võlgnik kaotab

§ 35lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga tehinguid.

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

§ 37lg 1 esimese lause järgi vastu võtta üksnes haldur.

11.Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (

§ 31

lg 5) Kohtuistungil ei olnud menetlusosalistel vastuväiteid ajutise halduri xx xx nimetamisele pankrotihalduriks A. G.i pankrotimenetluses. xxx xx kinnitas oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid A. G.i pankrotimenetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.08.2013 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (Kooli 2 A, Jõhvi). 12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 31lg 7).

Ajutise halduri tasu ja kulud 13. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (

§ 23

). Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael esitas taotluse tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest. Taotluse kohaselt on ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja menetluse teenindamisega kandnud kulusid (koostanud ja esitanud järelpärimisi, koondanud ja analüüsinud andmeid, koostanud ajutise halduri aruande, võtnud selgitusi). Kokku kulus halduril 6 tundi, mille eest taotleb tasu 291 eurot (lisandub sotsiaalmaks 96 eurot). Ajutine haldur kandis oma ülesannete täitmisel kulutusi tasuliste päringute tegemisel, büroo kasutamisel, paljunduste tegemisel 20 eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot (kulud koos käibemaksuga 24 eurot). Ajutine haldur taotleb tasu ja kulude väljamõistmist riigi vahenditest (

§ 23lg 4).

Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus ja kulude taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud 5