2-11-37057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-

) § 145 lõikes

1. Kuigi põhivõlgniku pankrotimenetluses hageja nõuet tunnustati, ei ole seda pankrotivara müügist laekunud rahast rahuldatud. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõuet täidetud ning hagejal on õigus nõuda põhivõlgniku kohustuse täitmist kostjalt (kokkulepitud vastutuse ülempiiri ulatuses). Seetõttu on hagejal kostja vastu nõue 500 000 euro ulatuses. Hageja sai
2. juuni 2011 kohtumääruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta kätte
3. juunil
4. Seega jõustus kohtumäärus 15 päeva pärast ehk
5. juulil
6. Järelikult on

§ 197alusel kohtumäärusest tulenev passiivnõue täidetav.

Hageja saatis tasaarvestuse avalduse kostjale

1. augustil 2011 ehk pärast kohtumääruse jõustumist. Hageja loeb avalduse kostja poolt kätte saaduks hiljemalt
2. augustil
3. Seetõttu on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2 alusel vastuväite alus tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

§ 197

lg 2 kohaselt lõpevad nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada ehk praegusel juhul lõppesid nõuded

1. juuni 2011 kohtumääruse jõustumisest
2. juulil
3. Eelnevast tulenevalt oli tasaarvestuse tegemise hetkel hageja-poolne aktiivnõue sissenõutav ning kostja-poolne passiivnõue täidetav, mistõttu luges hageja aktiivnõude passiivnõude suuruses täidetuks. Seega vähenes kostja poolne kohustus hageja ees 1312,23 euro võrra ning kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt
4. juuni 2011 kohtumääruse sundtäitmist. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja hagi ei tunnista.
6. Täitemenetluse aluseks täiteasjas nr 022/2011/5197 on kostja poolt
7. juulil 2011 kohtutäiturile Elin Vilippus esitatud täiteavaldus ja tsiviilasjas nr 2-10-12103 tehtud lahend, mille kohaselt mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1312,23 eurot. Kohtumäärus jõustus
8. juulil
10. märtsil 2008 sõlmitud käenduslepingust tulenevate nõuete üle toimub poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-11-11961, milles kostja on
11. mail 2011 esitanud omapoolse vastuväite nõudega kohaldada nõudele aegumist või jätta hageja kõik nõuded lõppotsusega rahuldamata. Kostja hageja nõuet ei tunnista, kuna käenduslepingust tulenevad nõuded ei ole selged ega piisavalt määratletud ning kostjal ei ole kohustust käenduslepingust tulenevaid võlausaldaja nõudeid täita. Kostja hinnangul

§ 197lg-st 1 tulenevaid tasaarvestuse eeldusi seetõttu ei esine.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise seisuga ei ole hageja tsiviilvaidluse 2-11-11961 esemeks olevast käenduslepingust tulenevad nõuded täidetavad. Ka

§ 200

lg 4 järgi ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selleks, et tasaarvestus oleks lubatav, peab tasaarvestava poole nõue olema selge. Hageja poolt käenduslepingust tulenev nõue ja selle suurus aga ei ole selged. Ebaselget nõuet saaks tasaarvestuseks kasutada vaid siis, kui kostja sellega nõustuks. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud oma kirjaga hagejale 05. juulil 2011. Seega ei saa tasaarvestada tsiviilasjas nr 2-10-12103 tehtud lahendist tulenevat täidetavat nõuet kohtukulude hüvitamiseks ning menetluses oleva tsiviilasja nr 2-11-11961 esemeks olevast käenduslepingust tulenevat nõuet kostja vastu. 3

§ 197

lg 1 ja § 198 koosmõjus on tasaarvestuse avaldus, milles tasaarvestav pool on omapoolse tasaarvestatava kohustusena arvestanud tsiviilvaidluse esemeks oleva nõude, mille täidetavus sõltub tsiviilvaidluses tehtavast lõppotsusest tühine, tulenevalt tasaarvestatava nõude tingimuslikkusest ja ebapiisavast määratletusest. Tasaarvestuse vastuväide ei ole kostja hinnangul ka lubatav. TMS § 221 lg-te 1-3 põhjal võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Vastavad vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtumäärus kohtukulude kandmiseks hageja poolt jõustus

1. juulil
2. Hageja esitas tasaarvestuse avalduse juba
3. juunil 2011, mis on ajaliselt enne kohtukulude kandmiseks tehtud kohtumääruse jõustumist, mitte
4. augustil 2011, nagu hageja ekslikult avaldab hagi nõude täidetavuse osas. Kostja sai tasaarvestuse avalduse hagejalt e-kirjaga kätte
5. juunil 2011 ning esitas omapoolse vastuväite tasaarvestuse osas
6. juulil
7. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal TMS § 221 lg 2 kohane vastuväite alus. MENETLUSE KÄIK
9. augusti 2011 määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse, reguleerides hagi tagamiseks pooltevahelist õigussuhet ning peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2011/5197 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (tl 7677).
11. juuli 2012 määrusega peatas Harju Maakohus käesoleva tsiviilasja menetluse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-
12. Viimatinimetatud tsiviilasjas lõppes menetlus Harju Maakohtu
13. veebruari 2013 otsusega, mis jõustus
14. märtsil
16. aprilli 2013 määrusega uuendas kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse.
17. Asja sisulisel arutamisel
18. juuni 2013 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
20. Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg-st 2 tulenevalt on paragrahvi esimeses lõikes nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.
21. Pooled ei vaidle vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. - Jõustunud
22. juuni 2011 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-10-12103 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1312,23 eurot. -
23. juuli 2011 esitas kostja kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse sama
24. juuni 2011 Harju Maakohtu määruse (kui täitedokumendi) alusel täitemenetluse läbiviimiseks. Kostja täitmisavalduse alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetluse (täiteasja nr 022/2011/5197). - Hageja ja kostja vahel on sõlmitud
25. märtsil 2008 hagis märgitud käendusleping, mille kohaselt vastutab kostja hageja ja põhivõlgniku (Osaühingu CI) vahel
26. 4

§ 197

lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 197

lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Vastavalt

§-s 198 sätestatule toimub tasaarvestus vastavasisulise avalduse tegemisega teisele poolele.

1. Pooled vaidlevad esiteks selle üle, millal on hageja tasaarvestuse avalduse üldse teinud. Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt väidetud tasaarvestusavalduse tegemise ajal eksisteeris hageja ja kostja vahel tasaarvestuse olukord. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida nn aktiivnõude sissenõutavust ning nn passiivnõude täidetavust. Kolmandaks on pooltel erimeelsus küsimuses, kas hageja saab nõuete tasaarvestamisele pärast täitmisteate kättesaamist üldse tugineda (tasaarvestuse menetluslik lubatavus).
2. Kohus peab vajalikuks käsitleda kõigepealt esimest ja kolmandat ülaltoodud vaidlusküsimust. Tasaarvestusavaldus kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimeses lauses sätestatuga kehtivaks kättesaamisega (tahteavalduse saaja poolt). Hageja väidete kohaselt saatis ta tasaarvestusavalduse tähitult ja lihtkirjana kostja elukohta aadressil Juhkentali 8-49, Tallinn (tl 53-54). TsÜS § 69 lg 3 kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja ei ole kohtumenetluses kinnitanud hageja poolt
3. augustil 2011 tehtud tasaarvestusavalduse kättesaamist. Samuti on kostja leidnud, et TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus
4. novembril 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10 tehtud otsuse p-s
5. Praegusel juhul toimetati hagejale tema enda väidetest lähtuvalt täitmisteade kätte
6. juulil 2011 ning tasaarvestuse avalduse esitas hageja pärast seda,
7. augustil
8. Kohtu hinnangul ei ole kostja osundatud väited praegusel juhul siiski õiguslikult asjakohased. Enne
9. aprilli 2011 kehtinud TMS § 221 lg 3 5

§-st 198 tulenevad tasaarvestuse formaalsed eeldused kohtu hinnangul täidetud. Kohus märgib, et hageja ei ole siiski esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli

1. augusti 2011 tasaarvestusavalduse enne hagi esitamist kätte saanud.
2. Edasi analüüsib kohus tasaarvestuse sisuliste eelduste olemasolu. Pooltel ei ole vaidlust täiteasjas nr 022/2011/5197 täitedokumendiks olevast
3. juuni 2011 kohtmäärusest (tl 50-52) tuleneva nõude 1312,23 eurot (nn passiivnõude) olemasolus ja täidetavuses. Seda kinnitab iseenesest ka hageja tasaarvestusavalduse sisu.
4. Kostja on vastu vaielnud tasaarvestava nõude (nn aktiivnõude) olemasolule ja sissenõutavusele. Kohus märgib, et hageja väidete ja kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on Harju Maakohtu
5. veebruari 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-11961 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 500 000 eurot, sh põhivõlgnevus 314 707,12 eurot ning viivis 185 292,88 eurot. Poolte esitatust lähtudes tulenesid hageja nõuded tsiviilasjas 2-11-11961 samast hageja ja kostja vahel
6. märtsil 2008 sõlmitud käenduslepingust, mille kohaselt kostja vastutab hageja ja põhivõlgniku vahel
7. aprillil 2007 sõlmitud kliendilepingust ning
8. aprillil 2007 sõlmitud raamlepingust lähtuvate põhivõlgniku maksekohustuste täitmise eest. See maakohtu otsus on kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt jõustunud
9. märtsil
10. Vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on tasaarvestava nõude sissenõutavus kohtu hinnangul pooltele siduvalt tuvastatud tsiviilasjas 2-11-11961 ning puudub õiguslik võimalus sellele nõudele esitatud kostja vastuväiteid käesolevas tsiviilasjas uuesti analüüsida.
11. Eeltoodu siiski ei tähenda, et kostja nõuded hageja vastu oleks alles tekkinud tsiviilasjas 2-11-11961 tehtud otsuse alusel või muutunud sissenõutavaks lahendi jõustumisel. See lahend üksnes kinnitab kostja poolt täitmata kohustuste olemasolu hageja ees. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu
12. punkti järgi vastutab kostja käendatavate kohustuste eest solidaarselt põhivõlgnikuga (tl 9). Hageja väidete kohaselt oli põhivõlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o 18.05.2009) tuletistehingute lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 423 407 USA dollarit millele lisandus kliendilepingu p 4 ning raamlepingu p 7 kohane viivis 346 346,88 USA dollarit. Põhivõlgniku pankrotimenetluses tunnistati hageja nõudeid summas 6

§ 65

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega olid hageja käenduslepingust lähtuvad nõuded kostja vastu samuti sissenõutavad juba

1. mai 2009 seisuga. Poolte esitatu põhjal ei saa kohtu hinnangul teha teistsugust järeldust. Seega oli aktiivnõue juba tasaarvestusavalduse tegemise ajal sissenõutav.
2. Kostja on leidnud, et nõuete tasaarvestamine pole võimalik ka

§ 200

lg-st 4 lähtuva keelu tõttu, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktikas on sätteid tõlgendatud selliselt, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 või 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 17).

§ 200

lg-s 4 nimetatud vastuväidete hulka võivad kuuluda vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on

§ 200

lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida lepingust taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele

§ 111ja § 189 lg 1 järgi esitada.

Juhul kui võlgnik (praegusel juhul hageja) on esitanud võlausaldaja (kostja) nõudele vastuväite, et ta on võlausaldaja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning võlausaldaja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas need vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus

1. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 tehtud otsuse p-s
2. Kohus leiab, et praegusel juhul ei välista kostja esitatud vastuväited tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ega tasaarvestuse kehtivust. Samadele vastuväidetele on kostja tuginenud ka ülalviidatud tsiviilasja nr 2-11-11961 menetluses (tl 95-102). Selles tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt
3. veebruaril 2013 tehtud otsuses on kohus muu hulgas tuvastanud kostja poolt esitatud vastuväidete, sh käenduslepingu tühisuse kohta esitatud väidete, põhjendamatuse. Vastasel juhul puudunuks võimalus hageja nõudeid rahuldada.
4. Ülaltoodud kaalutlustest lähtudes rahuldab kohus hageja nõude. Tasaarvestuseks kasutatud nõue oli sissenõutav ning kohtu hinnangul ei esine õiguslikke piiranguid hageja poolt tasaarvestusele tuginemisele. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (

§ 197lg 2 esimene lause).

Seega on hageja poolt sundtäitmiseks esitatud nõue 1312,23 eurot täies ulatuses lõppenud alates

1. juuni 2011 kohtmääruse jõustumisest, s.o alates
2. juulist
3. Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna sissenõudja nõue on kehtivalt tasaarvestatud.
4. Seonduvalt kostja väidetega lisab kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja juba
5. juunil 2011 saatnud kostjale tasaarvestuse avaldusena pealkirjastatud avalduse (tl 105-106), kostja on sellele
6. juulil 2011 vastanud (tl 93). Kohtu hinnangul võis kostjaga sarnane isik mõista hageja
7. juuni 2011 avaldust kui tasaarvestuse avaldust (TsÜS § 75 lg 1 teine lause). Avaldus on olulises osas kattuv hageja poolt
8. augustil 2011 kostjale saadetud tasaarvestuse avaldusega (kuigi hageja ise peab taasarvestuse avalduseks viimast avaldust). Kohtu hinnangul ei saanud hageja
9. juuni 2011 7