KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2013, Tartu Tsiviilasja number 2-12-20835

) § 168 lg 1 p-st 10 tulenevalt pidi tehingu juhatuse liikmega otsustama osanik. Osaniku otsust ei ole esitatud. Järelikult ei olnud hagejal kui juhatuse liikmel selliste tehingute puhul osaühingu esindamise õigust vastavalt

§ 181lg-tele 3, 4 ja § 168 lg 1 p-le 10 ning laenuleping on tühine.

Kostja I viitas Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 2 ning märkis, et kui kohus asub seisukohale, et laenuleping ei ole tühine

§ 168lg 1 p 10 alusel, siis hageja poolt väidetav laenu andmine ei ole tõendatud.

Tulenevalt

§ 177lg-st 2 peavad sellised tehingud olema kirjalikult dokumenteeritud.

Hageja on aastatel 2006–2010 võlgniku arvelduskontol nr 10220037260010 AS-s SEB Pank teinud tehinguid võlgniku nimel enda ja endale kuuluva äriühingu OÜ Enliven nimel. Hageja on kandnud kümneid kordi võlgniku kontolt raha enda ning OÜ Enliven kontodele, peamiselt selgitusega „ülekanne“, samuti vastupidi. Pankrotihalduril ei ole olnud võimalik nimetatud tehinguid kontrollida, kuna hageja ei ole esitanud raamatupidamisdokumente. Hageja on käsutanud võlgniku rahalisi vahendeid suvaliselt pikema aja jooksul ning hagiavalduse lisas märgitud maksetel ei ole laenulepinguga mingit seost. Iga makse võlgniku pangakontolt on käsitletav eraldi tehinguna, mis oleks pidanud olema dokumenteeritud laenu andmisena ja seostatud 27.10.2008 laenulepinguga. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Kostja II leidis, et hageja ei ole tõendanud raha üleandmist laenulepingu alusel. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. jaanuari 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt laenas hageja vastavalt laenulepingule võlgnikule 350 000 krooni. Hageja kohustus kandma laenu võlgnikule üle pangaülekande teel ja võlgnik kohustus laenu tagastama 31.08.
3. Hageja esitas pangakonto väljavõtted selle kohta, et ta tasus võlgnikule 27.10.2008 43 500 krooni („ülekanne“), 28.10.2008 500 krooni („ülekanne“), 25.11.2008 41 000 krooni („ülekanne“), 31.12.2008 46 000 krooni („ülekanne“), 20.02.2009 40 000 krooni („ülekanne“), 24.03.2009 31 423 krooni („laen“), 24.04.2009 3000 krooni („ülekanne“), 26.05.2009 17 000 krooni („laen“), 29.05.2009 13 000 krooni („laen“), 29.05.2009 5000 krooni („ülekanne“), 11.06.2009 33 000 krooni („laen“), 28.01.2010 40 000 krooni („ülekanne“), 29.03.2010 20 000 krooni („ülekanne“), kokku 333 423 krooni, s.o 21 309,61 eurot, millises laenu põhiosa nõudes esitas hageja ka nõudeavalduse.

§ 168

lg 1 p 10 järgi kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega või juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, siis juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. Laenulepingu sõlmimise ajal oli hageja võlgniku ainus juhatuse liige ja ka osanik (tl 116–117). Vastavalt eelnimetatud sättele pidid osanikud hageja ja võlgniku vahel sõlmitavas lepingus määrama osaühingule esindaja. Lepingu sõlmimise ajal olid osanikud hageja ja OÜ Enliven, mille osanikuks oli omakorda hageja (tl 118–119). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 (p 20) selgitanud, et ühe osanikuga osaühingu suhtes kehtib eriregulatsioon. Kui

§ 177

lg 1 järgi ei või osanik hääletada mh tema ja osaühingu vahel tehingu tegemise otsustamisel ja tehingus osaühingu esindaja määramisel, ei kohaldata seda

§ 177lg 2 järgi tehingute tegemisele, kui osaühingul on ainult üks osanik.

Sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud sama sätte teise lause (enne

1. jaanuari 2006 kehtinud redaktsioonis) järgi olema kirjalikud. Kui nt osaühing soovib sõlmida lepingu oma ainuosanikuga, kes on nt ühtlasi juhatuse liige, on tal selleks õigus ja osanik ei pea seda eraldi otsusena vormistama. Küll peavad sellised tehingud olema kirjalikult dokumenteeritud. Samasugune regulatsioon tuleneb Euroopa Liidu
2. detsembri 1989 ühe osanikuga osaühingute kohta kehtestatud direktiivi (89/667/EMÜ) art-st
3. Kolleegiumi arvates kehtivad sarnased põhimõtted ka juhul, kui tehing tehakse osaühingu ja kolmanda isiku vahel, keda esindab ainuosanik. 3

§ 181

lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.

§ 181

lg 4 järgi juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Kohtule ei ole esitatud osanike otsust esindaja määramise kohta laenulepingu sõlmimiseks. Kuna selline otsus oli vastavalt

§ 168

lg 1 p-le 10 vajalik, siis on 27.10.2008 sõlmitud laenuleping

§ 181lg 3 alusel tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei ole tõendanud ka lepingu alusel raha ülekandmist, sest vastavalt võlgniku pangakonto väljavõttele on hageja teinud alates 04.01.2007 järjepidevalt ülekandeid võlgniku pangakontole. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E. Nigola esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja tunnustada E. Nigola nõuet OÜ Skarholm (pankrotis) pankrotimenetlusese summas 42 335,20 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palub apellant jätta kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus põhjendamatult analüüsimata kostja I vastuväite erisused nõuete kaitsmisel ja kohtumenetluses. Tulenevalt nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p-st 9 esitas kostja I (haldur) vastuväite intressinõude 5256,47 eurot ja viivisenõude 15 769,12 eurot osas, kostja II esitas vastuväite kogu nõudele. Kohtumenetluses 05.12.2012 istungil vaidlustas kostja I ka põhinõude, selle asjaolu, kas võlgnik on üldse hageja käest raha saanud. Kohus ei selgitanud välja, millisel õiguslikul alusel kostja I väidab, et olukorras, kus hageja on tõendanud 21 309,61 euro ülekandmise võlgniku kontole, tuleb jätta hageja nõue täielikult tunnustamata. Kohus rikkus TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolud ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest; 2) on kohtu hinnang laenulepingu tühisusele väär. Kohus eksis tõendi hindamisel. Seisuga 27.10.2008 oli võlgniku ainuomanikuks OÜ Enliven (alates 13.10.2008 kuni 12.08.2010). Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06, et

§ 177

lg-t 1, mille järgi ei või osanik hääletada mh tema ja osaühingu vahel tehingu tegemise otsustamisel ja tehingus osaühingu esindaja määramisel, ei kohaldata

§ 177

lg 2 järgi tehingute tegemisele, kui osaühingul on ainult üks osanik, sel juhul peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud sama sätte teise lause järgi olema kirjalikud. Kuna laenulepingu sõlmimise ajal oli võlgniku juhatuse ainukeseks liikmeks hageja ja võlgnikul oli üks osanik, OÜ Enliven, kelle ainuomanikuks ja juhatuse ainukeseks liikmeks oli hageja, puudus igasugune vajadus tulenevalt

§ 181

lg-st 3 ja § 168 lg 1 p-st 10 osanike otsuse vastuvõtmiseks esindaja määramise kohta. Kohus jättis põhjendamata osanike mittenõustumise tehinguga, mis on aluseks tehingu tühisusele. Isegi olukorras, kus osanikeks oleksid hageja ja OÜ Enliven, puudub alus lugeda laenulepingut tühiseks, kuivõrd otsusest puuduvad kohtu põhjendused, millega kohus tuvastas väidetavate osanike tehinguga mittenõustumise, mis on menetlusõiguse normide rikkumine TsMS § 442 lg 8 järgi; 4) jõudis kohus üllatavale järeldusele, et hageja ei ole tõendanud lepingu alusel raha ülekandmist. Jääb arusaamatuks, kuidas ülekanded alates 04.01.2007 välistavad laenulepingu hageja ja võlgniku vahel. Pangakonto väljavõtted tõendavad rahaülekannete toimumist 4 võlgnikule selgitusega „laen“ või „ülekanne“. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ja võlgniku vahel eksisteeris mõni muu lepinguline suhe. Kostjad ei ole esitanud ühtegi õiguslikku alust, miks võlgnik ei peaks hageja poolt ülekantud rahasummasid tagastama. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kohus, tuvastades laenulepingu tühisuse ja viidates TsÜS § 84 lg-le 1, ei ole nimetanud õigusnormi, mille alusel oleks võlgnikul õigus saadud raha endale jätta. 5. OÜ Skarholm (pankrotis) pankrotihaldur A. Tammer ja V. Stopkin vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei oma tulenevalt PankrS § 106 lg-st 1 kohtus nõude tunnustamiseks esitatud hagi lahendamisel tähtsust, millises ulatuses esitasid kostjad hageja nõudele vastuväiteid nõuete kaitsmise koosolekul; 2) oli väidetava laenulepingu sõlmimise ajal võlgniku ainuosanik OÜ Enliven, mille ainuosanik ja juhatuse liige oli hageja. Hageja sõlmis laenulepingu võlgniku nimel iseendaga.

§ 181

lg-test 3, 4 ja § 168 lg 1 p-st 10 tuleneb, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanikud on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sh nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või tehingu vähemalt tagantjärele heaks kiitnud. Võlgnikul ei ole nõukogu kunagi olnud, seega pidi tehingu juhatuse liikmega otsustama osanik. Asjas ei ole osaniku otsust esitatud. Järelikult ei olnud hagejal kui juhatuse liikmel selliste tehingute puhul osaühingu esindamise õigust vastavalt

§ 181

lg-tele 3 ja 4 ja

§ 168lg 1 p-le 10 ning laenuleping on tühine. Vastavalt Ts

ÜS § 84 lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi; 3) kui kohus leiab, et laenuleping ei ole tühine

§ 168

lg 1 p 10 ja § 181 lg 3, 4 alusel, siis hageja poolt väidetav laenu andmine ei ole tõendatud. Tulenevalt

§ 177lg-st 2 peavad sellised tehingud olema kirjalikult dokumenteeritud.

Hageja on aastatel 2006–2010 võlgniku arvelduskontol nr 10220037260010 AS-s SEB Pank teinud tehinguid võlgniku nimel enda ja endale kuuluva äriühingu OÜ Enliven nimel. Hageja on kandnud kümneid kordi võlgniku kontolt raha enda ning OÜ Enliven kontodele, peamiselt selgitusega „ülekanne“. Hageja on käsutanud võlgniku rahalisi vahendeid suvaliselt pikema aja jooksul, sh hageja märgitud ajavahemikus, ning hagiavalduse lisas märgitud maksetel ei ole laenulepinguga mingit seost. Iga makse võlgniku pangakontolt on käsitletav eraldi tehinguna, mis oleks pidanud olema dokumenteeritud laenu andmisena ja seostatud 27.10.2008 laenulepinguga. Selliseid tõendeid ei ole esitatud. Hagi tõendamiseks oleks hageja pidanud väidetavad laenulepingujärgsed maksed dokumenteerima nii hoolikalt, et selles poleks kahtlusi. Pangakonto väljavõtted aastatest 2006–2010 tõendavad, et hageja käsutas juba enne laenulepingu sõlmimist pika aja jooksul võlgniku rahalisi vahendeid suvaliselt, viitamata konkreetsetele tehingutele ja seostamata makseid võlgniku majandustegevusega, raamatupidamisega või lepingutega. Hageja ei ole esitanud haldurile raamatupidamisdokumente, mistõttu ei ole võimalik jälgida ka raamatupidamislikult kannete iseloomu ja nende aluseks olevaid algdokumente; 4) ei ole hageja varasemas menetluses tuginenud TsÜS § 84 lg-le 1 ega alusetule rikastumisele, saamaks tagasi võlgnikule üle kantud rahasummasid. Kaebuse nimetatud väited tuleb jätta tähelepanuta, kuna hageja ei ole neid varem esitanud ega põhjendanud, miks neid asjaolusid ei saanud varem esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5 6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2013 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab E. Nigola hagi Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotihaldur A. Tammeri ja V. Stopkini vastu nõude tunnustamiseks Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning tunnustab E. Nigola nõuet Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 42 335,20 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. E. Nigola apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 7. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 168lg 1 p-s 10 ja § 181 lg-s 3 sätestatut.

Tulenevalt

§ 168

lg 1 p-s 10 sätestatule kuulub osanike pädevusse juhul, kui ühingul ei ole nõukogu, juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine.

§ 181

lg 3 kohaselt osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid E. Nigola ja Skarholm OÜ (pankrotis) 27.10.2008 laenulepingu, millest nähtuvalt andis E. Nigola Skarholm OÜ-le (pankrotis) laenu kuni 350 000 krooni. Asja materjalidest nähtub ka see, et laenulepingu sõlmimise ajal oli Skarholm OÜ (pankrotis) ainus juhatuse liige E. Nigola ning Skarholm OÜ (pankrotis) ainuosanikuks oli OÜ Enliven, kelle ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli samuti E. Nigola. Maakohus leidis, et kuna kohtule ei ole esitatud Skarholm OÜ (pankrotis) osanike otsust esindaja määramise kohta laenulepingu sõlmimiseks ning selline otsus on vajalik vastavalt

§ 168

lg 1 p-s 10 sätestatule, siis on vaidlusalune laenuleping

§ 181lg 3 alusel tühine.

Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd Skarholm OÜ (pankrotis) ainuosanikuks oli OÜ Enliven, kelle ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks oli E. Nigola, siis Skarholm OÜ (pankrotis) nimel kirjaliku laenulepingu sõlmimisel E. Nigola poolt väljendus ühtlasi ka Skarholm OÜ (pankrotis) osaniku tahe ja nõusolek laenulepingut sellistel tingimustel sõlmida. Ringkonnakohus leiab, et kirjalik laenuleping on sellisel juhul käsitletav Skarholm OÜ (pankrotis) osaniku otsusena ning eraldi osanike otsust ei olnud vaja vormistada. Kuna laenulepingu sõlmimisega oli nõustunud Skarholm OÜ (pankrotis) osanik, siis ei ole ka laenuleping tühine

§ 181lg 3 järgi.

Riigikohus on 14.09.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-06 asunud seisukohale, et kui nt osaühing soovib sõlmida lepingu oma ainuosanikuga, kes on nt ühtlasi juhatuse liige, on tal selleks õigus ja osanik ei pea seda eraldi otsusena vormistama. Sarnased põhimõtted kehtivad ka juhul, kui tehing tehakse osaühingu ja kolmanda isiku vahel, keda esindab ainuosanik. Ringkonnakohtu arvates saab eelmärgitud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohta kohaldada ka juhtumile, kui osaühing on teinud tehingu enda juhatuse liikmega, kes on ühtlasi osaühingu osanik talle kuuluva teise osaühingu kaudu.

1. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu alusel raha ülekandmist osaühingule, on põhjendamatu ning ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Laenulepingu p 1 järgi laenuandja laenab käesoleva lepingu alusel laenusaajale arvelduslaenu kuni 350 000 krooni ning laenulepingu p 2 järgi laenuandja annab laenusumma laenusaajale üle pangaülekande teel, kandes laenusumma üle laenusaaja arveldusarvele nr 551059694 kahe tööpäeva jooksul alates laenu soovi teatamisest. Marfin Bank konto väljavõtted (I kd, t.l 98-104) tõendavad, et hageja on kandnud laenusaaja arveldusarvele nr 551059694 hagiavalduse lisas märgitud summad kokku 21 309,61 eurot ning vaidlust ei ole selles, et laenusaaja ei ole saadud laenu tagastanud. Ainuüksi asjaolust, et osadel ülekannetel on selgituseks märgitud „ülekanne“, mitte „laen“, ei saa järeldada, et hageja poleks teinud ülekanded mitte laenulepingu, vaid muul alusel. Seetõttu on 6 paljasõnaline kostjate seisukoht, et hagiavalduse lisas märgitud summadel ei ole mingit seost vaidlusaluse laenulepinguga. Kostjate tuginemine Skarholm OÜ (pankrotis) AS SEB Pank kontoväljavõtetele 2006-2010, milledest nähtuvalt on hageja teinud Skarholm OÜ (pankrotis) kontolt endale väljamakseid ja Skarholm OÜ (pankrotis) kontole sissemakseid, ei ole puutumust hageja poolt laenulepingu alusel raha ülekannetega Skarholm OÜ (pankrotis) Marfin Bank arveldusarvele ega tõenda laenulepingu alusel raha mitteülekandmist Skarholm OÜ (pankrotis) Marfin Bank arveldusarvele. Eeltoodud põhjendustel tuleb tunnustada E. Nigola nõuet Skarholm OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 43 335,20 eurot PankrS § 153 lg 1 p-s 2 rahuldamisjärgu nõudena.
2. Õige on apellandi väide, et isegi juhul, kui vaidlusalune laenuleping oleks tühine, kuulunuks laenulepingu alusel ülekantud summad TsÜS § 84 lg 1 järgi tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel.
3. Põhjendatud ei ole apellandi see väide, et maakohus oleks pidanud käsitlema ka seda, millises mahus kostjad hageja nõudele pankrotimenetluses vastuväite esitasid. Oluline on asjaolu, et hageja nõue jäi tervikuna võlausaldajate üldkoosolekul tunnustamata.
4. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 ja ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja