1-13-6823/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6823 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 26.06.2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aknameister OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi (Namm) kaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätta Aknameister OÜ esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi kaebus Riigiprokuratuuri 26.06.2013 määrusele rahuldamata. KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
2. Kriminaalasjas nr 13240101612 alustati 17.04.2013 Ida Prefektuuri poolt menetlust KarS § 199 lg 2 p 7, 8 tunnustel selles, et 05.11.2010 tundmatu isiku poolt valevõtme sobitamise teel, OÜ Aknameister hoonest aadressil XXX , varastati küttesüsteemi, aknaid, uksi, telfer jm asju, millega tekitati kahju umbes 400 000 krooni.
3. Kriminaalmenetlus lõpetati 17.04.2013 põhistamata määrusega, kuna ei olnud kindlaks tehtud isikuid, kes varguse toime panid. 20.05.2013 koostati vastava kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ka põhistatud määrus.
4. Aknameister OÜ esindaja esitas 30.05.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kaebuse Riigiprokuratuuri.
5. Riigiprokuratuur jättis 26.06.2013 määrusega Aknameister OÜ esindaja kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu
6. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on kriminaalasjas läbi viidud kõik vajalikud menetlustoimingud ning ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et just D.Š. , V.K. , A.M. ja J.J. varastasid novembris 2010 OÜ Aknameister hoonest Jõhvi linnas XXX küttesüsteemi, aknaid, uksi jm esemeid. Nimetatud isikute süü telferi varguses on tõendatud ning nad on antud ka kohtu alla. Puuduvad piisavad tõendid kahtlustatavate osaluse kohta ka teiste esemete varguses, mistõttu neile süüdistust esitada ei ole võimalik. Kuna ei ole välistatud, et teiste esemete varguse võisid toime panna teised, kindlaks tegemata isikud, siis on kriminaalasi motiveeritult ja seaduslikult lõpetatud KrMS § 200-1 alusel. Juhul, kui hangitakse informatsiooni ja isikud tehakse kindlaks, uuendatakse kriminaalmenetlus KrMS § 193 sätestatud korras. 5.
7. Riigiprokurör märgib, et isikule süüdistuse esitamise korral peab prokuröril olema kindel siseveendumus isikute süüs, seda peavad kinnitama objektiivsed tõendid, mis ka kohtus kinnitust leiavad ning peab olema täidetud deliktistruktuur. Neid kahjuks antud kriminaalasjas ei esine ning uurimise teel lisatõendeid koguda ei ole võimalik. Riigiprokuröri hinnangul ei ole kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-5-09 asjakohane, kuna nimetatud kriminaalasjas on A.P. süüdi mõistetud KarS § 120 järgi, milline on isikuvastane kuritegu ning antud asjas on kannatanu kuriteo vahetu tunnistaja. Antud juhul on aga tegemist salajase vargusega ning puuduvad tunnistajate ja kannatanu sellised ütlused, kes oleks vargust vahetult pealt näinud. Kannatanu tõdeb vaid, et oktoobris-novembris 2010 on töökojast asjad ära viidud, ise ta vargust pealt ei näinud ega oska anda ka selliseid ütlusi, mis tõsikindlalt tõendaksid et just D.Š. , V.K. , A.M. ja J.J. varastasid ka teisi esemeid peale telferi. Ka kaebuses ei viidata asjaoludele, mille alusel oleks mainitud isikutele võimalik süüdistust esitada, samuti ei viidata sellistele otsestele ega kaudsetele tõenditele, mille alusel kogumis oleks võimalik süüdistust esitada. Kaebuses tõdetakse, et nimetatud isikud võisid teised asjad varastada, toomata välja ühtegi konkreetset asjaolu. Samuti puudub vajadus üle kuulata A.L. , T.L. ja uuesti J.S. , kuna nemad ei ole kuriteo vahetud tunnistajad ning kaebuses ei viidata, millist informatsiooni nad valdavad. Igaks juhuks ning oletuste peale ei ole mõistlik ega otstarbekas isikuid üle kuulata, pealegi tuuakse L nimed välja ca 2,5 aastat peale kuriteo sündmust, mis seab juba eelnevalt kahtluse alla ütluste usaldusväärsuse. J. S. on 16.06.2011 tunnistajana üle kuulatud (tl 37-38) ning varguse asjaolusid ta ei tea ning lisab, et töökoja võtmed olid mõlemal aknabrigaadil. Eeltoodust tulenevalt leidis riigiprokurör, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu tühistamisele ei kuulu, ning kriminaalmenetlust ei uuendata. Kaebuses esitatud taotluste sisu
8. Aknameister OÜ esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse jätkamiseks. 6.
9. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna kahtlustatavad on tunnistanud oma süüd telferi varguses ning samast kohast ja samal perioodil on varastatud ka teisi esemeid, on üheselt tuvastatav, et ka teiste esemete varguse on toime pannud samad kahtlustatavad. Kannatanu hinnangul kahtlustatavad demonteerisid ja viisid ära kõik talle kuuluvad asja, kuna neil olid lao, kust vargus toime pandi, võtmed ja signalisatsiooni koodid ning võimalus lattu raskusteta siseneda ja väljuda. Teistel isikutel lao võtit ja signalisatsiooni koode ei olnud. Sissemurdmist lattu ei toimunud ning asjad on varastatud kasutades lao ukse võtit. Alarmsüsteemi logist nähtub, et ladu oli signalisatsiooni alt maha võetud ja seejärel oli signalisatsioon uuesti peale pandud, mis annab veelgi põhjendatud alust arvamusele, et asjade varguse panid toime kahtlustatavad. Teada on nende isikute nimed, kellele olid teada signalisatsioonikoodid, millest tulenevalt muutub kahtlustatavate ring üsna väikeseks, millest omakorda on võimalik teha üheseid järeldusi väga piiratud ringi inimeste kohta, kellel oli ligipääs kannatanult varastatud esemetele. Käesoleval juhul ei ole prokuratuur püüdnud välja selgitada seda isikute ringi, kellel oli kõnealusele ruumile ligipääs ajal, mil kannatanule kuuluv vara ära viidi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kannatanu esindaja hinnangul nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et ei ole tuvastatud süüdlase isik ning kahtlustatavad on võtnud vaid ühe varastatud esemetest. Tegemist on kaudsete tõenditega, mis kogumis kahtlustatavate ütlustega annavad sellise tõendikogumi, mille pinnalt on kogumis võimalik teha tõsikindla järelduse selle kohta, et just kahtlustatavad olid nendeks isikuteks, kes varastasid kannatanule kuuluvad esemed. Asjaolud üksikuna viitavad sellele, et isikud võisid toime panna etteheidetava kuriteo, kuid kogumis -2- võimaldavad teha tõsikindla järelduse, et just need isikud panidki toime neile etteheidetava kuriteo. 6.
10. Kaebuse kohaselt on arusaamatu Riigiprokuratuuri seisukoht, et L ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla juba eos see, et nende nimed tuuakse välja alles 2,5 aastat pärast kuriteosündmust. Selline asjaolu ei saa ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada, kuivõrd kannatanu esindajal puudus teave selle kohta, et tema poolt taotletud isikuid ei ole üle kuulatud. Samuti ei saa üksnes pikk ajavahemik olla asjaoluks, mis juba eos seab kellegi ütlused kahtluse alla. Isikute ütlused saavad olla ebausaldusväärsed siis, kui need on vastuolulised, ei ole järjekindlad või vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sellistele asjaoludele ei ole Riigiprokuratuuri määruses osundatud. Kannatanu hinnangul on kriminaalasjas süüdistuse esitamiseks ka praegu piisavalt otseseid ja kaudseid tõendeid ning on võimalik koguda täiendavaid tõendeid, kuulates üle tunnistajaid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et Aknameister OÜ esindaja kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse jätkamiseks ja täiendavate menetlustoimingute läbiviimiseks.
12. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasjade nr 13240101612 ja nr 10240106075 toimikutega, nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalasjas on läbi viidud kõik vajalikud menetlustoimingud ning ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et just D.Š. , V.K. , A.M. ja J.J. varastasid novembris 2010 OÜ Aknameister hoonest Jõhvi linnas XXX küttesüsteemi, aknaid, uksi jm esemeid. 8.
13. Kuna kahtlustatavad on tunnistanud vaid telferi varguse toimepanemist ning eitanud muude esemete äravõtmist, nende ütlused on omavahel kooskõlas ning ka kannatanu ja teiste ülekuulatud isikute ütlustest ei nähtu teavet, mis võimaldaks järeldada, et kahtlustatavad varastasid lisaks telferile muid esemeid, nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kuriteo toimepannud isikute tuvastamatuse tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et D.Š. , V.K. i, A.M. ja J. J ligipääs kannatanu varale ning nende poolt telferi varguse toimepanemine võimaldavad teha tõsikindla järelduse, et nimetatud kahtlustatavad panid toime ka küttesüsteemi, akende, uste jm esemete varguse. Kahtlustatavate ütluste kohaselt ei olnud OÜ Aknameister laohoone, kust asjad varastati, paari kuu jooksul valve all ning sinna oli ligipääs ka teistel isikutel. Lisaks olid erinevalt kaebuses esitatud väidetest nii kahtlustatavate kui ka tunnistaja J. S. i ütluste kohaselt võtmed lisaks kahtlustatavatele teistel OÜ Aknameister töötajatel. Arvestades lisaks asjaolu, et varguste täpne toimepanemise aeg ei ole teada ning need võisid aset leida paarikuuse perioodi jooksul, ei ole põhjendatud kaebuses esitatud väide, et ainult kahtlustatavatel oli võimalus kannatanult esemete varastamiseks. Kuna seni kogutud tõendusteabe kohaselt ei olnud kuriteol vahetuid tunnistajaid ning kannatanu poolt kaebustes esitatud taotlustele üle kuulata täiendavaid tunnistajaid ei ole lisatud viiteid selle kohta, millist uut ja kriminaalasja lahendamise seisukohast olulist informatsiooni ülekuulamata tunnistajad valdavad, nõustub ringkonnakohus riigiprokuröri seisukohaga, et kannatanu kaebuse alusel kriminaalasja edasine uurimine ja täiendavate menetlustoimingute tegemine oleks perspektiivitu.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik -3-