3-11-2697/74

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2697 Otsuse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Roby Koik Menetlusosalised Kaebaja – Aarne Liiv, esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Vastustaja – Tartu Ülikool, esindaja Mirjam Karjaherm Aarne Liivi kaebus Tartu Ülikooli kohustamiseks kutsuda kokku komisjon A. Liivi poolt
2. augustil 2011 sooritatud uroloogia residentuuri lõpueksami hinde õigsuse kontrollimiseks
3. mai 2013 Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
6. augustini
7. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
8. Üldkirurgi kvalifikatsiooni omav Aarne Liiv sooritas 25.08.2011 eksternina Tartu Ülikooli (edaspidi TÜ) arstiteaduskonna residentuuri lõpueksami uroloogia erialal. Eksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Eksamiprotokolli kohaselt sai A. Liiv eksami kirjaliku osa eest 22 punkti 30 punktist, kuid eksam jäi sooritamata, kuna eksami suulise osa järgselt otsustas komisjon, et A. Liivi teadmised ei vasta uroloogi tasemele. TÜ arstiteaduskonna residentuuri spetsialisti 01.09.2011 kirjaga nr 7-2/AR-17161 informeeriti kaebajat puudulikust eksamitulemusest (hinne F – „puudulik“). Kiri edastati A. Liivile lihtsaadetisena.
9. A. Liiv esitas 28.09.2011 TÜ arstiteaduskonna dekaanile apellatsiooni, milles taotles uues koosseisus komisjoni kokkukutsumist tema poolt 25.08.2011 sooritatud lõpueksami läbiviimise õiguspärasuse ja eksamihinde õigsuse kontrollimiseks. TÜ arstiteaduskonna dekaani 13.10.2011 vastuses nr 18930-AR keelduti apellatsiooni läbivaatamiseks uues 1 koosseisus komisjoni kokkukutsumisest, kuna apellatsioon ei olnud esitatud tähtaegselt. Kaebaja esindaja sai eelnimetatud vastuse kätte 19.10.
11. 18.11.2011 esitas A. Liiv Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada TÜ-d kutsuma kokku komisjoni kaebaja poolt sooritatud residentuuri lõpueksami läbiviimise õiguspärasuse ja eksamihinde õigsuse kontrollimiseks. 11.01.2012 esitas kaebaja alternatiivnõude tühistada A. Liivi poolt 25.08.2011 sooritatud uroloogia residentuuri lõpueksami tulemus ja kohustada vastustajat viima koheselt A. Liivi suhtes läbi uus residentuuri lõpueksam. Kaebaja palus alternatiivnõuete esitamise tähtaeg ennistada.
12. Tartu Halduskohtu 25.04.2012 määrusega jäeti rahuldamata A. Liivi taotlus alternatiivnõuete esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetati nende nõuete osas menetlus.
13. Tartu Halduskohtu 25.04.2012 määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2013 määrusega, kuna A. Liivi määruskaebus jäeti rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Kaebuse põhjendused ja taotlused
14. Kaebaja esitas apellatsiooni tähtaegselt. Vastustaja väide, et lõpueksami tulemus avalikustati koheselt igale eksami sooritanule tema lõpueksami suulise osa lõppedes, on paljasõnaline ega vasta tõele. Kaebaja sai oma eksamitulemuse teada alles vastustajalt vastava kirjaliku teate saamisel 27.09.2011 (tlk 23). Eksami suulise osa käigus ilmutas eksamikomisjon küll seisukohta, et kaebajale ei anta positiivset hinnet, kuid seda ei saa lugeda eksamihinde avalikustamiseks Tartu Ülikooli nõukogu 17.12.2010 määruse nr 20 „Residentuuri eeskiri“ p 64 tähenduses. Konkreetselt kaebajale tema eksamitulemust 25.08.2011 eksamil ei teatatud. Eeldusel, et eksamitulemus oli kaebajale juba varem avalikustatud, puudus 01.09.2011 kirja saatmisel mõte. Vastustajal tulnuks vastavalt TÜ õppekorralduseeskirja p-le 193 kokku kutsuda komisjon uues koosseisus.
15. Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajas toimunud kohtuistungil 29.05.2013 lisas kaebaja, et midagi teatati, kuid see polnud eksamihinde teatavaks tegemine residentuuri eeskirja mõttes. Kaebajal oli õigus eeldada konkreetsemat teatavakstegemist, milles näidatakse tulemus nii kirjaliku kui suulise osa eest. Vastustaja vastuväited
16. Pärast eksami kirjalikku osa, mille sooritasid kõik eksami tegijad üheaegselt, kontrollis eksamikomisjon kirjalikud testid ja järgnes suuline osa, kus eksamikomisjon vestles kõigi eksami sooritajatega ühekaupa. Suulise osa lõpus teatati eksami edukalt sooritanud isikutele eksami tulemus. Kuna negatiivne eksamitulemus peab olema kaalutud, arutas eksamikomisjon pärast suulise osa lõppemist eksami tulemust ilma kaebaja juuresolekuta ja tulemuse teatamiseks kutsuti kaebaja uuesti eksamiruumi. Eksamikomisjoni esimees teatas kaebajale eksami negatiivse tulemuse eksami lõpus. Seega sai kaebuse esitaja eksami tulemuse teada 25.08.
18. Tulemuse teatavakstegemine suulise eksami lõpus on tavapärane ja levinud praktika nii residentuuri kui ka tasemeõppe eksamite puhul. Tulemuste kirjalik teatamine on kasutusel vaid mahukate kirjalike tööde korral. Tasemeõppes toimub tulemuste avaldamine üldjuhul ainult õppeinfosüsteemi vahendusel. 2
19. Kuna kaebaja tegi eksamit eksternina, suhtles kaebaja enne eksamit telefoni teel eksamikomisjoni esimehega, kes selgitas eksternina eksami tegemise korraldust. Seega ei ole õige kaebaja väide eksami korralduse mittetutvustamise kohta.
20. 01.09.2011 saatis residentuuri spetsialist kaebuse esitajale informatiivse kirja, milles märkis eksami tulemuse ja oma kontaktanded täiendava informatsiooni saamiseks. Kirja eesmärgiks oli anda kaebajale arstiteaduskonna töötaja andmed, kellega saaks kokku leppida võimaliku korduseksami toimumise. Tegemist ei olnud eksamitulemuse avalikustamisega residentuuri eeskirja tähenduses. Tulemuse teatamine lihtkirjaga ei ole mõeldav, sest sel juhul puudub võimalus saada kinnitus kirja kättesaamise ja kättesaamise aja kohta. Kohtu põhjendused ja otsus
21. Poolte vahel on käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas kaebaja esitas apellatsiooni Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaanile
22. augustil 2011 sooritatud uroloogia residentuuri lõpueksami hinde õigsuse kontrollimiseks tähtaegselt. Nimetatud asjaolust sõltub ka kaebaja nõude - kohustada Tartu Ülikooli kaebaja esitatud apellatsiooni menetlema – rahuldamine.
23. Halduskolleegium on asunud seisukohale, et kõrgharidustaseme õppe raames hindamisotsustusi tuleb pidada eelhaldusaktideks (RKHKo nr 3-3-1-68-12, p 20). Eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg-st 2 tulenevalt haldusakti sätteid. HMS § 61 lg 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega ei saa kaebetähtaeg hakata kulgema enne haldusakti teatavaks tegemist selle adressaadile ning ka apellatsiooni tähtaegsuse hindamiseks tuleb tuvastada, millal eksamitulemus kaebajale teatavaks tehti.
24. TÜ arstiteaduskonna residentuuris eksamitulemuse teatavakstegemise ja vaidlustamise korda reguleerivad järgmised õigusaktid. TÜ nõukogu 17.12.2010 määrusega nr 20 vastu võetud „Residentuuri eeskirja“ (edaspidi residentuuri eeskiri) punkt 64 kohaselt avalikustatakse lõpueksami tulemused kahe tööpäeva jooksul eksami toimumisest arvates. Residentuuri eeskirja punkt 8 kohaselt on residentuuri korraldusega seonduvaid otsuseid, sealhulgas lõpueksami hinnet, arstresidendil õigus vaidlustada ülikooli õppekorralduseeskirjas kehtestatud korras, kui eeskirjas ei ole reguleeritud teisiti. Residentuuri eeskirja IX. osa Residentuuri lõpueksam ei reguleeri residentuuri lõpueksami hinde vaidlustamist. TÜ nõukogu 26.05.2006 määrusega nr 6 vastu võetud „Õppekorralduseeskirja“ punkti 193 esimese lause kohaselt, kui üliõpilane ei nõustu lõpueksamil või lõputöö kaitsmisel saadud hindega, on tal õigus esitada dekaanile kirjalik apellatsioon kahe tööpäeva jooksul pärast lõpueksami või lõputöö tulemuste teatavaks tegemist. Seda, kuidas ja mis vormis peab lõpueksami tulemuse üliõpilasele või residendile teatavaks tegema, ei reguleeri residentuuri eeskiri ega õppekorralduseeskiri.
25. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud põhimõtet, mille kohaselt tuleb nii hindamisotsustuste kui nendega seonduvate menetluslikku laadi toimingute suhtes lähtuda väljakujunenud akadeemilistest tavadest ja ülikooli poolt kehtestatud objektiivsest õigusest (vt nt RKHKo kohtuasjas nr 3-3-1-68-12 ja RKHKm kohtuasjas nr 3-3-1-97-08). Halduskolleegium on leidnud, et eksamitulemuste kui hindamisotsustuste puhul tuleb arvestada nende eripära võrreldes haldusotsustustega tavapärases mõttes ja vormis 3 (RKHKo 3-3-1-68-12, p 22). Halduskohus möönab, et see võib isiku asetada tavapäraste haldusotsustuste vaidlustamisega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestades hindamisotsustustele esitatavate menetlus- ja vorminõuete eripära. Haldusmenetluse ülepõhimõtetega oleks aga vastuolus eksamihinde teatavakstegemine viisil, mis ei võimaldaks isikul üldse hinnata hindaja tegevust oma õigusi rikkuvaks ning mis jätaks seeläbi isiku ilma eksamitulemuse tähtaegse vaidlustamise võimalusest. Näiteks riigieksami tulemuse vaidlustamisega seonduvalt märkis kolleegium, et tegemist on otsusega, mis tehakse isikule teatavaks mitme erineva dokumendiga: riigieksami tulemus tehakse isikule teatavaks riigieksamitunnistusega, millele ei märgita hinde kujunemist selgitavaid põhjendusi, osa eksamihinde kujunemise põhjendustest esitatakse aga märgetena eksamitööl. Kolleegium asus seisukohale, et alles eksamitööga tutvumine võimaldab isikul otsustada, kas eksamihinde määramisel on tema õigusi rikutud või mitte, ning isikul, kes soovib eksamitulemust kohtus vaidlustada, tuleb mõistliku aja jooksul välja nõuda eksamitöö, millest selguvad ettenähtud ulatuses eksamitulemuse kujunemise põhjendused (RKHKm 3-3-1-97-08, p 11). Kohtupraktikast tulenevalt tuleb seega määravaks pidada hetke, mil kaebajal tekkis reaalne võimalus hinnata vastustaja tegevust oma õigusi rikkuvaks. Sealjuures on halduskolleegium viidatud lahendis pidanud oluliseks ka isiku enda hoolsuskohustust oma subjektiivsete õiguste kaitsel, mis tähendab muu hulgas ilma põhjendusteta eksamitulemusest teadasaamisel haldusorganilt mõistliku aja jooksul põhjenduste väljanõudmist.
26. Halduskohus, tuginedes eeltoodule ning hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebaja apellatsiooni lõpueksami hindele ei saa lugeda tähtaegseks.
27. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks esitanud sisuliselt kolm tõendit: arstiteaduskonna residentuuri spetsialisti 01.09.2011 kiri (tlk 6), apellatsioon uroloogia residentuuri lõpueksami hindele (tlk 7-9) ja kaebaja Aarne Liivi vande all antud seletus (tlk 129-130). Vastustaja tõendab kaebusele esitatud vastuväiteid eksami kirjalikus osa tulemustega (tlk 33-34), residentuuri lõpueksamiprotokolliga (tlk 35) ning tunnistajate Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogia ja neerusiirdamise osakonna juhataja Tanel Muuli ja Tartu Ülikooli arst-õppejõud Peeter Teeääre ütlustega (tlk 126-129). Kaebaja poolt kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (tlk 129-130) ütles eksamil talle doktor Kukk: „Soome me Teid küll ei saa uroloogiks lasta“. Kaebaja sõnul mõistis ta tõenäoliselt, et eksam loeti mittesooritatuks. Pisut hiljem asus kaebaja seisukohale, et ei saanud sellest siiski aru (tlk 129). Kaebaja seletusest selgub, et tal tekkis kavatsus eksamil toimunut vaidlustada vahetult eksamiruumist väljudes (tlk 129). Oma tulemust ei täpsustanud ta ka ise, kuna oli šokis ja masenduses. Kaebaja oli enda sõnul küsinud: „Mis siis nüüd saab?“, mille peale T. Muul oli rääkinud järeleksami tegemise võimalusest, täpsustamata, millal ja kus seda teha saab (tlk 130). Tunnistajana ütlusi andes kinnitas Tanel Muul, kes oli 25.08.2011 toimunud eksami komisjoni esimees, et eksamitulemused tehti kõigile samal päeval teatavaks. Eksamiprotokolli kaebajale ei tutvustatud. Kaebaja pidi eksami tulemusest aru saama, kuna hakkas komisjoni süüdistama ja küsis, kas ta peab nüüd Uroloogide Seltsist välja astuma. Koos eksamitulemusega teavitati kaebajat korduseksami tegemise võimalusest. (tlk 126127). Peeter Teeäär, kes oli samuti eksamikomisjoni liige, kinnitas oma ütlustes kaebajale eksamitulemuse teatamist ja korduseksami tegemise võimaluse selgitamist eksamipäeval 4 (tlk 128-129). P. Teeääre sõnul pidi kaebaja aru saama, et eksam jäi sooritamata, kuna ta vihastas selle peale ja küsis, kas ta peab nüüd Uroloogide Seltsist välja astuma (tlk 128).
28. Kohus järeldab eeltoodu põhjal, et kaebaja pidi leidma juba eksami toimumise käigus, et vastustaja tegevus rikub tema õigusi, kuna kaebaja seletuse kohaselt kavatses ta eksamitulemuse vaidlustada juba eksamiruumist väljudes. Hoolimata kaebaja vastuolulisest seletusest eksamitulemusest arusaamise osas, peab kohus ebausutavaks, et kaebaja eksami mitteläbimist eksami toimumise päeval ei mõistnud. Kohus leiab, et kaebaja vande all antud seletuse ja tunnistajate ütlustega on piisavalt tõendatud, et kaebaja mõistis enda poolt eksami mittesooritamist juba eksamipäeval. Kaebaja on ka möönnud, et midagi talle teatati, kuid see polnud teatavakstegemise residentuuri eeskirja mõttes. Kohtule jääb arusaamatuks, mida peab kaebaja seejuures silmas. Nagu eelnevalt viidatud, ei reguleeri eksamihinde teatavakstegemise vormi ei residentuuri eeskiri ega õppekorralduseeskiri.
29. Kaebajal oli samal päeval ka võimalus nõuda vastustajalt hindamisotsustuse põhjendusi, mida kaebaja ei teinud. Mõistlikuks ei saa pidada kaebaja sellekohast tegevusetust järgneva kuu aja vältel, võttes arvesse asjaolu, et tal tekkis kavatsus eksamikorraldust vaidlustada vahetult pärast eksami toimumist. Seejuures eeldab kohus, et kaebaja, soovides sooritada eksternina residentuuri eksamit, oli eelnevalt tutvunud asjakohase regulatsiooniga eksami korralduse ning eksamihinde vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.
30. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks faktilise ja õigusliku aluse puudumise tõttu. Kaebaja ei esitanud vastustajale apellatsiooni tähtaegselt ning seetõttu tagastas vastustaja kaebajale apellatsiooni õiguspäraselt.
31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab menetluskulud kandma kaebaja. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad mõlema poole kantud menetluskulud seoses kaebuse rahuldamata jätmisega nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 5