2-13-7519 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-7519 Tsiviilasi JMJ ja RJ hagi JJvastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 2 880 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I JMJ(isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja II RJ(isikukood XXX; elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja MK (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); Kostja JJ(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Muuta Harju Maakohtu 19.04.2011.a määrusega JJ välja mõistetud igakuise elatise suurust pojale JMJ ning välja mõista JJ pojale JMJ(sündinud XXX.
- a)ülalpidamiseks igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 01.03.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 3. Muuta Harju Maakohtu 19.04.2011.a määrusega JJ välja mõistetud igakuise elatise suurust pojale RJ ning välja mõista JJ pojale RJ (sündinud XXX.
- a)ülalpidamiseks igakuine elatis summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates 01.03.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. 4. Elatis tuleb kanda MK arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Sampo Pangas selgitusega „LASTERAHA“. 5. MKon õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1
(5)2-13-7519 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12.06.2013.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused Hagejate seaduslikul esindajal MK ja kostjal on kaks ühist last: pojad JMja R . Poisid elavad koos emaga. 19.04.2011.a Harju Maakohtu määrusega asjas nr 2-10-65367 kinnitati hagejate ja kostja kompromiss, mille kohaselt kostja maksab elatist 120 eurot kuus lapse kohta. Hagejad on arvamusel, et laste kasvades kulud ja vajadused suurenevad. Hagejate seaduslik esindaja ema on töötu alates 09.2012.a. Hagejad paluvad suurendada elatist ning mõista kostjalt laste ülalpidamiseks välja elatise miinimumsummas, s.o 160 eurot kuus lapse kohta alates 01.03.2013.a. Hagejad oma 08.04.2013.a esitatud seisukohas kostja vastusele leiavad, kuna kostja ei ela lastega koos on suurem osa lastele tehtavatest kulutustest hagejate esindaja kanda. Laste veedetud aeg kostja pool on kaootiline ning reeglipäratu. Samas pole hagejate esindaja teinud kostjale piiranguid laste kasvatamises osalemisel ning kohtumisteks. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest maksab kostja hagejatele perioodiliselt igakuise elatisena kokku 239,98 eurot, s.o. 119,99 eurot hageja kohta. Hagejate esindaja ei pea seda summat laste vajaduste arvestamisel piisavaks. Hagejate esindaja kasutab saadud elatist laste kulutustele ning hagejate esindaja enda huvid puuduvad. Hagejate seaduslikul esindajal puudub soov jätta ülalpidamiskohustust ainult kostja kanda. Ilmselgelt on kulutused lastele suuremad kui 320 eurot. Kostja pangakonto väljavõtetest ja palgatõendist selgub, et Vabariigi Valitsuse määratud miinimumelatis on talle jõukohane. Eeltoodust lähtudes paluvad hagejad rahuldada hagiavaldus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hagejate taotletud ulatuses on ta ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja osaleb aktiivselt hagejate kasvatamises ning nädalavahetuseti (kuus 2 kuni 4 nädalavahetust reede õhtust esmaspäeva hommikuni) elavad hagejad koos kostjaga. See tähendab, et vähemalt kaks päeva nädalast elavad hagejad koos kostjaga ning maksimaalselt viis päeva nädalast koos hagejate seadusliku esindajaga. Seega peab kostja elatise maksmise teel täitma ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määrast üksnes ja maksimaalselt 5/7 ulatuses, s.o 114,29 euro ulatuses ühe hageja kohta. Nähtuvalt hagiavaldusele lisatud hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest maksab kostja hagejatele perioodiliselt igakuise elatisena kokku 239,98 eurot, s.o 119,99 eurot hageja kohta. Seega on kostja hagejate ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud määras alati täitnud. Hagis ei ole välja toodud ega tõendatud asjaolusid, mis õigustaksid ning tõendaksid 2
(5)2-13-7519 põhjendatud vajadust elatis välja mõista seaduses sätestatud määra ületavas ulatuses. Seega kummagi hageja kohta 160 euro suuruse igakuise elatise väljamõistmiseks puudub alus. Hagiavalduse kohaselt on elatise suurendamise taotlust põhjendatud muuhulgas asjaoluga, et hagejate seaduslik esindaja on 2012. aasta septembrist väidetavalt töötu. Hagiavalduses esitatud põhjendusest jääb aga paratamatult mulje, et hagejate seaduslik esindaja ei soovi elatise suurendamist mitte hagejate, vaid just enda huvides. Märgitagu samas, et hagejate seaduslik esindaja töötab jätkuvalt ning teenib tulu. Kostja ei pea täitma hagejate seadusliku esindaja väidetava töökaotuse tõttu viimasele seadusest tulenevat kohustust, s.o laste ülalpidamiskohustus. Ülalmärgitust lähtuvalt on kostja seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja sissetuleku väidetav vähenemine ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt aluseks elatise suurendamisele. Vastusele lisatud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja igakuine sissetulek ligikaudu 883 eurot. Võttes arvesse kostja poolt juba makstava igakuise elatise summat ning kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmist ajal, mil hagejad viibivad koos kostjaga, jääb kostjale enese ülalpidamiseks ligikaudu 193 eurot, aga kostja enda ülalpidamise tavalised igakuised kulud on 690 eurot. Seega ei ole kostjal objektiivselt võimalik maksta igakuiselt suuremat elatist. Eeltoodust lähtudes palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja on 17.01.2013.a esitatud seisukohas täiendavalt täpsustanud, et talle teadaolevalt on MK töötuskindlustushüvitise saamise ajal tegelikult töötanud F OÜ-s. Seega on kostjal kahtlused tema sissetulekute õigsuses. Laste ema sõidab liisinguautoga ja ka seda kulu ei näe tema poolt esitatud kontoväljavõttest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühine poeg JMJ on sündinud XXX.a ning ühine poeg R XXX.a. Laste vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Vanemad elavad eraldi. Kostja on senini maksnud hagejatele elatist kokku 239,98 eurot eurot kuus vastavalt Harju Maakohtu 19.04.2011.a määrusele. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Harju Maakohtu 19.04.2011.a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-65367 kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt tasub kostja hagejatele elatist 120 eurot kuus lapse kohta. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 kohaselt, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Sama toetab ka TsMS § 459 lg 1, et pärast otsuse, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, jõustumist on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejad on esitanud hagiavalduse, milles taotlevad elatise suuruse muutmist. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks on tehtud 19.04.2011.a, käesolevas menetluses on hagiavaldus esitatud 16.02.2013.a. Kohtul tuleb tuvastada, kas elatisnõude aluseks olnud asjaolud on uue hagiavalduse esitamisel muutunud. Kohus leiab, et haginõude põhjendatuse hindamisel on seetõttu vajalik arvestada PKS §-des 99, 101 ja 102 nimetatud asjaoludega. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel 3
(5)2-13-7519 arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on laste vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega. Hagejad paluvad väljamõistetud elatist suurendada seaduses sätestatud miinimumsummani. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et hagi on tõendamata. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejatel vaja tõendada neile vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Kostja leiab, et tema sissetulek ei ole piisav ning on seetõttu suuteline hagejatele maksma elatist varasemalt kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe järgi. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Vaidlust ei ole, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last (hagejad). Hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on laste elukoht ühe vanema juures. Mis puudutab kostja väiteid, et lapsed elavad temaga vähemalt 2 päeva nädalas ja seetõttu ei pea ta lastele maksma elatist seaduses sätestatud määras, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohtu arvates on toodud väide iseenesest õige, et elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures lapsed elavad ning kas ja kui palju suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga või kas lastel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Käesolevas asjas asub kohus aga seisukohale, et antud juhul ei ole siiski tuvastamist leidnud asjaolu, et lastel oleks vahelduv elukoht. Kohus lähtub asjaolust, et laste alaline elukoht, kus nad peamiselt elavad, on siiski ema juures, kes laste eest igapäevaselt hoolitseb ja vastutab nende heaolu eest. Kohtu arvates vanemal, kelle juures lapsed elavad, tuleb teha lastele paratamatult ja sageli täiendavaid ettenägematuidplaneerimata kulutusi. Kohtu veendumuse kohaselt lastega koos elava vanema igapäevane hool laste kasvatamisel on suurem kui lastest lahuselaval vanemal. Lahus elav vanem ei saa tasaarvestada lastele tehtud kulutusi elatise saamiseks õigustatud isikule makstava elatisega. Kohus on arvamusel, et laste ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures lapsed elavad. Samas on seaduses sätestatud lahus elava vanema õigus lastega suhelda, millist õigust kostja ka realiseerib. Lastega suhtlemine ei eelda aga tingimata lisaks elatise maksmisele täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Peale eeltoodu ei ole kostja tõendanud, milliseid laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kostja kannab sel ajal, mil lapsed viibivad tema juures. Seega jätab kohus vastuväite arvesse võtmata. Kostja kohustust tasuda järelmaksuga soetatud kaupade osamakseid kohus ei arvesta, sest krediidikohustuste võtmisel saab ja peab iga lapsevanem teadvustama oma laste 4
(5)2-13-7519 ülalpidamiskohustust. Iga vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning olukorras, kus vanemal on muid kohustusi, tuleb alati seada esikohale laste huvid. Käesolevas asjas arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, et kostja ülalpidamisel on 2 alaealist last (hagejad), kelle elukoht on ema juures, kostja sissetulekuks on igakuine töötasu OÜ-st RP summas 883,29 eurot. Kohtule Maksu- ja Tolliametist kättesaadavate andmete põhjal laste ema on töötu ning talle on Eesti Töötukassast tehtud viimane väljamakse 05.2013.a. Kohus märgib siinkohal ja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et ema töötuseisund ei ole antud juhul aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras. Kohus tugineb siiski ja ainult laste vajadustele. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohus märgib, et kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest ega anna koheselt alust seaduses nimetatud elatise miinimummäära vähendamiseks. Kostja ei ole kohtu arvates teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada seadusest tulenev ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus loeb kostja saadava töötasu piisavaks, mis võimaldab maksta lastele elatist miinimummääras. Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt väljamõistetavat elatist suurendada perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummani kuus, s.o 160 euroni kuus lapse kohta. Tulenevalt TsMS §-st 459 lg 2 võib varasemat otsust ja seega väljamõistetud elatise suurust muuta alates hagi esitamisest. Käesolevalt esitati hagi 16.02.2013.a, hagejad on palunud suurendatud summas elatise välja mõista alates 01.03.2013.a. Seega on hagejate nõue selles osas põhjendatud ja kohus mõistab suurendatud elatise summas 160 eurot kuus lapse kohta kostjalt välja alates 01.03.2013.a. Kohus mõistab elatise välja kuni laste täisealiseks saamiseni. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 5
(5)