2-13-27441/8

2-13-27441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-27441 Tsiviilasi * hagi * vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: *, isikukood *, elukoht * Kostja: *, isikukood *, elukoht * Kohtuistungi aeg
2. juuli 2013 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi.
4. Lahutada * (isikukood *) ja * (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * aastal * Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr *.
5. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale. 4.Jõustunud kohtuotsus saata Lääne Maavalitsuse kantseleile perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. 1 Menetluse käik 30.05.2013 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 10.06.2013 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagi menetlusse. 25.07.2013 toimunud kohtuistungil vaatas kohus hagi läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Hagiavalduse kohaselt palutakse poolte abielu lahutada seoses sellega, et kostja * on sisse kirjutatud teise riiki. Kohtuistungil selgitas hageja, et soovib abielu lahutada, kuna poolte vahelised abielulised suhted on lõppenud alates 18.07.
6. Abielust on sündinud kaks alaealist last. Tütar elab koos hagejaga ja poeg elab koos kostjaga. Hageja oli seisukohal, et poolte abielu ei ole võimalik taastada, kuna abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: abielu lahutamise ühine avaldus /tl 2-3/, avaldus abielu lahutamiseks /tl 4/, sünnitunnistused /tl 5-6/, abielutunnistus /tl 7/. Kostja seisukoht Kostja kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohtuistungil tunnistas kostja * esitatud hagi. Kostja selgitas, et kolis hageja juurest ära 18.06.2012, mitte aga 18.07.
7. Kostja oli seisukohal, et abielu lahutamise põhjuseks on * alkoholilembus. Alkoholijoobes olles muutub hageja ohtlikuks ja vägivaldseks. Kostja nõustus hagejaga, et poolt abielulised suhted on lõppenud ja abielu ei ole võimalik enam taastada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud * aastal * Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr *. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Pooled on kohtule kinnitanud, et alates 2012 aasta suvest ei ela nad koos. Hageja ja kostja on seisukohal, et nende abielu ei ole võimalik taastada. Poolte soovi abielu lahutada kinnitab ka ühine avaldus abielu lahutamiseks ning notarile esitatud avaldus abielu lahutamiseks. Kohtuväliselt ei saanud pooled abielu lahutada, kuna kostja elukoht ei ole Eestis. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, siis tuleb poolte abielu lahutada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus 2 TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3