Obsah (7)

§ 27§ 37§ 38§ 14§ 18§ 19§ 15

2-13-893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2013 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-893 Tsiviilasi

) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.

§ 27

lg 6 kohaselt, varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.

§ 27

lg 4 4 2-13-893 kohaselt, abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.

§ 37

lg 3 kohaselt, ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 38

kohaselt, ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. 10.Enne 01.07.2010 kehtinud

§ 14lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Seega on abikaasade ühisvaraks ka vara, mille omandamisse üks abikaasa otseselt ei panusta.

§ 18

lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

§ 18

lg 6 kohaselt, ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad

§ 19

lg 1 järgi võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud abielu ajal sissetulekut mõjuvatel põhjustel.

§ 14

lg 2 kohaselt, kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

§ 15

lg 1 kohaselt, abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. 11.Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-116-00 asunud seisukohale, et abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvara lepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, loetakse abikaasade ühisvaraks olenemata sellest, kas see omandati abikaasade ühisvara või abikaasade lahusvara arvel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-46-06 märkinud, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see

§ 14lg 1 järgi poolte ühisvaraks.

Kuid lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks ei tähenda seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel.

1. Pooled jõudsid 07.05.2013 kohtuistungil kokkuleppele ühisvara jagamises järgmiselt: - jätta ühisomandis olev ½ kinnistu kaasomandist turuväärtusega 149 000 eurot, asukohaga Tallinnas XXX, J Z ainuomandisse; - jätta korteriomand asukohaga XXXXXX linnas turuväärtusega 6000 eurot V Š ainuomandisse; - jätta AS-ga Eesti Krediidipank 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus summas 89 000 eurot J Z omandisse.
2. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui palju peab ühisvara jagamisel vara enam saanud pool hüvitama teisele poolele omandi kaotamise eest. Hageja on nõus kostjale hüvitama 26 424,85 eurot. Kostja on nõus kohtu poolt tehtud ettepanekuga summeerida hageja poolt pakutav hüvitise suurus ja kostja poolt soovitav hüvitise 5 2-13-893 suurus ning jagada see kahega, seega tuleks hüvitise suuruseks 32 500 eurot. Kostja on avaldanud, et nõustub ka hüvitisega 32 000 eurot.
3. Pooled on kohtuistungil jõudnud kokkuleppele, et pooltele kuuluvate kinnisasjade väärtus on kokku 155 000 eurot ja laenukohustuse suurus on 89 000 eurot. Kostja on väitnud, et abielu ajal ostetud korter asukohaga XXXXXX linnas, on ostetud kostja ema poolt antud raha eest, kuid ei ole seda tõendanud. Korteri omandamise ajal, 17.08.2004, kehtinud

§ 15

lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara muuhulgas vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel. Seega peab nimetatud sätte kohaldamiseks olema tõendatud kinkelepingu sõlmimine. Kuigi kingitud raha on küll kingi saanud abikaasa lahusvaraks, kuid selle eest omandatud korter on poolte ühisvara, võib kohus ühisvara jagamisel niisugusel juhul kõrvale kalduda osade võrdsusest. Kohtule ei ole esitatud lepingut, mis tõendaks kostjale korteri ostmiseks raha kinkimist. Lähtudes eeltoodust ei ole kohtul alust ühisvara jagamisel kalduda kõrvale osade võrdsusest. Küll aga peab kohus õiglaseks arvestada hüvitise väljamõistmisel mõlema poole ettepanekut hüvitise suuruse osas ning summeerida hageja poolt pakutav hüvitise suurus ja kostja poolt soovitav hüvitise suurus ning jagada see kahega, seega tuleks hüvitise suuruseks 32 500 eurot. Kuna kostja on nõus ka hüvitisega 32 000 eurot, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista hüvitis 32 000 eurot.

1. Kohus rahuldab hagi ja jagab hageja omandisse ½ kinnistu kaasomandist turuväärtusega 149 000 eurot, asukohaga Tallinnas XXXning AS-ga Eesti Krediidipank 23.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva laenukohustuse summas 89 000 eurot. Kohus jagab kostja omandisse korteriomandi asukohaga XXXXXX linnas turuväärtusega 6000 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja ühisvara jagamisel enamsaadu arvel hüvitise 32 000 eurot. Menetluskulud.
2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus leiab, et on õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 6