lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord, tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast 1
Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt 12500 eurot (vastus 12.02.2013). Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (
) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisele laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.
lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale.
lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist
lg 1 p1,2 , §401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: • • Hageja Swedbank AS ja JK kui laenusaaja ja ZD kui kaaslaenaja sõlmisid 15.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega nad said laenu 20849 eurot ja millelt tuli tasuda intressi 06.09.2007 lepingu XXX Lisaga suurendati laenu kuni 45424,72 eurot, 2
lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 3 § 402 järgi, mis on seoses laenusaaja poolse kohustuse rikkumise tõttu hageja poolt üles öeldud, et kohustust on laenusaajate, sh kostja poolt täitmata 41764,90 euro ulatuses. Sellest võlast on põhivõlg 40418,68 eurot, intress 794,63 eurot, varakindlustuse makse kohustuse võlg 65,71 eurot, viivis 484,86 eurot, viivis varakindluste makse kohustuse täitmisega viivitamise eest 1,02 eurot. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda
lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 ja § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1,2 (viivituses kahe osamakse tagastamisega või 1 makse tagastamisega kauem kui kolm kuud, ei tasu intressi) § 397 lg 1,§ § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 järgi tasumata laenuvõlgnevuse kohustustus täitmist. Hageja nõudis kostjalt põhivõlast 40418,68 eurost vaid osa ehk 25 000 eurot.
lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kas kõigilt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses või osaliselt või igalt ühelt eraldi kas täies ulatuses või osaliselt. Seega on hageja nõudnud kostjalt kui ühelt solidaarvõlgnikult laenu tagastamist ehk kohustuse täitmist
lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1,2 , § 397 lg 1,§ § 401 lg 1, 3 § 416 lg 1 vaid osaliselt, st mitte täies ulatuses ning selline hageja nõue on lubatav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlga 25 000 eurot. Kostja väide, justkui tuleks temalt välja mõista nn hageja poolt nõutavast põhivõlast 25000 eurost vaid ½ ehk 12500 eurot, ei ole põhjendatud. Kostja väitnud, et nõutav põhivõlg 25 000 eurot oleks tema või teise laenusaaja poolt täidetud ning teiseks ei ole see kooskõlas
lg 1, mis lubab võlausaldajal valida, millises ulatuses (kas täies ulatuses või osaliselt) ning millise (kas kõigi korraga või eraldi) solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähendust asjaolu, millised isiklikud ja varalised suhted olid kostjal J. K ning ka asjaolu, et vaid kostja on võtnud osa solidaarkohustuse täitmisest (tema kinnisasjale seatud hüpoteek on realiseeritud, kuid sellest ei jätkunud kõigi laenulepingust tulenevate nõuete rahuldamiseks). Kostja varanduslik olukord ning osavõtt kohustuse täitmisest omaks vaidluse lahendamisel tähtust siis, kui hageja nõuaks kostjalt laenulepingust tulenevaid viiviseid, mis oleksid ebamõistlikult suured ja mida kostja paluks vähendada
Käesoleval juhul ei ole hageja aga kostjalt viiviseid nõudnud. Eeltoodu tõttu ei anna kohus ka hinnangut kostja varanduslikule olukorrale ja selle kohta esitatud tõenditele (lapse sünnitunnistus, konto väljavõte, palgatõend). Kohus selgitab, et
lg 2 järgi läheb solidaarvõlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste solidaarvõlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud temale endale langevas osas. 3
lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks põhivõla nõude väärtus 25000 eurot. (digitaalne allkiri) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.