Obsah (5)

§ 13§ 76§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.06.2013.a, kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja nu

) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud koostööleping tähtajaga kuni 31.12.

1. Peale 31.12.2011 esitas hageja kostjale arved nr 001J/12, 002J/12 ja 003J/12 perioodi 01.01.2012 kuni 11.03.2012 eest. Eelpool nimetatud arvetel oli lepinguna märgitud „Koostööleping Nr001“. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid esitanud hageja poolt käsundi täitmisele peale koostöölepingu lõppemist 31.12.
2. Koostöölepingu punkti 7.2 kohaselt jõustuvad kõik käesoleva lepingu muudatused pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt allakirjutamise momendist või poolte kirjalikult määratud tähtajal (tl 43). Eeltoodust tulenevalt sai koostöölepingut muuta kirjalikult mõlema poole poolt allakirjutamisel.

§ 13

lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.

§ 13

lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus märgib, et vastavalt

-i § 13 lõikele 2 saab lepingut, mis on sõlmitud poolte kokkuleppel teatud vormis, muuta või lõpetada ka muus vormis, kui lepingus endas ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepingu suhtes kehtiv vorminõue tuleneb seadusest, peab lepingu muutmine ja lõpetamine

-i § 13 lõike 2 kohaselt toimuma samas vormis. TsÜS-i § 77 lõike 3 esimese lause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS-i § 77 lõike 3 teine lause sätestab üldreegli, mille kohaselt poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muus vormis muuta üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Lepingute suhtes kuulub aga kohaldamisele

-i § 13 lg 2, mis sätestab vastupidise eelduse: pooled ei pea lepingu jaoks kokkulepitud vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Lepingut sõlmides tuleb seega arvestada, et kokkulepped vormi suhtes peaks sisaldama kokkulepet ka selle kohta, millises vormis võib lepingut muuta või lõpetada, kui soovitakse, et ainult kindlas vormis tehtud tahteavaldustel oleksid õiguslikud tagajärjed. Seadusest tulenevalt on keelatud kuritarvitada õigust tugineda lepingus kokkulepitud muudatuste ja lepingu lõpetamise vormile. Kui poole käitumisest võis aru saada, et ta on nõus ka muus vormis lepingut muutma või lõpetama, kui lepingus oli ette nähtud, siis ei või ta enam sellele lepingutingimusele vaidluse korral tugineda (

§ 13lg 3).

Nii ei pruugi ka muud lepingulised kokkulepped analoogia kohaldamisel olla hiljem jõustatavad, kui tegelikult käitutakse vastupidiselt kokkulepitule. Seda, kas lepingupool võis aru saada teise poole käitumisest kui nõusolekust teha lepingusse muudatusi muus vormis, kui oli kokku lepitud, tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Määrav on lepingupoole subjektiivne võime aru saada teise poole käitumisest. 5 Kohus leiab, et käesoleval juhul on koostöölepingu kehtivuse aega muudetud ja see on pikenenud kuni 11.03.

1. Kostja poolt on hagejale tasutud arved nr 001J/12 (periood 01.01.2012-31.01.2012) ja 002J/12 (periood 01.02.2012-29.02.2012). Arve nr 003J/12 (periood 01.03.2012-11.03.2012) on kostjal tasumata. Kõigil kolmel arvel oli lepinguna märgitud koostööleping nr
2. 27.04.2012 edastas hageja kostjale teatise koostöölepingu rikkumisest arve nr 003J/12 osas ja kutsus kostjat esitama selles osas omapoolseid argumente (tl 55). Kostja arve nr 003J/12 osas pretensioone ei esitanud. Alles kohtumenetluses tugines kostja sellele, et kostja pearaamatupidaja eksis arvetel märgitud koostöölepingu nr 001 osas ja koostööleping nr 001 lõppes 31.12.2011 ning edaspidi oli sõlmitud uus suuline leping. Kohus on seisukohal, et kuigi koostöölepingu punkt 7.2 nägi lepingu muutmise osas ette kirjaliku nõude, on kohus seisukohal, et kostja poolt arvete nr 001J/12 ja 002J/12 tasumisega nõustus kostja koostöölepingu kehtivuse pikendamisega. Lisaks on kostja käesoleva tsiviilasja menetluses leidnud, et koostööleping kehtis 01.06.2011 kuni 15.01.2012 (tl 16), seega aktsepteeris kostja ka eeltoodust tulenevalt koostöölepingu nr 001 pikendamisega. Lisaks on kostja väited pearaamatupidaja eksimise kohta arvetel märgitud koostöölepingu numbri osas ja uue suulise lepingu sõlmimise kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et kostja on oma tegudega üles näidanud endapoolset arusaamist sellest, et koostööleping nr 001 kehtis edasi ka peale 31.12.
3. Kostja võlgnevus hageja ees perioodil 01.03.2012-11.03.2012 osutatud teenuste eest oli arve nr 003J/12 alusel 2 146,38 eurot (sh käibemaks). 08.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Hageja nõuab käesoleva hagi raames perioodil 01.03.2012-11.03.2012 faktilisest teostatud tööde eest tasumist põhisummas 668,18 eurot (tl 33).

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda talle osutatud ja vahendatud teenuste eest.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb

§ 108

lõikest 1.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud sätte järgi arvestatakse viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole seega nt täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms. Hageja ja kostja on koostöölepingu nr 001 punktis 3.2 kohaselt kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 42). Hageja viivisenõue perioodi 16.03.2012-15.01.2013 kokku moodustub 305 eurot (viivituses oldud päevade arv on 305). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 668,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis on 305 eurot ja alates 16.01.2013 edasiulatuv viivis 0,022 % päevas põhinõudelt (668,18 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 6 Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7