) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud koostööleping tähtajaga kuni 31.12.
lg 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus märgib, et vastavalt
-i § 13 lõikele 2 saab lepingut, mis on sõlmitud poolte kokkuleppel teatud vormis, muuta või lõpetada ka muus vormis, kui lepingus endas ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepingu suhtes kehtiv vorminõue tuleneb seadusest, peab lepingu muutmine ja lõpetamine
-i § 13 lõike 2 kohaselt toimuma samas vormis. TsÜS-i § 77 lõike 3 esimese lause kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS-i § 77 lõike 3 teine lause sätestab üldreegli, mille kohaselt poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muus vormis muuta üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Lepingute suhtes kuulub aga kohaldamisele
-i § 13 lg 2, mis sätestab vastupidise eelduse: pooled ei pea lepingu jaoks kokkulepitud vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Lepingut sõlmides tuleb seega arvestada, et kokkulepped vormi suhtes peaks sisaldama kokkulepet ka selle kohta, millises vormis võib lepingut muuta või lõpetada, kui soovitakse, et ainult kindlas vormis tehtud tahteavaldustel oleksid õiguslikud tagajärjed. Seadusest tulenevalt on keelatud kuritarvitada õigust tugineda lepingus kokkulepitud muudatuste ja lepingu lõpetamise vormile. Kui poole käitumisest võis aru saada, et ta on nõus ka muus vormis lepingut muutma või lõpetama, kui lepingus oli ette nähtud, siis ei või ta enam sellele lepingutingimusele vaidluse korral tugineda (
Nii ei pruugi ka muud lepingulised kokkulepped analoogia kohaldamisel olla hiljem jõustatavad, kui tegelikult käitutakse vastupidiselt kokkulepitule. Seda, kas lepingupool võis aru saada teise poole käitumisest kui nõusolekust teha lepingusse muudatusi muus vormis, kui oli kokku lepitud, tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Määrav on lepingupoole subjektiivne võime aru saada teise poole käitumisest. 5 Kohus leiab, et käesoleval juhul on koostöölepingu kehtivuse aega muudetud ja see on pikenenud kuni 11.03.
Kostja on jätnud täitmata oma kohustuse tasuda talle osutatud ja vahendatud teenuste eest.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmise nõue tuleneb
lõikest 1.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud sätte järgi arvestatakse viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega algab viivise arvestamine sõltumata tegelikust nõude esitamisest, oluline on vaid kohustuse sissenõutavus. Viivisenõude eeldus ei ole seega nt täiendava tähtaja andmine maksmiseks, hagi esitamine, nõudest teatamine vms. Hageja ja kostja on koostöölepingu nr 001 punktis 3.2 kohaselt kokku leppinud viivise määras 0,15 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest (tl 42). Hageja viivisenõue perioodi 16.03.2012-15.01.2013 kokku moodustub 305 eurot (viivituses oldud päevade arv on 305). TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlgnevus 668,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis on 305 eurot ja alates 16.01.2013 edasiulatuv viivis 0,022 % päevas põhinõudelt (668,18 eurot) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 6 Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.