KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55729 Tsiviilasi SA OÜ hagi Ju

§-le 631 ei ole. Hageja ei osutanud pärast lepingu ennetähtaegset lõpetamist kostjale ühtegi teenust, seega puudub hagejal igasugune alus tasu saamiseks või kulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 02.01.2010 käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale käsunduslepingus kokkulepitud tingimustel müügi, turundus- ning sissenõudeteenust. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja kohustus tasuma käsunduslepingu p 4.1 alusel hagejale teenuse osutamise eest 639,12 eurot kuus ja lepingu p 4.2 alusel kohustus kostja tasuma täiendavalt lisatasu 20% hageja töötulemusena tekkinud kuu realisatsioonilt. Poolte vahel on vaidlus selles, et kas kostja poolne erakorraline käsunduslepingu ülesütlemine oli õiguspärane.

§ 630

lg 1 kohaselt kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju.

§ 631

kohaselt kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ühtegi asjaolu, kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool 3 jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Tunnistaja ÜM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et A Š käis nende kontoris tööl iga päev kl 9-

1. Tunnistaja nägi teda iga päev oma kontorist, mis on klaasist. Ta ühel päeval ei tulnud ja kätte ka ei saanud. Kohus leiab, et tunnistaja ÜM ütlused ei tõenda asjaolu, et hageja rikkus käsunduslepingut. Kohtule esitatud käsunduslepinguga on tõendamist leidnud, et hageja ei võtnud endale nimetatud lepinguga kohustust ilmuda kindlatel aegadel käsundiandja asu- või tegevuskohta, kuna käsunduslepinguga ei võtnud hageja endale kohustust ilmuda kindlatel aegadel kostja asu- või tegevuskohta. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on käsundisaaja oma tegevuse korraldamisel vaba, ta määrab ise oma töö tegemise aja, koha ja viisi (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Komm § 619, lk 5). Samuti on pooled käsunduslepingu p 3.1.
2. kohaselt kokku leppinud, et käsundisaajal (hagejal) on õigus määrata kindlaks teenuste osutamise kord ja viis, arvestades käsundiandja juhiseid. Seega on põhjendamata kostja väide, et hageja rikkus käsunduslepingut, kuna hageja ei ilmunud 06.09.2010 käsundit täitma ega teavitanud kostjat viivitamatult asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt käsundi täitmist. Seega ei olnud hagejal kohustust ilmuda täitma käsundit iga päev kindlal kellaajal kostja asukohta ning käsundi täitmine väljaspool kostja asukohta (tööruume) ei mõjuta käsunduslepingu tööiseloomu arvestades käsundi täitmist. Poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu p 6.2 alusel on käsundiandjal õigus olenemata põhjusest leping igal ajal ühepoolselt üles öelda, teatades sellest käsundisaajale eelnevalt ette kaks kuud. Kostja hagejale kaks kuud lepingu üles ütlemisest ette ei teatanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud käsunduslepingu korralise ülesütlemise sätteid, kuna ei ole järginud käsunduslepingu ülesütlemise
3. kuulist tähtaega. Hageja on palunud välja mõista 1 427,34 eurot. Hageja loobus viivistest menetluse käigus. Seega kuulub hagiavaldus osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahe kuu töötasu, so 1 278,00 eurot ( 639,00 eurot x 2). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda, kuna hageja on tulnud kostjale vastu ning loobunud menetluse käigus viiviste nõudest ja pakkunud kostjale menetluse käigus kompromissi. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 4