Obsah (8)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 86§ 90§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2013.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-55765 Tsiviilasi Swedbank AS-i väljak

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜ A juhatuse liiget AL´i (ik XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 05.06.
2. a kell 10.
3. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada OÜ A juhatuse liiget AL´i esitama hiljemalt 04.06.2013.a pankrotihaldurile OÜ A täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
5. Menetluskulud jätta võlgniku OÜ A kanda.
6. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman´i tasuks 1500 eurot (lisandub sotsiaalmaks 495 eurot), mis välja mõista pankrotivara arvelt Andres Tootsman´i kasuks. Tasu kanda Andres Tootsman´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
7. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus 28.12.2012.a. esitas Swedbank AS Harju Maakohtule avalduse OÜ A väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 15.03.2013.a. ajutise pankrotihalduri. pankroti Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgniku põhitegevusalaks on kinnisvaraarendus. Pankrotiavalduses teatab võlausaldaja, et 21.09.2010 sõlmitud laenulepingu nr XXX kohaselt oli laenu tagastamise lõpptähtpäev 30.10.2012, kuid tulenevalt pikaajalisest võlgnevusest ütles Swedbank laenulepingu ühepoolselt üles 22.12.
8. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni laenu tagastanud. Swedbanki avalduse alusel algatas kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse (täiteasi 025/2012/1762), kuid 02.08.2012 ja 11.09.2012 toimunud enampakkumised nurjusid. Võlgniku kinnisvara hind viimasel enampakkumisel oli 715 000 €. Seisuga 08.11.2012 oli Swedbank nõue võlgniku vastu 1 591 805,57 €. Lisaks nähtub Äriregistri teabesüsteemist, et võlgniku suhtes on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, sest majandusaastate aruanded alates aastast 2009 on esitamata, mis 2 omakorda vihjab majandusraskustele või varjab võlgnik tegelikke finantsandmeid. Kõige selle tulemusel palus Swedbank AS algatada võlgniku pankrotimenetlus. Võlgniku kohustused (võlad). nr Võlausaldaja Kohustused, € Märkused 1 2 3 4 5 6 7 8 Krediidiinfo andmetel tekkis võlgnikul esimesed maksehäired pangandussektorile juunis
9. Võlgniku vara Võlgnikule kuulub 17 kinnisasja nr Registriosa number Orienteeruv ja aadress turuväärtus, € 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Märkused 3 16 17 KOKKU 787 000 Nimetatud kinnisasjadest on hoonestatud vaid XXX ja XXX , kõik teised on hoonestamata. 6.07.2012 ja 17.08.2012 avaldas kohtutäitur Kaire Põlts enampakkumisteate, et müüb 2.08.2012 ja 11.09.2012 toimuvatel enampakkumistel osaühing A 14 kinnisasja koguhinnaga 754 900 €. Enampakkumised nurjusid, millest saab järeldada, et kinnistute koguhind tol hetkel ei olnud kõrgem, kui enampakkumiste alghind. Nendel enampakkumistel ei olnud kolme teekinnistut (XXX , XXX ja XXX ), kuid nimetatud 3 teekinnistu väärtus ei muuda võlgniku koguvara väärtust enam kuigivõrd. Sest Kaire Põltsi korraldatud enampakkumistel jäid kõik taolised teekinnistud müümata, kuigi nende alghind oli vaid 1000 eurot kinnistu kohta. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks muud vara, sealhulgas on tühjad pangakontod. Võlgnikul puuduvad osalused äriühingutes ja puuduvad sõidukid. Pankrotimenetluse kulud saab katta võlgniku vara arvelt. Võlgniku eelmiste majandusaastate aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Aasta Äritulud (käive) Kasum/kahjum Omakapital 2008 2009 2010 2011 2012 2013 1 963 0 teadmata teadmata teadmata 0 -104 093 -71 856 teadmata teadmata teadmata teadmata 731 323 659 467 teadmata teadmata teadmata teadmata Võlgnik ei ole Äriregistrile esitanud viimaste majandusaastate aruandeid ega finantsandmeid ajutisele haldurile. Võlgnik on teatanud suuliselt, et raamatupidamise korraldamiseks puudub tal raha. Varasemate aastate finantsanalüüsist nähtub, et aastatel 2008 ja 2009 oli võlgniku majandustegevus kahjumlik. Kuna võlgnik on viimastel aastatel varasemaid laenulepinguid pikendanud ja võtnud uusi kohustusi, millelt tuleb pidevalt tasuda intresse ja viiviseid, on ka kõik järgmised majandusperioodid kuni tänase päevani suures kahjumis, mis on suurde miinusesse viinud ka omakapitali. Seega on võlgniku omakapital suures miinuses. Analüüsist ilmneb ka, et maksejõuetus pidi võlgniku juhatusele ilmne olema juba
10. aasta lõpus, kui olid nurjunud täitemenetluses läbiviidud enampakkumised ja Swedbank esitas 22.11.2012 pankrotihoiatuse. Majandusaasta aruannet 2010, 2011 ja 2012 aastate kohta ei ole võlgnik äriregistrile esitanud. Äriregister on avaldanud ametliku teadaandega 11.10.2012 võlgniku kustutamishoiatuse, sest võlgnik ei ole seaduses etteantud tähtaja jooksul esitanud registripidajale majandusaasta aruannet. Võlgnik on ilmselt jätnud korraldamata äriühingu viimaste aastate raamatupidamise. Raamatupidamise seadus näeb äriühingutele ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise). Võlgniku majandustegevus on peatunud, sest puudub raha äriplaanis kavandatud kinnisvaraarenduste jätkamiseks. Võlgniku omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumine ei ole võimalik. 11.04.2013 küsis võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastamiseks ja halduri küsitud aastaaruannete ning bilansi ja kasumiaruande esitamiseks 3 nädalat ajapikendust. Sest võlgniku juhatuse liige on tänase seisuga veendunud, et koostöös võlausaldajatega õnnestub tal vältida nii OÜ A kui iseenda pankroti väljakuulutamist. Selleks on ta kavandanud, et isik, kes omandab Swedbank AS-lt nõudeõiguse OÜ A vastu, kustutab 4 kinnistutele seatud hüpoteegid ja vähendab oma nõuet võlgniku vastu. Samaaegselt likvideerib võlgnik oma võlgnevused ka teiste võlausaldajate ees, sh tasaarvestades neist mitmega neile kinnistuid loovutades. Võlgnik seaduslik esindaja eitab püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest tänase seisuga on võlgade suuruseks enam kui 2 miljonit eurot, mis veelgi suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra; vara väärtuseks on orienteeruvalt kuni 800 000 eurot; võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega; puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi; võlgniku majandustegevus on peatunud, raamatupidamisarvestust ei peeta, võlgniku omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku tehtud valed valikud ja äriotsused, kui kinnistute omandamiseks ja arendamiseks kaasati niivõrd palju võõrvahendeid. Võlgniku äriplaan ei realiseerunud, sest kinnisvaraarendused jäid venima või seisma ja kinnisasjad realiseerimata, mistõttu ei suutnud võlgnik tähtaegselt tagastada laene. Tagastamata laenude intressid ja viivised on igapäevane kahjum, mis viis omakapitali suurde miinusesse. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa majanduslangus, mille tulemusel kinnistute turuhind langes ja ei ole tänaseni taastunud. Alaline maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnale selge olema juba
11. aasta lõpus, kui olid nurjunud täitemenetluses läbiviidud enampakkumised alghinnaga 715 000 €, Swedbank esitas 22.11.2012 pankrotihoiatuse. Ajutine haldur leiab, et võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2012 lõpus. Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasuks määrata 1500 eurot (lisandub sotsiaalmaks 495). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ A pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman´i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgniku võlgade suuruseks vähemalt 2 186 873 eurot ning vara kuni 800 000 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgniku seaduslik esindaja vaidleb võlgniku maksejõuetusele vastu. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 90

kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse

§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud 5 juhatuse liige AL´i (ik XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1500 eurot (lisandub sotsiaalmaks).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1500 eurot (lisandub sotsiaalmaks) pankrotivara arvelt.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6