← Eesti

2-13-2408/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. aprillil 2013.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-2408 Tsiviilasi D R hagi VR vastu elatise suuruse muutmiseks Tsiviilasja hind 811,98 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja D R (ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja J Š (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja VR (ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja AM (asukoht XXX, e-post XXX) Lihtmenetlus esindajad Menetluse liik RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada osaliselt.
  3. Muuta Harju Maakohtu
  4. mai 2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-37539 VR väljamõistetud elatusraha suurust järgmiselt: „Välja mõista VR elatis tema alaealise poja D R, sünd. XXX.a. ülalpidamiseks, alates 17.01.2013.a. summas 182,50 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot kuus kuni D R täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema 21aastaseks saamiseni.
  5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on VR kohustatud kohtuotsuse p-s 2 märgitud rahalised kohustused täitma J Š arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbankis iga jooksva kuu
  6. kuupäevaks märkides makse selgitusse „D R elatusraha“. Menetluskulude jaotamine.
  7. Välja mõista D R või temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt J Š riigilõivu 131,25 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
  8. Välja mõista VR riigilõivu 43,75 eurot Eesti Vabariigi kasuks. D R või J Š ja VR on kohustatud neilt väljamõistetud riigilõivu tasuma 10 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034796011), Swedbankis

(221023778606), Danske Bank AS-is
(333416110002)või Norde Bank Finland PLC-s
(17001577198), kõigil viitnumber
  1. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida, et riigilõivu tasutakse Harju Maakohtu, Kentmanni kohtumaja menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-13-2408 riigilõivu katteks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 7 ja 9 sätestatule tuleb riigilõivu tasumisega viivitamisel tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  2. Ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  3. VR ja J Š kooselust sündis XXX.a. poeg D R.
  4. D R elab koos oma ema J Š aadressil XXX , Tallinn.
  5. Harju Maakohtu
  6. mai 2008.a. otsusega tsiviilasjas 2-06-37539 mõisteti VR välja elatusraha tema poja D R ülalpidamiseks J Š kasuks perioodi 01.01.2006.a. kuni 08.12.2006.a. eest summas 9500.- krooni ja alates 08.12.2006.a. 2500.- krooni kuus kuni 29.05.2023.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue.
  7. 17.01.2013.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub D R suurendada VR väljamõistetud igakuist elatist 250.- euroni kuus. Lk 2
(6)
  1. Kohtu poolt 08.04.2013.a. tehtud kompromissettepanekule vastas hageja, et on nõus kohtu poolt pakutud kompromissis märgitud elatise suurusega 200.- eurot kuus. Kostja vastus.
  2. Kostja on seisukohal, et põhjendatud on elatist suurendada 160.- euroni kuus. Kohtuotsuse põhjendused
  3. Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § TsMS § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (P 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus ka Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks VR oma pojale D R on, PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus.
  4. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub elatise välja mõista suuremas summas kui on seadusega sätestatud minimaalne elatis PkS § 101 lg 1 kohaselt ehk 160.- eurot ja kostja vaidleb vastu hagetava elatise suurusele väites, et lapse väidetavad kulud on osaliselt tõendamata ja põhjendatud on elatise suurendamine miinimummäärani ehk 160.- euroni kuus, kontrollib kohus kas D R ülalpidamiskulud on võrreldes esialgse elatise väljamõistmise ajaga suurenenud, mis saaks olla väljamõistetava elatise suurendamise aluseks. Lk 3
(6)Hageja väidetel koosnevad tema ülalpidamiskulud söögirahast kodus 150.- eurot, söögirahast kodust väljas 20.- eurot, eluasemekulust 60.- eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 60.eurot, kodukuludest ja kodu hoolduse kuludest kokku 30.- eurot, lapse tervishoiuga seotud kulutustest 15.- eurot, sidekulust 7.- eurot, harrastustega seotud kulust 30.- eurot, vaba aja veetmisega seotud kulust 20.- eurot, raamatute ja õppevahendite kulust 20.- eurot, kulutustest haridusele 10.- eurot, isikliku hügieeniga seotud kulutustest 20.- eurot, spordiringis osalemise kulust 32.- eurot, reisimisega seotud kulust 80.- eurot ja muudest (maksudest) tulenevast kulust 10.- eurot. Kokku moodustavad hageja ülalpidamiskulud summa 564.- eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et lapse tavalisest elulaadist tulenevad esmavajadused on suuremad seaduses sätestatud miinimumsuurusest. Kostja sõnul on vääraks ja tõendamatuteks kulutusteks eluruumikulud 60.- eurot, sest tegelikult elavad koos hageja ja tema emaga ka hageja ema elukaaslane ja hageja vanaema, selgusetud ja arusaamatud on hageja toidukulud kodus, kodukulud ja koduhooldus, samuti harrastused, mängud ja vaba aja kulud. Põhjendamatult suured on kulutused riietele ja jalanõudele summas 60.- eurot kuus, raamatute, õppevahendite ja hariduskulud igakuiselt aastaringselt summas 30.- eurot kuus, ning muud kulud 10.- eurot. Kostja seisukoha kohaselt on arusaamatu ja tõendamata ka hageja väidetavad kulud seoses reisimisega summas 80.- eurot. Kostja leiab, et hageja kasuks väljamõistetud elatis suurenes juba üksnes sellega, et 2008.a., kui esialgne elatis välja mõisteti, pidi hageja ema maksma saadavalt elatiselt tulumaksu, mida elatise väljamõistmisel ka arvesse võeti, käesoleval ajal aga elatise saaja tulumaksu maksma ei pea. 9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud kulud kuus. Kohus asub seisukohale, et see, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, samuti riideid ja jalanõusid, mis tulenevalt lapse kasvamisest vajavad sagedast uuendamist, on üldtuntud asjaolud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades toidukaupade maksumust jaevõrgus Tallinnas ning jaekaupade hindu kaubandusvõrgus, peab kohus põhjendatuks 7- aastase poisslapse toidurahaks kuus 100.eurot ning seda nii kodus kui väljaspool kodu söömiseks kokku. Kohus on seisukohal, et 100.euro eest kuus on võimalik pakkuda lapsele täisväärtuslikku toitu, mida kasvav organism vajab, s.h. piimatooteid, juurvilju, puuvilju, mahlu ning ka maiustusi. Hageja vajalike riietega ja jalanõudega varustamise kuluks kuus on kohtu arvates piisav summa 40.- eurot. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja elab kliimavööndis kus igal aastaajal kantakse erineva paksusega riideesemeid ja jalanõusid, on 40.- euroga kuus võimalik tagada lapsele vajalike eelpoolnimetatud tarbeesemete soetamine. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks saab lisaks eelpooltoodule pidada ka lapse kulutusi tervishoiule, sest hageja elab kliimavööndis kus esinevad sagedased viirus- ja külmetushaigused, milliste ravimisega kaasnevad kulud, samuti kulutusi enda hügieeni eest hoolitsemisele, mis on elementaarne. Pooled ei vaidle selle üle, et põhjendatud kuluks nimetatud kuluartiklitele on kokku 35.- eurot. Arvestades hageja pangakonto väljavõtteid, mis tõendavad kui palju on hageja seaduslik esindaja J Š tasunud 2012.a. detsembris ja 2013 jaanuaris-veebruaris elektri, gaasi ning tarbitud kommunaalteenuste eest (t/l 53, 59, 63), samuti KÜ XXX arvet, millest nähtuvalt oli 2012.a. detsembrikuus hageja eluruumiks oleva korteri kommunaalteenuste arve 194,41 €, millest küttekulud olid 124,93 € (t/l 28), samuti seda, et kütteperiood on aastas ca 6 kuud ning ka seda, et korteris elab rahvastikuregistri andmetel 3 inimest, s.o. hageja, tema ema ja Lk 4
(6)vanaema, on hageja põhjendatud eluasemekuluks kuus kohtu seisukoha kohaselt 56.- € ([6 x 194,50] + [6 x 69,50] + 17,41 (elekter) + 19,59 (gaas) : 3). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud kohtuistungiprotokoll (t/l 75) ei tõenda kostja väidet, et hageja ema elukaaslane elab samuti aadressil XXX , Tallinnas, millest tulenevalt tuleks kõik selle eluruumiga seotud kulud jagada 4-ga, mitte 3-ga. Nimetatud protokoll tõendab asjaolu, et hageja emal on elukaaslane, kuid kas ja kus nad koos elavad, seda nimetatud tõend ei tõenda. Lisaks eluasemekuludele on hagejal kulutused ka sideteenuste kasutamise eest, milliste tasumist tõendavad hageja ema pangakonto väljavõtted (t/l 55 ja 57). Pooled ei vaidle selle üle, et sidekulude suuruseks kuus on hagejal 7.- €. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud ja arusaamatud on hageja väited nagu oleks tal lisaks eluasemekuludele ka kodukulud ja koduhoolduskulud. On arusaadav, et iga kodu hooldamiseks ja korrashoiuks tehakse kulutusi, kuid kohus leiab, et need ei ole kulud mida hageja saaks elatisena nõuda kostjalt kui oma vanemalt, sest need kulutused ei ole seotud tema ülalpidamisega. Samas nõustub kohus aga hagejaga, et tal on kulud seoses vaba aja veetmisega, hageja harrastustega ja treeningutega. Hageja poolt esitatud maksekorraldused tõendavad, et hageja ema on tasunud oma poja D R judo treeningus käimise tasusid 32.- € kuus (t/l 20-26). Ilmselgelt on lapsel kulutusi ka seoses kinos, teatris, muuseumis või mõnel muul kultuuriüritusel käimisega ning näiteks sõprade sünnipäevadel käimisega ja sõpradega koos vaba aja veetmisega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja harrastustega tegelemise põhjendatud kuluks kuus on 32.- eurot, millele lisandub vaba aja veetmise kulu 15.- eurot. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et tal on kulutused ka seoses koolikohustuse täitmisega. Kuna üldtuntud asjaoluks on see, et lapsed käivad klassi- ja/või kooliüritustel, millega kaasnevad kulutused ning koolis õppivale lapsele on vaja osta ka kantseleitarbeid, raamatuid, töövihikuid, koolikotti kord aastas jne, peab kohus hageja koolikohustuse täitmisega põhjendatud kuluks kuus 30.- eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja on alles 7 aastane, on põhjendatud hageja väide, et talle on vaja osta ka raamatuid ja mänguasju, edaspidi ka ilmselt arvuti, mobiiltelefon või vahetada viimatinimetatud tarvikud uute vastu välja. Seoses nimetatuga on põhjendatud arvestada nimetatud kuluks 20.- eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt esitatud tõenditega – maksekorraldustega, millega hageja esindaja on tasunud OÜ-le N 2011. – 2012.a. neljal korral erinevaid summasid (t/l 3036), ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on koos ema või kellegi teisega käinud reisibürooga N reisil, sest nimetatud maksekorraldused ei tõenda kes, kuhu ja millal on reisinud. Samas tuleb asuda aga seisukohale, et lapsel on ka kulutused seoses puhkuste ja koolivaheaegade veetmisega, ükskõik kas neid veedetakse siis Eestis või välismaal. Arvestades keskmist elustandardit Eesti Vabariigis, leiab kohus, et üks välisreis aastas ei ole tänapäeval liigne luksus ega ülepaisutatud kulutuse tegemine ka alaealisele lapsele. Arvestades aga asjaolu, et üldteadaolevalt on laste pakettreisilepingud odavamad kui täiskasvanutel ning reisifirmad pakuvad hulgaliselt soodusreise, tuleb arvestada lapse põhjendatud kuluks seoses tema puhkuse veetmise ja reisimisega 30.- eurot kuus. Lk 5
(6)Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et D R igakuine põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 365.- eurot, mis on suurem kui siis kui elatis kostjalt tema alaealise lapse ülalpidamiseks esialgselt välja mõisteti. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamiskulusid peavad kandma võrdselt mõlemad vanemad, sellest põhimõttest kõrvalekaldumiseks alused puuduvad. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurus muutmisele 182,50 euroni kuus. Tsiviilasja hinna määramine.
  1. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt sellest, et hageja esitas kohtusse hagi elatise suurendamiseks 159,78 eurolt 250 eurole 90,22 euro võrra, on käesoleva tsiviilasja hind 811,98 eurot (9 x 90,22) eurot. Menetluskulude jaotamine.
  2. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulude jaotuse otsustamisel rakendada TsMS § 163 lõiget 1, mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 25 % ulatuses ja hagejal oleks tulnud elatise suurendamise nõude hagi esitamisel tasuda riigilõivu (vt Riigikohtu lahend 3-21-125 p 16) vastavalt hagihinnale ja riigilõivuseaduse (RLS) lisale 1 175.- eurot, mida hageja aga ei teinud, kuulub hagejalt TsMS § 179 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele 131,25 eurot riigilõivu (75 % tasumisele kuulunud riigilõivust) ja kostjalt kuulub väljamõistmisele 43,75 eurot riigilõivu (25 % tasumisele kuulunud riigilõivust). Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid (kostja ilmselt ei täitnud vajalikus ulatuses oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, samas nõuab hageja ilmselt ülemäärast suurt elatist), on kohtu arvates mõistlik jätta mõlema poole muud menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik: Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.