2-10-13048/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-13048 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja GK(isikukood XXX, elukoht XXX) GK hagi ŽK vastu ühisvara jagamise nõudes Hageja lepinguline esindaja MSK Kostja ŽK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja adv Marko Tiiman Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalejad Hageja GK ja lepinguline esindaja MSK ning kostja ŽK ja lepinguline esindaja adv Marko Tiiman Tõlk Andrei Muršak RESOLUTSIOON
2. Rahuldada GK hagi ŽK vastu ühisvara jagamise nõudes osaliselt ja lõpetada poolte varaühisus ning jagada GK ja ŽK ühisvara.
3. Tunnistada ŽK ainuomandiks kinnistu asukohaga XXXTallinn.
4. Liisingumaksetest summas 33 988 krooni so 2172.33 eurot jätta 50% kostja ŽK kanda. Mõista ŽK välja 50% liisingu 2172.33 eurot maksetest so summas 1086.11 eurot GK kasuks.
5. Jätta rahuldamata GK nõue välja mõista ŽK alusetult säästetud 9873.97 eurot. Menetluskulude jaotus Poolte poolt kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused 18.03.2010 on hageja esitanud hagi ühisvara jagamise nõudes. 12.11.2012 hageja esitab selgituse hagi aluse ning eseme ebaselguse kohta seletab hageja täiendavalt hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. 12.03.2004.a. ostis Aktsiaselts Hansa Liising Eesti (edaspidi – ka liisinguandja) poolte jaoks vallasasjana ehitise aadressil XXX, Tallinn 1 250 000 Eesti krooni eest (lisatava ehitise müügilepingu p 3.1., väljavõte lepingust - lisa 1 ). Poolte poolt liisinguandjaga sõlmitud liisinguleping (on kostja käes) nägi ette liisingusaajate ehk poolte õigust nõuda eseme omandi üleandmist pärast liisingumaksete täielikku tasumist. Seega, hageja arvates, lähtuvalt tol ajal kehtivas PkS sätestatust, tekkisid pooltel seoses liisinguandjaga sõlmitud liisingulepinguga ühine varaline kohustus suuruses minimaalselt (täpne suurus hagejal on teadmata kostja poolt liisingulepingu mitteesitamise tõttu) 1 250 000 krooni ning varaline õigus nõuda omandi maksumusega 1 250 000 krooni üleandmist pärast nimetatud kohustuse täitmist. 08.11.2007.a., st juba pärast abielu lahutamist realiseeris kostja, ilma hagejaga kooskõlastamiseta, nimetatud õiguse, täites ka varalise kohustuse, mille jääk selleks hetkeks alanes poolte poolt liisingulepingu järgi teostatud maksete tulemusel 1 250 000 kroonist kuni 911 760 kroonini (vt kinnistu müügilepingu p. 2.2., väljavõte lepingust - lisa 2). Kohustus oli tema poolt täidetud Aktsiaseltsilt Hansapank saadud laenu arvel. Hageja arvates kostja teod on käsitletavad poolte ühisvara jagamisena. Kostja ühepoolselt jagas nii poolte ühise rahalise kohustuse suuruses 911 760 krooni kui ka selle kohustuse täimisega seotud varalise õiguse omandi maksumusega 1 250 000 krooni saamiseks. Nii õigus kui ka kohustus jäid tulemusel kostjale. Hageja ei vaidle vastu kostja poolt valitud vara jagamise viisile, kuid leiab, et jagamise tulemusel kostja poolt saadud vara maksumus ületab ühisvara osa maksumust, millele tal on õigus. Aga nimelt. Ühise varalise õiguse, mis on hageja arvates võrdne kostja poolt selle õiguse realiseerimise tulemusel omandisse saadud kinnistu hinnaga, maksumuse 1 250 000 krooni ja ühise rahalise kohustuse suuruse 911 760 krooni puhul, poolte ühisvara maksumus moodustab 338 240 (1 250 000 - 911 760 ) krooni, millest pool, st 169 120 krooni ehk siis 10 808,74 eurot kuulub hagejale ja moodustabki hüvitise suuruse, mille peab kostja hagejale tasuma seoses kogu vara (nii varalise õiguse kui ka varalise kohustuse) enda ainuomandisse jätmisega. Küll tekkisid kostjal uued kohustused seoses poolte ühise kohustuse täitmisega juba Aktsiaseltsi Hansapank ees, kuid hageja arvates need kohustused ei puuduta poolte ühisvara, kuna esiteks, tekkisid pärast abielu lahutamist, teiseks aga kostja ise valis ühisvara jagamise viisi. Hageja kordab, et ühisvara jagamise viisi valis kostja ainuisikuliselt, kooskõlastamata seda hagejaga. Hageja oleks aga võimeline ja nõus olnud võtma poolte ühise kohustuse enda peale koos õigusega saada ainuomandisse vara, mille maksumus seda kohustust oluliselt ületas. Kostja poolt teostatud vara jagamise tulemusel jäi aga hageja ilma omaette elamispinnata ning ilma igasuguse hüvitiseta, mille kasutamisega oleks võimalik elamispinna soetamine. Hagejale teadaolevalt oli kostja poolt Aktsiaseltsisilt Hansapank saadud laen kasutatud, mitte ainult kohustuse täitmiseks liisinguandja ees, vaid ka uue elamispinna edaspidi ostmiseks aadressil XXX, Tallinn, millega seletatakse muuhulgas kostja huve poolte ühise kohustuse vaid enda peale võtmine. Samuti seletab hageja, et liisingulepingu järgi teostati nii abielu kestel (250 000 krooni elamu ostmise hetkeks, st hiljemalt 12.03.2004.a., igakuised liisingumaksed, milliste täpne suurus on 2 teadmata, teostati nii hageja kui ka kostja kontodelt) kui ka hageja vahenditest pärast abielu lahutamist, st pärast 16.09.2004.a. Aga nimelt. Pärast abielu lahutamist on tasutud hageja kontolt (lisa 3, asjas tähtsust omavad ülekanded on märgitud punase värviga) vahetult liisinguandja kontole 35 900 (8 004,00 krooni 08.12.2006.a., 9 000 krooni 10.02.2007.a., 8 050 krooni 11.03.2007.a., 8050 krooni 10.04.2007.a., 2 796 krooni 26.07.2007.a.) krooni. Erinevate selgitusega, sh „laen“, „kingitus“ oli üle kantud kostja kontole pärast abielu lahutamist liisingumaksete teostamiseks 73 870 krooni (800,00 krooni 08.10.2004.a. selgitusega „kingitus“, 1 300 krooni 25.10.2004.a. selgitusega „kingitus“, 1 130 krooni 29.10.2004.a. selgitusega „kingitus“, 5 580 krooni 10.02.2005.a. selgitusega „kingitus“, 7 000 krooni 10.03.2005.a. selgitusega „võlg“, 7 400 krooni 10.04.2005.a. selgitusega „laen“, 6 000 krooni 10.05.2005.a. selgitusega „laen“, 4 000 krooni 10.05.2005.a. selgitusega „laen“, 1 440 krooni 13.06.2005.a. selgitusega „laen“, 4 300 krooni 08.07.2005.a. selgitusega „kingitus“, 1 620 krooni 25.07.2005.a. selgitusega „kingitus“, 6 200 krooni 11.08.2005.a. selgitusega „kingitus“, 6 900 krooni 12.09.2005.a. selgitusega „laen“, 7 600 krooni 10.01.2006.a. selgitusega „laen“, 3 000 krooni 10.05.2006.a. selgitusega „kingitus“, 1000 krooni 13.06.2006.a. selgitusega „kingitus“, 3 800 krooni 20.11.2006.a. selgitusega „võlg“, 4 300 krooni 11.08.2007.a. selgitusega „hansaliising“). Lähtuvalt ülaltoodust leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama tema ühisvarva ühepoolselt jagamise tulemusel enamsaadud, juhtides ühtlasi kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et kohtumenetluses nõutava hüvitise suurus on väiksem võrreldes ülaltoodud arvestusest tulenevaga. 01.04.2013 hageja esitab haginõude arvestuse ning hageja kinnitab 07.05.2013 toimunud kohtuistungil, et see on lõplik haginõue. Poolte abielu registreeriti 03.01.2002 ning lahutati 16.09.2004 Harju Maakohtu otsusega. Poolte ühisvara on jagamata ning ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, so 16.10.
6. Jagatava ühisvara koosseisu kuuluv on alljärgnev: 12.03.2004.a. ostis AS Hansa Liising Eesti poolte jaoks valitud eramu aadressil XXX, Tallinn 1 250 000 eesti krooni eest (lepingu p. 3.1., I. köide, tlk. 59). Poolte abielu lahutamise hetkeks, mis toimus 16.09.2004.a. tasusid pooled koos eramu omandisse saamiseks kokku 308 988 krooni, millest: - - 25 000 krooni on kantud 15.01.2004.a. üle ettemaksuna kinnistu soetamise eest hageja pangakontolt SEB Eesti Ühispangas (I. köide tlk. 109); 250 000 krooni – esimene sissemakse sularahas (makse tegemist tõendatakse liisingulepingu p.3.1.( I. köide, tlk. 59 ). Kostja võttis selle asjaolu omaks oma vastuses hagiavaldusele (I.köide, tl.42). 33 988 krooni on tasutud poolte poolt abielu kestel liisingumaksetena, mida tõendatakse kostja kontolt väljavõttega AS-is Hansapank (03.05.2004.a. liisingumakse suuruses 6861,85 krooni, I. köide, tlk. 14, 11.05.2004.a. liisingumakse suuruses 6540,66 krooni, I. köide, tlk.14, 16.05.2004.a. liisingumakse suuruses 6861,85 krooni, I. köide, tlk 14, 17.06.2004.a. liisingumakse suuruses 6861,81 krooni, I. köide, tlk 14, 16.08.2004.a. liisingumakse suuruses 6861,81 krooni, I.köide, tlk. 15). Abielu kestel liisingumaksete teostamise nimetatud suuruses võttis kostja samuti omaks vastuses hagile (I. köide tlk. 42). Hageja on seisukohal, et eramu omandamiseks tehtud maksed on poolte ühisvaraks analoogselt teiste, abielu kestel tehtud ja abielu lõpetamise hetkeks alles jäänud rahaliste 3 kokkuhoidmistega. Neid ei saa käsitelda poolte igapäevaste majandamiskuludena, nagu arvab seda kostja, kuna vastasel juhul võiks tekkida absurdne olukord, milles saab liisinguasja lahusomandisse üks abikaasadest vaid see tõttu, et omandi üleandmine toimub pärast abielu lõpetamist, hoolimata sellest, et tasu selle eest oli tasutud abielu kestel, st ühisvara arvel. Kuna kostja sai eramu ainuomandisse pärast abielu lõpetamist, 08.11.2007.a. (I. köide, tlk.129) juba 911 760 krooni eest (lepingu pö 2.1, I.köide. tlk. 131), mitte aga hinna eest, millega see oli soetatud poolte jaoks, st 1 250 000 krooni eest, seega abielu kestel eramu eest tasutut kasutades, on hageja seisukohal, et poole abielu kestel eramu eest tasutu ehk siis 154 494 krooni (308 988 : 2), mis on võrdne 9 873,97 euroga, peab kostja temale hüvitama. Seega, hageja arvates, võib käsitelda abielu kestel eramu omandamiseks tehtud makseid poolte rahalise kokkuhoidmisena, mis kuulub poolte poolt jagamisele võrdsetes osades nii vana kui uue PkS kohaselt. Ka tuleneb kostja kohustus hüvitada hagejale poole nendest maksetest PkS § 34 lg 1-st, st see tõttu, et poolte poolt vara soetamiseks ühiselt tehtud maksed olid kasutatud kostja poolt vaid oma lahusvara huvides, st eramu ainuomandisse soetamiseks. Oma pöördumises kohtu poole eelmise aasta novembri kuus (II. köide tlk.21 ) kasutas hageja hüvitise suuruse arvutamise teist metoodikat. Nimelt aga, võrdles eramu maksumuse algsuurust, st 1 250 000 krooni (I. köide, tlk 59) maksumusega, mille eest soetas kostja eramu enda ainuomandisse, mis on 911 760 krooni (I. köide, tlk 131). Kuna hageja täitis ühist, abielu kestel tekkinud liisingukohutust ka pärast abielu lahutamist on tema arvates põhjendatud ka see metoodika, mille tulemusel peaks kostja hüvitama temale 169 120 ((1 250 000 – 911 760) = 338 240 krooni : 2) krooni ehk siis 10 808,74 eurot. Kuna aga on teadmata, millised hageja poolt kostja kontole tehtud maksetest olid kasutatud kostja poolt liisingukohustuse täitmiseks, jääb hageja ülalnimetatud lihtsama metoodika juures, st palub mõista kostjal välja tema kasuks vaid pool abielu raames eramu soetamiseks tehtud, tõendatud maksetest, st 9 873,97 eurot. 07.05 kohtuistungil märgib hageja esindaja kokkuvõtlikult, et ühisvara, mida hageja jagada soovib on: kokku 308 988 krooni (19747,93 €). Selle summa soovime jagada pooleks, see on 9873,97 €. Soovime, et selle summa hüvitaks kostja. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi osaliselt õigeks ja vaidleb sellele osalises ulatuses vastu. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja öeldud seisukoht 07.05.2013 kohtuistungil ei vasta tegelikkusele. Kostja oli nõus sõlmima kompromissi sellisel moel, nagu hageja soovis. Kuid eile õhtul esitas hageja täiendava nõudmise, mille kohaselt kostja peab loobuma kogu järgneva perioodi elatise nõudest hageja vastu. Üksnes sellisel puhul oli hageja nõus lõpetama menetlust kompromissiga. Varem oli hageja nõudeks tunnustada pooltevaheliste nõuete puudumist, st võlgnevuse nõuet elatise osas. Kostja ei nõustu sellega, et me tänaseks ei olnud kompromissiga nõus. Vastav kiri oli saadetud ka hagejale, kuid hageja seisukoht on muutunud. Seega tänaseks kompromissi ei ole. Oleme nõus kompromissiga neil tingimustel, mida hageja eelmisel istungil pakkus. 07.05.2013 kohtuistungil hageja esindaja selgitus: et oli sõlmitud liisinguleping. Pärast abielu lahutamist sai kostja kinnistu nende liisingumaksete kasutamisega ainuomandisse. Nende maksete tekkimise tulemusena tekib hoius. Tuginen PerS § 24 lg
7. Liisinguleping oli sõlmitud kostja ja AS Hansa Liising Eesti vahel. Selle lepingu alusel ostis Hansa Liising pooltele eramu XXX. Makseid tasuti kostja kontolt. 25 000 krooni kandis üle hageja 15.01.2004 (1 kd tl 109), makse seletus on maja ostu eest XXX. Meil ei ole 4 maaklerilepingut, seepärast ei tea maksekorraldusel oleva nime JR kohta andmeid. 250 000 krooni oli esimene sissemakse sularahas, mida tegid mõlemad pooled ühiselt. 07.05.2013 kohtuistungil kostja vaidleb hageja esindaja eelpool öeldule vastu, kuna ükski tõend ei kinnita, et see oli tehtud sularahas, ühtegi tõendit pole selle kohta, et see oli tehtud poolte poolt. Kostja ei vaidle, et abielu kestel tehti neid kandeid. See oli abielu kestel ühise kohustuse täitmine. 33988 kr (2172,23 €) summa üle vaidlust pole, see on abielu kestel teostatud liisingumakse. 07.05.2013 hageja esindaja poolt esitatud lõpliku seisukohaga kostja esindaja ei ole nõus. Tänaseks pooltel ühisvara puudub. Ühisvara koosseis määratakse abielu lõppemise päevaga. Poolte abielu kestis kuni 16.09.2004 - sellest ajast puudus pooltel mistahes ühisvara. Abielu kestel on pooled võtnud endale varalise kohustuse, liisinglepingu, abielu kestel on tehtud ka liisingumakseid. Peale lahutust on kostja omandanud nimetatud kinnistu XXX. Kostja eitab hagejapoolset makset 250 000 kr. Kostja on nõus aktsepteerima summat 33 988 krooni jagatud kahega 16 994 krooni 1986,11 €, kuna see on abielu ajal kantud kohustus. Rohkem nõuet siin pole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kuulanud ära poolte selgitused, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled vaidlevad ühisvara koosseisu üle. Vaidlus on poolte vahel selles, kas 25 000 krooni on kantud 15.01.2004.a. üle ettemaksuna kinnistu soetamise eest hageja pangakontolt SEB Eesti Ühispangas (I. köide tlk. 109); 250 000 krooni – esimene sissemakse ka sularahas (makse tegemist tõendatakse liisingulepingu p.3.
8. (I. köide, tlk. 59). Vaidlus puudub selles, et poolte abielu lahutati 16.09.
9. Samuti puudub vaidlus selles, et ühisvara koosseisu kuulub abielu kestel liisingu maksetena tasutud 33988 krooni, mida tõendatakse kostja kontolt väljavõttega AS-is Hansapank ( 03.05.2004 liisingumakse suuruses 6861,85 krooni (I kd lk 14; 11.05.2004 liisingumakse suuruses 6540.66 krooni (I kd lk 14) 17.06.2004 liisingumakse suuruses 6861.81 krooni ( I ka tl 14), 16.08.2004 liisingumakse suuruses 6861.81 krooni (I kd tl 5). Eelnimetatud suuruses abielu kestel teostatud liisingumaksed võttis kostja omaks oma vastuses hagile (I kd tl 42) ja samuti 07.05.2013 toimunud kohtuistungil. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, kas kohaldamisele kuulub kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseadus (PKS) või alates 01.07.2010 kuuluv PKS. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu 16.09.2004 otsusega ning ühisvara koosseis tuleb määrata kindlaks 16.09.2004 seisuga. Seega tuleb ühisvara kooseisu kindlaksmääramiseks kohaldada kuni 30.06.2010 kehtinud seadust. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. PKS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. 5 Juhindudes Riigikohtu lahendis 3-2-1-36-11 toodud põhimõtetest, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest uues perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva perekonnaseaduse sätete järgi. Seega käesolevas vaidluses on põhjendatud kohaldada ühisvara jagamisele vana perekonnaseadust. Seda kohtu arvates eelkõige põhjusel, et asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud (vara soetamine, abieluliste suhete lõppemine, abielu lahutamine, hagi esitamine ühisvara jagamise nõudes) on toimunud enne 01.07.2010, mil jõustus kehtiv perekonnaseadus, siis tuleb kohaldada vana perekonnaseadust. Kuna käesolevas asjas Maakohus tuvastas asjaolu, et poolte abielu on lahutatud 16.09.2004 (abielulahutuse tunnistus on 18.03.2010 hagi lisana nr 1) on põhjendatud, et käesolevas vaidluses PKS § 210 lg 2 järgi tuleb kohaldada kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust. Lähtuvalt TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega ja annab õigusliku hinnangu ühisvara jagamise nõude osas perekonnaseaduse redaktsiooni kohaldamisele, mida kohus on ka eelnevalt käsitlenud ja hinnangu andnud. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. Jagada saab ainult neid esemeid, mille jagamist on nõutud hagis või vastuhagis. Ühisvara jagamisel peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-07-270003 leidnud, et juhul kui abikaasad ei ole ühisvara jagamise asjas ühel meelel ühisvara koosseisu ja vara esemete väärtuse osas ja oma väidete kohta tõendeid esitanud ei ole, tuleb eelmenetluse ülesannete täitmiseks kohtul selgitada pooltele vajadust tõendada asjaolusid, millele nende väited ja vastuväited tuginevad. Hagis hageja märgib, et 12.03.2004 AS Hansa Liising Eesti ostis poolte jaoks valitud eramu aadressil XXXTallinn 1 250 000 krooni eest (I kd tl 57-65), mille müügihinnaks on lepingust nähtuvalt 1 250 000 krooni. Hageja kinnitab, et esimene makse 250 000 oli sularahas, kuid ei mäleta, kes raha andis. Nimetatud kinnistu eest ettemaks oli tehtud 25 000 krooni ja see kanne on tehtud hageja kontolt. Toimiku materjalidest nähtuvalt (I kd tl 109 ) hageja pangakontolt on tehtud kanne 15.01.2004 ja makse saajaks on märgitud JR, ettemaks maja ost XXX. Eelmärgitud makset hageja selgitada ei oska, kuna ei tea, kes on kodanik JR, kellele on tehtud tema pangakontolt raha ülekanne. Kohus leiab, et nimetatud ettemaksu tegemist kinnistu XXX ostmiseks ei nähtu toimiku materjalidest, kuna 12.03.2004 AS Hansa Liising Eesti ostis poolte jaoks valitud eramu aadressil XXXTallinn GS(I kd tl 57). Seega on tõendamist leidnud, et kinnistu müüja oli GS. Kodanik JR ei ole puutumust XXXkinnistu müümisega. Asjaolul, et 15.01 2004 hageja tehtud ülekanne ei tõenda, et nimetatud rahasumma oli kantud poolte ühisvara soetamiseks, ei saa nimetatud summasid ühisvaraks lugeda. Lisaks sellele kostja elab käesoleval ajal nimetatud eramus ning eramu jätmine kostja ainuomandisse ei muuda hageja igapäevast elukorraldust (Harju Maakohtu 12.06.2012 otsus tsiviilasjas 2-09-36348). Ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt väidetavad rahasummad 25 000 krooni ettemaksu ja 250 000 krooni suurune makse on tehtud XXXkinnistu soetamiseks. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kinnistu omandati hageja rahaliste vahendite arvelt. Kohus on hagejale mitmeid kordi andnud võimaluse, et hageja esitaks tõendeid ja lõpliku haginõude ning korrektse haginõude arvestuse, kuid hageja ei ole vaatamata kohtu poolt antud võimalustele esitanud tõendeid hagis taotletu kohta, kas 25 000 krooni on kantud 15.01.2004.a. 6 üle ettemaksuna kinnistu soetamise eest ning samuti 250 000 krooni – esimene sissemakse sularahas maksmise kohta. Hageja ei selgitanud ka 07.05.2013 toimunud kohtuistungil, kes andis talle 250000 krooni eramu soetamiseks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-46-06 asunud seisukohale, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega muutub see kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi poolte ühisvaraks. Eeltoodust tulenevalt on ühisvaraks ja seega jagatava ühisvara koosseisu kuuluvaks liisingumaksed summas 33 988 krooni so 2172.23 eurot Poolte vahel vaidlust ei ole, et liisingumaksed 33 988 krooni (II kd tl 72) on tehtud abielu ajal ühise kohustuse täitmiseks: liisingumaksetena tasutud 33988 krooni, mida tõendatakse kostja kontolt väljavõttega AS-is Hansapank (03.05.2004 liisingumakse suuruses 6861,85 krooni (I kd lk 14; 11.05.2004 liisingumakse suuruses 6540.66 krooni (I kd lk 14) 17.06.2004 liisingumakse suuruses 6861.81 krooni (I ka tl 14), 16.08.2004 liisingumakse suuruses 6861.81 krooni (I kd tl 5). Eelnimetatud suuruses abielu kestel teostatud liisingumaksete osas ka pooltel vaidlus puudub. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib PKS § 19 lg 2 p 3 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Seega eelmärgitust tulenevalt loetakse poolte osad ühisvaras võrdseks ja sellest lähtuvalt, on kohus seisukohal, et poolte osad ühisvaras (33 988 krooni so 2172.33 eurot: 2) on 1086.11 eurot. Liisingumaksete jagamise viisile pooled kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kokkuvõtvalt kohus on seisukohal, poolte ühisomand tuleb lõpetada ning jagada pooleks eelpool märgitud viisil liisingumaksed 33 988 krooni so 2172.33 eurot: 2= 1086.11 eurot. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjalt alusetult säästetud 9873,97 eurot, see hageja poolt esitatud asjaolu on tõendamata. Kohus leiab ka, et vastuväite esitamisest ei piisa. Kohus saab jagada ühisvara ainult poole taotletud viisil. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 7