) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kompensatsiooni tasumise tähtaeg oli fikseeritud poolte vahel 11.10.2012 sõlmitud lepingus.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohtule esitatud tõenditega ja kostja poolt hagi õigeks võtmisega on tõendatud, et kostja on jätnud lepingust tuleneva kohustuse, maksta hagejale seoses ühisvara jagamisega kompensatsiooni 60 000 krooni hiljemalt 12.10.2012, käesoleva ajani täitmata. Seega ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et kostja ei ole nimetatud summat hagejale tasunud. Võlgnevuse tunnistamist tõendab ka kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldus, mille kohaselt tasus kostja hagejale 03.05.2013 30 eurot, selgitusega Osamakse Abieluvaralepingu 2 p 2.5. Kostja väide, et tema kohustuse täitmine hageja ees sõltub tsiviilasjast nr 2-10-64941, on käesoleval juhul asjakohatu. Hageja ei soovi võla tasumist graafiku alusel ning soovib kogusumma välja mõistmist. Samuti on põhjendatud viiviste nõue perioodi eest 13.10.2012 kuni 25.03.2013 summas 188,67 eurot.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on 11.10.2010 lepingu punktiga 2.6 kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel on LL õigus nõuda RL viivist 0,03% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 188,67 eurot. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kohtule esitanud põhjendatud hagi ning see tuleb kostja suhtes rahuldada täies ulatuses põhivõla 3 834,70 euro ja viivise 188,67 euro nõudes. Kostja poolt 03.05.2013 võlgnevuse katteks, selgitusega Osamakse Abieluvaralepingu p 2.5 tasutud 30 eurot, kuulub väljamõistetud võlgnevuse summaga tasaarvestamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.