) sätetele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele
§-de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta poolte taotlus tühistada varasemad lahendid, kuna nimetatud taotluse rahuldamiseks puudub seaduses sätestatud õiguslik alus.
lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2013 otsusega Harju Maakohtu 05.10.2012 otsuse ja saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Seega on Harju Maakohtu lahend juba tühistatud ning Tallinnas Ringkonnakohtu lahendi tühistamiseks puudub maakohtul pädevus. Hageja palub tagastada tasutud riigilõivud, kautsjon ja hagi tagamise tagatis.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kooskõlas
lg 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 131 955.82 eurot ja apellatsioonkaebuselt 10 000 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivust 65 977.91 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 5 000.00 eurot. Samuti tuleb tagastada hagejale 09.03.2011 hagi tagamise tagatis summas 79.75 eurot.
lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Hageja on vastava avalduse esitanud ning tagatise andmise põhjus on ära langenud, kuna kohus jättis 11.03.2011 määrusega hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Hageja taotlus kautsjoni tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole käesolevas menetluses kautsjoni tasunud.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud kohtule esitatud kompromissilepingus, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.