Obsah (8)

§ 173§ 178§ 174§ 657§ 654§ 5§ 217§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-11-42703 Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2013, Tallinn Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Kohtuasi A S aval

§ 173

lg-tele 1 ja 4 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas lahendis ja milles kohus näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud rahalise suuruse. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kostja menetluskulude jaotust enam vaidlustada ei saa, kuna kohtuotsus jõustus 06.09.2012. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel vastavalt

§-s 174 sätestatule lähtub kohus otsuses sisalduvast menetluskulude jaotusest ja hindab üksnes menetluskulude hüvitamist taotlenud isiku avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas esitatud kulude vajalikkust, põhjendatust ja tõendatust, mitte vastaspoole menetluskulude kandmise õiguspärasust või võimet menetluskulusid kanda.

1. Käesolevas tsiviilasjas koostas ja esitas hageja esindaja 09.09.2011 hagiavalduse 4-l lehel, 27.10.2011 arvamuse kostja vastuse kohta 3,5-l lehel ning osales kahel kohtuistungil - 09.11.2011 kestusega 15 minutit ja 06.02.2012 kestusega 5 minutit. Esitatud arve kohaselt, kus kajastati igale toimingule kulunud aeg, osutas esindaja õigusabi 5,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot. Hageja taotles õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kinnitades avalduses, et eraisikuna ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada.
2. Kostjalt kuulub vastavalt käesolevas asjas 15.02.2012 tehtud otsusele ning

§-le 174 ja §-le 177 väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 639,11 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus hagi esitamisel.

1. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et hagiavalduse koostamisele koos tõendite uurimisega kulus 35 minutit. Kahe töötunni kulumine materjalidega tutvumisele ja 2 analüüsimisele ning 4-leheküljelise hagiavalduse koostamisele, millele oli lisatud 7 lisa, on igati põhjendatud ajakulu, kuna menetluse alustamisel kulub esindajal asjaoludega kurssiviimiseks kõige enam aega. Vajalik ja põhjendatud ajakulu on ka kostja vastusega tutvumisele ja 27.10.2011 sellele 3,5-leheküljelise arvamuse koos 4 lisaga koostamisele ja esitamisele kulunud aeg, kokku 2 tundi. Arvel märgitud ajakulu kokku 1,5 tundi kaheks kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks ei ole põhjendamatult suur. Enne istungit, isegi kui need on kestuselt lühikesed (milline asjaolu ei ole eelnevalt esindajale teada) tuleb tsiviilasja materjalid mälu värskendamiseks üle lugeda, eesmärgiga anda kliendile võimalikult parim teenus. Kohtuistungite vahel oli peaaegu 3 kuud ja vahepeal tegeleb esindaja ka teiste klientide esindamisega, mistõttu ei saa öelda, et esindajal oli kõik värskelt meeles.
2. Hageja esindaja kulud summas 660 eurot koos käibemaksuga on mõistliku suurusega, vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Hageja kinnitas avalduses

§ 174lg 6 kohaselt, et eraisikuna ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada.

Nimetatud lepingulise esindaja kulu jäi oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära (tsiviilasjalt hinnaga 3201 kuni 6400 eurot oli kulude sissenõudmise piirmäär 3200 eurot). Kostja märkis vastuväites ekslikult, et 640 euro suuruse hagi hinna juures on lepingulise esindaja sissenõutavate menetluskulude piirmääraks maksimaalselt 320 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind oli 5904,97 eurot. Määruskaebus

1. Kostja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega vähendada menetluskulude suurust 110 euroni.
2. Avalduses toodu nõue on ilmselgelt ülepaisutatud ja suunatud kostja kahjustamisele. Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja lepingulisel esindajal oli vajadus nii palju tööd teha. Hagiavaldus esitati 4 leheküljel koos pangalt saadud lisadega. Hageja lepinguline esindaja kasutas hagiavalduses väga suurt kirja. Seadusega on määratletud, et avaldus tuleb kirjutada masinakirjas ja kirjatähe suurus on 12 punkti. Hageja kasutas 16 punktilist kirjatähe suurust. Hagiavalduse esimene lehekülg sisaldab 2/3 ulatuses menetlusosaliste andmeid, mis tavakohaselt ei ületa ¼ leheküljest. Seega mahub kogu tekst kahele leheküljele. Tavapärane ridade arv ühel leheküljel on 48 -
3. Hagiavalduse tiitellehel on 23 rida, millest 17 rida on enamasti 2 - 3 sõnalised. Teisel leheküljel on 33 rida, millest 13 rida on 2 - 3 sõnalised. Sama kehtib ka kostja vastusele esitatud arvamuse koostamise kohta. Pangast saadud andmete töötlemisele ei kulu rohkem kui 5 minutit.
4. Jääb arusaamatuks, kuidas ühes ja samas asjas kulub kohtuistungi ettevalmistamiseks erinev aeg. 06.02.2012 kohtuistung kestis 5 minutit, millele esindaja kulutas koos ettevalmistusega 1 tunni. Arvestades, et kohtuistung kestis 5 minutit, kulus esindajal 55 minutit ettevalmistuseks. On arusaamatu, mida selle ajaga tehti. 09.11.2011 kestis kohtuistung 15 minutit, millele esindajal kulutas koos ettevalmistusega pool tundi. Käesoleva kaasuse puhul ei olnud tegemist keeruka asjaga, millega ei oleks hakkama saanud hageja isiklikult. Advokaadi jaoks seisnes töö põhiliselt faabula kirjutamises.
5. Põhjendatud kulutusteks saab lugeda hagiavalduse koostamise koos tõendite uurimisega 35 minutit (70 eurot). 24.10.2011 kohtuistung kestis 15 minutit (30 eurot), kuna hageja esindaja oli asja materjalidega hästi kursis, puudus vajadus ettevalmistuseks. 06.02.2012 kohtuistung kestis 5 minutit (10 eurot), ettevalmistuseks puudus vajadus, sest eelmisest kohtuistungist oli möödas väga lühike aeg, mistõttu oli hageja esindajal kõik värskelt meeles. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 3 kokku 110 eurot. Apellatsioonimenetluse lõpetasid pooled kokkuleppega, milles loobusid teineteiselt menetluskulude väljamõistmisest. Vastus määruskaebusele
6. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata Menetluse edasine käik
7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kohtunikuabi käsitles vaidlustatud määruses menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja selgitas piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus menetluskulude saamiseks rahuldada. Kohtunikuabi hindas menetluskulude kindlaksmääramisel advokaadibüroo arvet ja kohtuvaidlusega kaasnenud töö mahtu. Sealjuures arvestas kohus ka kohtuistungite ja esindaja koostatud menetlusdokumentide arvuga. Samuti arvestas maakohus Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 kohaldamisel hagi hinda, mis oli 5904,97 eurot. Ka mõistis kohus kostjalt õigesti välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu, kuna maakohtu menetluse kulud jäeti kohtuotsusega kostja kanda.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja oleks saanud kohtumenetluses hakkama ka advokaadi abita ja advokaadi töö seisnes põhiliselt faabula kirjutamises.

§ 5

lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda

§ 217lg 1 kohaselt esindaja kaudu.

Maakohtu poolt välja mõistetud kulud katavad ringkonnakohtu hinnangul mõistlikus suuruses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. Asjakohatu on hinnata advokaadi tööd menetlusdokumentide trükikirja suuruse ja sõnade arvu järgi. 5,5 tundi advokaadi poolt tehtud tööd oli käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud. Kostja pidi ette nägema, et tal võib tekkida kohustus hüvitada hageja õigusabikulud kuni määruses nr 137 sätestatud piirmäärani. Käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu piirmäärast oluliselt väiksem.

1. Asja materjaliga ei ole kooskõlas määruskaebuse väide, nagu oleks pooled lõpetanud tsiviilasja kokkuleppega, milles loobusid teineteiselt menetluskulude väljamõistmisest. Apellatsioonimenetlus lõpetati 06.09.2012 määrusega kostja loobumise tõttu apellatsioonkaebusest ja pooled leppisid kokku, et apellatsiooniastme menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Maakohtus kantud menetluskulude osas selline kokkulepe puudub.
2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada. 22.

§ 178lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 4