lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel mõista Ain Aroldilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 129 eurot ja 60 senti (s.h käibemaks 21,60) riigituludesse. 4.
lg 3 alusel määrata menetluskulude summa 129,60 eurot tasumine osade kaupa käeoleva määruse jõustumisest 3 kuu jooksul ehk igakuiselt tuleb tasuda 43 eurot ja 20 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Osamakse tasumise tähtaeg on kuu
lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, asudes pärast kuriteoteate, kaebusega seotud Tartu Vangla vanemvalvuri E.R. , peaspetsialist-korrapidaja M. V. , peaspetsialist-üksusejuht K.P-P. ja järelvalveosakonna juhataja J. R. seletustega ning fototabelitega Tartu Vangla osakonna S-1 kinnipeetavate jalutusaedikust 26.03.2013 kella 13.40 ajal ja fototabeliga videosalvestusest 26.03.2013 kell 13.33 Tartu Vangla osakonnast S-1 tutvumist seisukohale, et pole tuvastatud Tartu Vangla ametiisikute, sh Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuht K. P-P. poolt KarS § 122, § 324 ega ühegi teise KarS eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. 3. A. Arold esitas Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks. 4. Riigiprokuratuur jättis 05.06.2013 määrusega A. Aroldi kaebuse rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruse sisu 5. Riigiprokuratuur nõustus täielikult ringkonnaprokuratuuri otsustuse ja selle asjakohaste põhjendustega, lisades täiendavalt järgmist. 5.1
lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
Vastavalt
§-le 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. 5.2 Kõnealuse juhtumiga seonduvalt on juba varem võetud vastu eespoolviidatud seadusjõus olev otsus kriminaalmenetlust mitte alustada. Kuigi selles keskenduti valvur E.R. tegevusele, anti menetlusotsusega hinnang ka teiste juhtumiga puutumust omavate ja teates äramärgitud vanglaametnike, sh K. P-P. tegevusele. Kaebajale teadmiseks, et kriminaalmenetlust ei alustata mitte konkreetse isiku, vaid kuriteofakti suhtes ning juba eelmise kriminaalmenetluse alustamata jätmisega kujundas prokuratuur oma seisukoha, et kaebaja suhtes pole kuritegu toime pandud. Seega puudub kaebajal pärast käesoleva määruse saamist vajadus esitada järjekordne samasisuline kuriteoteade veel mõne juhtumiga seotud vanglaametniku osas. Kui kaebaja hinnangul on talle seoses juhtunuga tekitatud mittevaralist kahju, tuleb selle hüvitamiseks pöörduda esmalt vangla juhtkonna ja hiljem vajadusel kohtu poole. 2 Kaebuses esitatud taotluste sisu
mõttest on kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid. Kohus peab aga arvestama menetluse vaba kujundamise põhimõttega ja menetlustoimingutele kuluva ressursiga. Vastavalt
lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus saab juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada. Samuti on ringkonnakohus õigustatud hindama, kas prokuratuur on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme. 8. Käesolevas asjas ei nõustu kaebuse esitaja kuriteole antud kvalifikatsiooni sisustamisega menetlejate poolt ja taotleb asjassepuutuva õigusnormi tõlgendamist. Ta leiab, et johtuvalt A. Aroldi õigusteadmiste puudumisest ja kaebuse sõnastusest („piinamine“ ja „inimväärikust alandav kohtlemine“), on prokurörid vaadelnud kaebust üksnes KarS §-de 122 ja 324 järgi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja selgitab, et kui kuriteoteate sisus esineb küll mingi kuriteole viitav teave, ent avaldaja poolt on sellele antud ebaõige karistusõiguslik kvalifikatsioon, võetakse menetlusotsus vastu esitatud kuriteotunnuste osas. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusest nähtub, et ehkki prokuratuur andis karistusõigusliku hinnangu m.h KarS § 122 ja § 324 osas, on määruses ka sedastatud, et puudub ka mõni muu karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritav kuritegu. Ringkonnakohus nõustub sellega. Nagu kaebajale on Riigiprokuratuuri määruses ka selgitatud, ei alustata menetlust mitte konkreetse isiku, vaid kuriteofakti suhtes ning juba eelmise kriminaalmenetluse alustamata jätmisega kujundas prokuratuur oma seisukoha, et kaebaja suhtes ei ole kuritegu toime pandud. Samuti on kaebajale selgitatud, et ehkki eelmise kuriteoteate lahendamisel keskenduti valvur E.R. tegevusele, anti menetlusotsusega hinnang ka teiste juhtumiga puutumuses olevate vanglaametnike, s.h K. P-P. tegevusele. Prokuratuuri määrusest nähtub, et K. P-P. ei saa sündmuste toimumise kirjelduse kohaselt omistada teadmist, milles oli jalutusaedikus viibiva ja valjuhäälselt kontaktisiku T.L. poole pöörduva A. Aroldi probleem. Seega puudub põhjuslik seos A. Aroldile põhjustatud kehalise 4 väärkohtlemise ja K. P-P. tegevuse/tegevusetuse vahel. Samuti nõuab nimetatud koosseisu subjektiivne külg tahtlust, millist aga esitatud asjaolude põhjal K. P-P. omistada ei saa. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab endas seetõttu kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada.
lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Seetõttu ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise välistamine. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et A. Aroldi kaitsja poolt kaebuses väljatoodud põhjendused ei tingi Riigiprokuratuuri määruse tühistamist. 9. Tartu Maakohtu 14.06.2013 määrusega määrati A. Aroldile riigi õigusabi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks RÕS § 8 p 3 alusel kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud
-is ettenähtud korras.
lg 2 kohaselt kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega peab A. Arold hüvitama tekkinud menetluskulud. A. Aroldi kaitsja vandeadvokaadi abi M. Gaver on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. A. Aroldi kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt on riigi õigusabi andmisele kulunud aega toimikumaterjalidega tutvumiseks ja õigusliku olukorra väljaselgitamiseks, kohtumiseks kaitsealusega ja määruskaebuse koostamiseks 5 tundi. Kaitsja on märkinud, et ülesande teostamiseks kulus rohkem aega, kui RÕS tasuna välja mõista lubab ja taotleb tasu suurendamist 66% võrra. Kokku taotleb kaitsja tasuna 215,14 euro väljamõistmist. Ringkonnakohus ei pea tasu suurendamist põhjendatuks. RÕS §-st 23 kohaselt on määruskaebemenetluses määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 18 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 108 eurot. A. Aroldit puudutava õigusvaidluse puhul ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellest erandit teha, kuna tegemist on üheepisoodilise lihtsa õigusvaidlusega. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud ja väljamõistmisele kuuluvaks tasuks 108 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot ja 60 senti. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata menetluskulude, s.o 129 eurot ja 60 senti, tasumine osade kaupa käesoleva määruse jõustumisest 3 kuu jooksul ehk igakuiselt tuleb tasuda 43 eurot ja 20 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Osamakse tasumise tähtaeg on kuu 20. päev. Maarika Kuusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.