Määrus osas, millega jääb muutmata halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta, on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tallinna Linnaplaneermise Amet (TLPA) väljastas 02.01.2012 projekteerimistingimused PT 146510 F. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamise projekti koostamiseks ja vormistamiseks. J A esitas 04.12.2012 Tallinna Halduskohtule tuvastamiskaebuse projekteerimistingimuste nr PT 146510 väljastamise ja F.Kuhlbarsi 6/J.Pärna 1 hoone rekonstrueerimise ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ehitusloa väljastamise menetluse alustamise õigusvastasuse kindlaks tegemiseks. Kaebaja on viidatud majas asuva korter nr 23 omanik ja korteriühistu F. Kuhlbarsi 6/Pärna 1 (edaspidi ka korteriühistu või ühistu) liige. Katusealuse pinna (pööningu) soovib ühistu juhatus müüa kinnisvaraarendajale. 13.10.2011 toimus korteriühistu üldkoosolek, millel vastu võetud otsusest lähtuvalt esitas P. I, kes töötab korteriühistule haldusteenust 3-12-2528 osutavas Hansa Rem OÜ-s, 14.10.2011 TLPA-le projekteerimistingimuste taotluse. Ühistu koosolekul viibis 24-st korteriühistu liikmest kohal 8, lisaks registreerus kohalviibijana ja korter nr 1 omanikuna K. T, kes märkis ennast veel kaheksa ühistu liikme, sh ka kaebaja esindajaks, kuigi kaebaja polnud vastavat volitust andnud. K. T ei kuulu kõnealuses elamus korteriomandit ja ta ei ole ühistu liige, mistõttu polnud tal kokku üheksa ühistu liikme esindamise õigust. Kaebaja ise 13.10.2011 üldkoosolekul ei osalenud, kuna korteris toimuva remondi tõttu ta seal ajutiselt ei ela. Ühistu põhikirja p 6.5 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Seega ei olnud 13.10.2011 üldkoosolek otsustusvõimeline. Elamu rekonstrueerimise ja kaasomandis oleva pööningukorruse korteriteks väljaehitamise kohta saab otsuse teha üksnes üldkoosolek pärast ühistu kõigi liikmete arvamuse ära kuulamist. Projekteerimistingimuste taotlejaks saab olla ühistu, mitte juhatus või juhatuse volitatud isik. P. Idasaar on projekteerimistingimuste väljastamise taotluses märkinud taotlejaks korteriühistu, kuigi ühistu liikmete volitust tal polnud. Korteriühistu juhatusel ei olnud ühistu liikmete volitust küsida TLPA-st projekteerimistingimusi ühistu liikmete omandis oleva hoone rekonstrueerimiseks ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks ning ehitusloa väljastamise menetluse alustamiseks. Kaebuses paluti esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa väljastamise menetlus, kuna arvestades kaebuses toodud asjaolusid, rikuks ehitusloa väljastamine ühistu liikmete õigusi oma vara säilimise tagamisel, kasutamisel ja käsutamisel. TLPA vastuses leiti, et J. Ail puudub kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema isikul põhjendatud huvi. Kaebaja pole selgitanud, miks kaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik on. Projekteerimistingimuste väljastamine ega ehitusloa väljastamise menetlus ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Projekteerimistingimused määravad väga üldiselt kindlaks tingimused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et projekteerimistingimuste andmine oleks toimunud ilmsete ja oluliste menetlusvigadega või selle eesmärk ei oleks õiguspärane. Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 3 järgi koostatakse ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Huvitatud isiku mõistet seadus ei defineeri. Seega pole haldusorganil kohustust hakata projekteerimistingimuste väljastamisel uurima, milline seos on taotluse esitajal aadressiga, millele projekteerimistingimusi taotletakse. Ehitusloa andmise menetluses on ka kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta ja seisukohti avaldada. Ehitusloa väljastamise korral on kaebajal võimalik see vaidlustada. KÜ F. Kuhlbarsi 6 /J. Pärna 1 palus jätta kaebus menetlusse võtmata. Kortermaja 24-st korteromanikust 23 ootavad, et saaks maja korda teha. Kaebaja pole kunagi selles majas füüsiliselt elanud, pole kursis maja reaalsete probleemidega ja tema kaebekirjade tõttu venis ehitusloa taotlemine. Seepärast pole saanud alustada renoveerimistöödega ega ehitada mh uut ja tõhusat küttesüsteemi. Elanikud peavad maksma talvel suuri küttearveid ning osadel elanikel ei ole korteris normaalset temperatuuri, kuna vana süsteem on ebaefektiivne. Korteriühistu juhatus on püüdnud mitmel korral kaebajaga tema seisukohtade arutamiseks ühendust saada, kuid see pole õnnestunud, sest ta ei vasta telefonikõnedele, ei vasta tähitud kirjadele ega lase juhatuse liikmeid oma tööruumidesse; üldkoosolekutel ei ole ta osalenud enam kui 3 aastat. Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2012 määrusega kaebuse HMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (p 2). Kaebaja on asunud ekslikule seisukohale, et ehitustegevus saab toimuda projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimistingimused on aluseks ehitusprojekti koostamisele (EhS § 19 lg 1), millega kinnitatakse konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused (EhS § 19 lg 3). Kaebaja pole toonud välja ühtegi õigust, mis temal on ja mida projekteerimistingimuste väljastamisega on rikutud. Projekteerimistingimustes ei ole esitatud konkreetseid kõrgusi, kaugusi, mahte, kujundust ega muid lahendusi. Ehitustegevuseks annab loa ehitusluba, mis on koha2
lg-st 2 kaebeõigus esitada kaebust teiste isikute huvides.
lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ehitusloa andmise menetluse alustamine iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Kaebuse asjaoludest ja materjalidest ei nähtu, et ehitusloa väljastamise menetluse alustamisel oleks rikutud selget keelunormi või ehitusloa menetluse eesmärk ei oleks õiguspärane. Kaebaja on küll seadnud kahtluse alla 13.10.2011 KÜ Kuhlbarsi 6/Pärna 1 üldkoosoleku protokolli ja otsuse õiguspärasuse, kuid jätnud kasutamata seaduslikud võimalused üldkoosoleku otsuse tühistamiseks maakohtu poolt. Samas, nagu eespool selgitatud, saab kaebaja ehitusloa menetluses esitada haldusorganile üldkoosoleku otsuse õiguspärasust puudutavad kahtlused ja haldusorgan peab need üle kontrollida, ning kaebaja saab ka ehitusluba vaidlustada, kui see välja antakse ja kaebaja hinnangul tema õigusi rikub. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei saa esineda kaebajal õiguskaitsevajadust (
lg 1) ja esitatud esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS J Ai määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada, kaebus menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kirjeldus sisaldub kaebuses ning see ilmneb ka kaebusele lisatud tõenditest. Rikutud on kaebaja õigust oma omandit ja mõttelist osa korteriühistu varast vallata, kasutada ja käsutada, samuti rikutakse kaebaja õigust olla kindel kohaliku omavalitsuse tegevuse õiguspärasuses. Korteriühistuseadusega on reguleeritud, mil viisil saab omandi valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ühistu liikmete enamuse huvides piiranguid seada ning vastav regulatsioon on kehtestatud ennetamaks haldusaktide andmist õigusvastaselt alustatud haldusmenetluses. Vee- ja kanali3
Kaebaja taotleb mitte projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist, vaid nende väljastamise õigusvastasuse tuvastamist kaebuses kirjeldatud protseduurireeglite olulise rikkumise tõttu. Projekteerimistingimuste väljastamise kehtetuks tunnistamine on ka hilisema ehitusloa kehtetuks tunnistamisel väga olulise tähtsusega. Valeandmete esitamisena on käsitletav TPLA väide, et kaebajal puudub huvi korteriühistu vara suhtes. Kaebaja on alates korteriomandi omandamisest
lg-st 2 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 15 on kaebajal õigus antud asjas kaebus esitada ka teiste isikute huvides. TLPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses viidatakse TLPA poolt tehtud olulisele menetlusveale ja protseduurireeglite rikkumisele, kuid ei ole aru saada, milles menetlusviga seisneb ja milliseid reegleid on rikutud. Nõudes kaebuses projekteerimistingimuste väljastamise õigusvastasuse tuvastamist, selgitab kaebaja määruskaebuses, et projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine on hilisema ehitusloa kehtetuks tunnistamisel olulise tähtsusega. Seega ajab kaebaja taotlused segamini. Kaebaja pole ilmselt aru saanud, milliseid õigusi millises kohtus ta kaitsta saab. Samuti on vastustajale arusaamatu, milliste valeandmete edastamises kohtule teda süüdistatakse. KÜ F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebuse väited selle rahuldamiseks alust ei anna. Kaebaja esitas kohtule tuvastamiskaebuse nõuetega teha kindlaks projekteerimistingimuste, samuti ehitusloa väljastamiseks algatatud menetluse õigusvastasus.
44 reguleerib kaebeõigust ning § 45 sätestab kaebeõiguse piirangud, sätestades lg-s 2, et tuvastamiskaebus on lubatav siis, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ning nähes lg-s 3 ette, et menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav vaid juhul kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi või tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise/lõpliku toimingu tegemise. Halduskohus tagastas kaebuse
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel põhjendusega, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada siis, kui kaebuse alusena esitatud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning lg 2 reguleerib olukordi, mil kaebaja valitud nõudeliigiga ei ole võimalik kaebaja soovitud lõppeesmärgini jõuda. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebuses esitatud asjaoludel ei riku projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja õigusi. Samuti nähtub kaebusest ja määruskaebusest, et kaebaja eesmärgiks on ära hoida projekteerimistingimuste alusel ehitusloa andmine Fr. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 hoone rekonstrueerimiseks ja pööningu eluruumideks väljaehitamiseks. Halduskohus selgitas põhjendatult, et valitud nõudeliigiga, so projekteerimistingimuste õigusvastasuse kindlakstegemise kaudu pole kaebajal võimalik projekteerimistingimuste kehtivuse lõppemist saavutada ega soovitud eesmärgini jõuda. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sä4
lg 2 näeb ette, et teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Seega eriseadusega võidakse anda võimalus esitada kaebus teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja viidatud KOS § 15 reguleerib korteriomandi valitsemist ja kaasomandi eseme ühist valitsemist korteriomanike poolt, kuid sättest ei tulene korteriomanikule teiste korteriomanike huvides kohtusse pöördumise õigust. Kuna kaebus kuulus tagastamisele, puudus alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning halduskohus jättis õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel jääb J. Ai määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.