Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita
lg 2 kohaselt selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
§-de 101 lg 6 ja 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lõikest 4 tulenevalt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja võlgnevus on hagiavalduse kohaselt tekkinud alates 01.09.2008.a. ning ta ei ole asunud seda likvideerima ka kohtumenetluse käigus, kuigi avaldas selleks 23.11.2010 vastuses hagiavaldusele valmisolekut (tl.27). 11.03.2013 on hageja kohtule teatanud, et võlgnetav summa on sama, mis hagiavalduses (tl 32). Kostja oma vastuses hagile tunnistanud, et ta jäi maksete tasumisega viivitusse, sest hageja andmed muutusid. Kostja ei ole täpsustanud, milliste hagejate andmete muutumine takistas tal oma kohustuste täitmist. Ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et on püüdnud hagejaga ühendust võtta tekkinud võlgnevuse suhtes. Vastusest saab järeldada, et kostja oli teadlik tekkinud viivitusest ja seega pidi ka aru saama, et maksetega viivitamise korral tuleb tasuda viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. 3
lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus on kontrollinud müügilepingus nr 3026 olevat arveldusarve numbrit ja hageja kodulehel http://www.pty.ee/index.php?leht=8 kättesaadavat arveldusarve numbrit ning need on identsed. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et alused viivise vähendamiseks puuduvad ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõla katteks 224,59 eurot, viivise katteks 205,41 eurot ja leppetrahvi katteks 19,17 eurot. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõivude – kokku 63,91 euro väljamõistmist. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluses tehtud kohtulahendi viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.