lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära Kuna kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust, paluvad hagejad välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2013. Kohtuistungil jääb hagejate seaduslik esindaja haginõude juurde. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et on lapsi igati toetanud, on ostnud lastele koolitarbeid, riietusesemeid, jalanõusid, mänguasju ja andnud taskuraha. Laste emale ei soovi kostja elatist maksta, kuna ei tea kas raha jõuab lasteni. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, asja arutamisest teadlik. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Alates 01.07.2010. kehtiva
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on K R ja M R sünnitunnistustel märgitud laste isaks. Kostja et ela lastega koos ja ei osale laste kasvatamises. Hagejad taotlevad elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20). Alates 01.01.2013 on minimaalne töötasu 320 eurot kuus. Alaealise lapse elatismiinimum on seega alates 01.01.2013 160 eurot kuus. Kostja väited, et ta on täitnud laste ülalpidamiskohustust on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja seaduslik esindaja ei eita, et kostja on andnud lastele taskuraha või teinud kingitusi, kuid kostja ei ole hageja seadusliku esindaja sõnul osalenud laste igakuises ülalpidamises. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad kostjalt kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 s.o. kolm kuud enne elatishagi esitamist. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt hagejate kasuks välja mõista kummalegi hagejale kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 480 eurot (alates 01.01.2013 kuni 01.04.2013). TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 23 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja ei ole hagejatele elatist vabatahtlikult maksnud, millest tingituna on hageja pidanud esitama kohtusse hagi ja kandma menetluskulusid. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 2 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.