KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-12-2208 Haldusasi SA Põhja-Eesti Region

) § 79 lg 1 p 3 alusel vaide esitamise tähtaja möödumise tõttu.

2. oktoobril
3. a esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb sotsiaalministri kohustamist SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt
4. septembril
5. a sotsiaalministri
6. augusti
7. a käskkirjale nr 132 ja
8. augusti
9. a käskkirjale nr 135 esitatud vaide läbivaatamiseks.
10. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla leiab, et vaide tagastamine oli õigusvastane ja sellega rikuti tema subjektiivseid õigusi järgnevatel põhjustel:
12. septembril
13. a esitatud vaide esitamise tähtaja arvestamisel tuleb lähtuda faktist, et vastustaja käskkiri nr 132 toimetati nõuetekohaselt kaebajale kätte
14. augustil
15. a. Kaebaja informeeris Sotsiaalministeeriumi nimetatud asjaolust
16. septembril
17. a.
18. Ekslik on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et
19. augustil
20. a käskkirja nr 132 edastamisega e-kirjaga aadressile info@regionaalhaigla.ee oli käskkiri kaebajale nõuetekohaselt kättetoimetatud. Vastavalt

§ 27

lg 2 toimetatakse dokument isikule elektrooniliselt kätte ainult siis, kui isik on sellega nõus. Kaebaja ei ole mitte mingil kujul enne

1. augustit
2. a selleks nõusolekut andnud. Põhimõte, et juriidiline isik peab hoolitsema oma posti vastuvõtmise korraldamise eest ning vastasel juhul kannab riski selle eest, et oluline dokument jääb kätte saamata, antud juhul ei kehti, kuna haldusmenetluses on

§ 27lg 2 näol dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta erinorm.

3. Järeldust, nagu oleks struktuuritoetuse taotluse esitamisel sellele oma e-posti aadressi märkimine käsitletav

§ 27

lõige 2 mõistes nõusoleku andmisena, ei võimalda teha mitte ükski taotluse esitamist käsitlev õigusakt. Haldusmenetluse seaduse ülesandeks tervikuna on § 1 kohaselt isiku õiguste kaitse haldusmenetluses ning § 27 lg 2 eesmärgiks on tagada isiku valmisolek elektrooniliselt edastatava haldusakti vastuvõtmiseks. Ainult siis, kui haldusorgan täidab

§ 27

lg-s 2 sätestatud nõude, so taotleb isikult nõusolekut konkreetse haldusakti elektrooniliselt kättetoimetamiseks, saavad elektroonilisel kättetoimetamisel olla õiguslikud tagajärjed. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks

§ 27lg 2 sisutuks.

4. Kaebaja ei nõustu seisukohaga, nagu annaks vastustajalt saabuvate elektrooniliste dokumentide vastuvõtmine vastustajale kui haldusorganile õiguse konkreetselt haldusaktide edastamisel seaduses sõnaselgelt sätestatud isiku huvide kaitse meetme ignoreerimiseks edaspidi. E-posti aadressi olemasolu on küll iseenesestmõistetav, kuid sellele vaatamata on sätestatud

§ 27

lg 2 ehk tulenevalt seadusest ei saa haldusakti elektroonilise posti teel isikule kättetoimetamist pidada iseenesestmõistetavaks. Kui haldusorgan seda oma igapäevatöös ilma haldusakti saaja nõusolekuta teeb, siis võtab ta endale haldusakti mittenõuetekohasest kättetoimetamisest tulenevad riskid. Asjaolu, et keegi ei ole siiani vastustaja mittenõuetekohasele käitumisele tähelepanu pööranud, ei muuda

§ 27

lg 2 kehtetuks ning ei kaota ühegi isiku õigust arvestada haldusakti kättetoimetamise nõuetekohasust ning sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi vastavalt seadusele. Sotsiaalministeerium ei väida, et ta oleks ning faktiliselt Sotsiaalministeerium ka ei ole mitte kunagi küsinud Regionaalhaiglalt nõusolekut toetuse osalise tagasinõudmise kohta antava(-

1. te)haldusakti(-
2. de)kättetoimetamiseks elektrooniliselt. 5. Kaebajale edastati ühel ja samal päeval (9. augustil 2012.
3. a)kahe teineteisele vahetult järgnenud e-kirjaga kaks sama allkirjastamiskuupäeva ja sarnase numbriga (131 ja 132) haldusakti, mistõttu viimast peeti ekslikult korduvaks saatmiseks.

§ 27lg 2 järgimine Sotsiaalministeeriumi poolt oleks niisuguse eksituse ära hoidnud.

Vastustaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et kaebaja ei olnud kuni

1. augustini
2. a teadlik, et käskkiri nr 132 eksisteerib ning kõnealusest käskkirjast saadi teada telefonivestluses Sotsiaalministeeriumi juristiga.
3. Vaide esitamise tähtaja ennistamist kaebaja ei taotlenud, kuna vaie esitati tähtaegselt. Samas, kui Sotsiaalministeerium asus seisukohale, et vaide esitamise tähtaeg oli möödunud, oli tal, arvestades vaidluse olulisust ning seda, et kaebaja teatas, et sai käskkirja kätte
4. augustil
5. a, võimalus tähtaeg ennistada ka omal algatusel. 2
6. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et käskkirja nr 132 vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema enne
7. augustit
8. a, palub kaebaja tähtaja ennistada muu hulgas põhjusel, et kaebaja lähtus vaide esitamise tähtaja kulgemise arvestamisel temale teadaolevast haldusakti kättetoimetamisest ning kehtivast

§ 27lg-st 2.

2. detsembril
3. a allkirjastas vastustaja käskkirja nr 181, millega osaliselt rahuldas kaebaja poolt
4. septembril
5. a esitatud vaide. Nimetatud käskkirjast nähtub, et vaatamata vaide tagastamise teate saatmisele on sotsiaalminister vähemalt osaliselt (arvutusvea korrigeerimine) asunud kaebaja poolt esitatud vaiet menetlema. Kui vaie on käskkirjas nr 181 käsitletud osas menetlusse võetud, tuleks seda teha ka ülejäänud osas.
6. Vastustaja sotsiaalminister palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised vastuväited:
7. Vastustaja edastas käskkirja nr 132 kaebuse esitajale
8. augustil
9. a elektrooniliselt aadressil info@regionaalhaigla.ee. Kaebaja esitas käskkirjale vaide
10. septembril
11. a, seega
12. päeval pärast otsuse edastamist. Tõendeid või asjaolusid, mis oleks olnud aluseks tähtaja ennistamiseks, kaebaja vastustajale esitanud ei ole.
13. Väär on kaebaja seisukoht, et ta ei olnud andnud nõusolekut käskkirja elektrooniliseks kättetoimetamiseks enne
14. augustit
15. a. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viib ellu Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritavat projekti nr 2.6.0101.09-002 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus“. Oma
16. juuli
17. a toetuse taotluses märkis kaebaja nii oma postiaadressi kui ka elektroonilise aadressi, millega ta andis nõusoleku Sotsiaalministeeriumile edastada sellele elektroonilisele aadressile toetuse kasutamisega seotud kirjavahetust, sh haldusakte.
18. Arvestades menetlusökonoomiat ei saa pidada põhjendatuks, et igapäevases kirjavahetuses küsitakse igakordselt üle, kas dokumente võib esitada elektrooniliselt, eriti olukorras, kus aastatepikkuselt on osapoolte vaheline kirjavahetus, sh haldusaktide esitamine, konkreetse projekti raames käinud vaid elektrooniliste kanalite kaudu. Haldusakte ei esitata kaebaja töötajate e-posti aadressil, vaid toetuse saaja üldaadressil, et tagada, et adressaadi edaspidised toimingud haldusaktiga ei jääks pidama ühe töötaja puudumise taha vms.
19. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, et Sotsiaalministeerium oleks võinud vaide esitamise tähtaja ennistada omal algatusel. Kaebetähtaja ennistamisel tuleb arvestada õiguskindluse põhimõttega. Kaebetähtaja ennistamine saab olla vaid erandlikuks juhuks ning ennistamise mõjuvaks põhjuseks saab lugeda vaid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid vaide tähtaegset esitamist. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Haldusorgan võib omal algatusel taotluse tähtaja ennistada, kuid seda vaid mõjuval põhjusel, mistõttu paluski vastustaja vaide esitajal need esitada. Vaide esitaja ühtegi põhjust ei esitanud. Vastustaja ei saa vaide esitaja eest mõjuvaid põhjuseid välja mõelda. Rahaline maht ei ole vastustaja hinnangul mõjuvaks põhjuseks. KOHTU PÕHJENDUSED
20. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
21. Asjas puudub vaidlus selles, et Sotsiaalministeerium edastas käskkirja nr 132
22. augustil
23. a kaebajale e-posti teel aadressile info@regionaalhaigla.ee. Vaidlust pole ka selles, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sai e-kirja samal päeval kätte. Probleem tekkis kaebaja väidete kohaselt seoses asjaoluga, et vastustaja käskkirja nr 132 peeti ekslikult identseks samale e-posti aadressile vahetult eelnenult saabunud käskkirjaga nr
24. Pooled vaidlevad selle üle, kas käskkirja nr 132 saab lugeda kaebajale
25. augustil
26. a nõuetekohaselt kättetoimetatuks, s.o kas sellest kuupäevast hakkas kulgema haldusakti vaidlustamise tähtaeg. 3
27. Kohus leiab, et vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleb käskkirja nr 132 vaidlustamise tähtaja kulgemist arvestada
28. augustist
29. a ning lugeda seetõttu
30. septembril
31. a esitatud vaie mittetähtaegseks, on õige. 11.

§ 27

lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil, dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt toimetatakse dokument isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus.

§ 25

lg 1 järgi toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt.

1. Kuna praegusel juhul ei näinud õigusaktid ette käskkirja kättetoimetamise viisi, pidi valiku tegema haldusorgan. Kohus leiab, et vastustaja ei eksinud, kui lähtus elektroonilise kättetoimetamise valimisel asjaolust, et kaebaja oli oma
2. juuli
3. a haldusmenetluse algatanud taotluses märkinud oma kontaktiks lisaks postiaadressile ja telefonidele ka e-posti aadressi info@regionaalhaigla.ee. Lisaks sellele oli vastustajal alus eeldada kaebaja nõusolekut dokumentide elektroonilisel teel saamiseks lähtuvalt pooltevahelisest järjepidevast ja pikaajalisest praktikast sel viisil dokumente kätte toimetada. Kohus leiab, et dokumentide elektroonilist kättetoimetamist võib suurte organisatsioonide omavahelises suhtluses pidada täna juba reegliks.

§ 27lg-s 2 sätestatud nõusoleku andmiseks pole kehtestatud kindlat vormi.

See nõusolek võib olla nii selgesõnaline kui ka olla tuletatav konkreetse haldusmenetluse asjaoludest ja praktikast.

§ 27

lg-st 2 tulenev nõusoleku nõue on mõeldud kaitsma inimest, kellel ei ole võimalik kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid või kes ei soovi seda teha. Mõistagi võib iga isik

§ 27

lg-le 2 tuginedes mitte anda nõusolekut elektrooniliseks suhtluseks, kui ta ei pea seda otstarbekaks.

1. Käesolevas asjas ei ole aga probleem tegelikult selles, et kaebaja keelduks elektroonilisi dokumente mingil objektiivsel põhjusel või lihtsalt põhimõtte pärast vastu võtmast. Vastupidist kinnitab elektronposti aadressi avaldamine kontaktina haldusmenetluse käivitanud taotluses ning poolte pikaajaline eelnev ja hilisem praktika, s.h võttis kaebaja samal päeval s.o
2. augustil
3. a e-posti teel vastu teise vastustaja käskkirja. Vaidlust pole selles, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla sai faktiliselt käskkirja nr 132 kätte ning ei teavitanud vastustajat, et ta keeldub elektroonilise dokumendi vastuvõtmisest. Probleem tekkis sellest, et kaebaja jättis oma hooletuse tõttu käskkirja nr 132 tähelepanuta, seda asjaolu ei saanud aga vastustaja kuidagi mõjutada ning vastustaja pole selles ka süüdi.
4. Kaebaja
5. septembril
6. a esitatud vaide tagastamine toimus vastustaja poolt õiguspäraselt, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud ning vaide esitaja ei taotlenud tähtaja ennistamist. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega, et vastustaja käsutuses ei olnud teavet mõjuvate põhjuste kohta, mis takistasid vaide õigeaegset esitamist. Vaide esitamise tähtaega ei saa ennistada kohus, seda saab teha üksnes haldusorgan.
7. Kohus juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et kaebaja sai vastustaja käskkirja nr 132 teistkordselt kätte juba
8. augustil
9. a, mis jättis piisava ajavaru, et esitada vaie õigeaegselt, s.o hiljemalt
10. septembril
11. a. Kaebajal oli võimalus kontrollida, et talle oli käskkiri nr 132 juba
12. augustil
13. a elektrooniliselt saadetud ning tal oli võimalus vältida oma hooletusest tulenevaid õiguslikke tagajärgi, esitades vaide ettenähtud 30 päeva asemel 24 päeva jooksul.
14. Asjaolu, et vastustaja andis
15. detsembril
16. a välja käskkirja nr 181, millega muutis käskkirja nr 132, ei ole kohtu hinnangul asjassepuutuv, kuivõrd nimetatud käskkirja sisuks on ilmselge arvutusvea parandamine, mida

§ 59

kohaselt teeb haldusorgan omal algatusel olenemata vastavate taotluste esitamisest menetlusosaliste poolt. 4 17. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 5